2012/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2007/7
Eestis ei ole hdroenergia roheline

Viimasel aastakmnel on Eestis asutud ha usinamalt rajama ja taastama hdroelektrijaamu. Riik on seda soosinud, viidates vajadusele minna le taastuvatele energiaallikatele. Eesti tunnustatumad jeuurijad kirjeldavad hdroenergia pahupoolt: kahju jeelustikule ja hiskonnale, leides, et kasu ei kaalu seda kaugeltki les.

Paisud mjutavad vga tugevasti peaaegu kike kaladele olulist jgedes [1]. Ei kannata mitte ksnes psivalt jes elavad kalaliigid, vaid ka merekalad, niteks lhe, meriforell, vimb ja jesilm, kes tulevad kudema jgedesse. Hdroenergia tootmine paisudel vimendab negatiivseid mjusid. Vaatleme tpsemalt.

Paisust lesvoolu hvivad krestikulised ja kiirevoolulised elupaigad. Eesti on lauskmaa, tasandik. Seetttu piisab meie jgedes vikese langu ja aeglase vooluga elupaiku, kus on liiva?mudaphi. Selliste elupaikade hulk Eesti kalastikku ei piira. Eesti jgedes elab 40 kalaliiki. Neist pooled vajavad koelmute ja elupaikadena krestikke ning kiirevoolulisi kivise?kruusase phjaga jelike. Eriti selgelt olenevad sellistest elupaikadest hinnatumad pgikalad ja enamik kaitsealuseid kalaliike. Ka hulk kaitsealuseid selgrootute liike eluneb ksnes kiire vooluga vees. Paljud kaitsealused kalad ning veeselgrootud ongi just selleprast haruldased, et Eestis on vhe krestikke ja kiirevoolulisi jelike.

Kiirevoolulisi jelike napib meil juba looduslikult. Krestikke vib pidada meie jgede vriselupaikadeks Eesti kalastikule on oluline iga krestik. Kige olulisemad on loomulikult suurte jgede suuremad krestikud. Paraku on just seal soodsaim toota hdroenergiat. Praegu on Eesti jgedel le 30 hdroelektrijaama, neist 17 asub lhe, jeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikadena kaitstavatel jelikudel. Paisutamine ujutab lalpool paisu kiirevoolulise jeligu le, muutes selle seisuveeliseks ja kaotades vooluliikidele vajalikud elutingimused.

Hdroelektrijaamad muudavad je vooluhulka, minimaalne vooluhulk vheneb. Kalu ja muud jeelustikku piirab eelkige see, kuivrd jgi kige veevaesematel aastaaegadel kahaneb. Sellest oleneb, kui palju liike ja kui arvukalt jes elada suudab. Puaperioodid looduses on kriitilised ajad, mil paljude liikide arvukus vheneb tunduvalt. Vahel kaasneb mnede aastakikude vi mne asurkonna hving.

Paisud vimendavad selliseid mjusid: hdroenergiat tootes muudetakse sageli rmine veevaegus allpool paisu regulaarseks ja sagedaseks. Peaaegu kigis Eestis ttavates hdroelektrijaamades on turbiin (harva on neid mitu) madalveeperioodi aegseks veekasutuseks le dimensioonitud: see on tavaliselt valitud veetarbele, mis ligikaudu vastab aasta keskmisele vooluhulgale vi isegi letab seda. Enamikus Eesti jgedes aga muutub vee vooluhulk aastas sadu kordi suurvee ajal on vett vga palju, madalvee ajal vga vhe. Aasta keskmist vi sellest suuremat vooluhulka jtkub tihti vaid mneks kuuks. lejnud ajal, 2/33/4 aastast, on je vooluhulk viksem ning praeguste turbiinidega pole vimalik energiat psivalt toota. Arendajal jb valida kahe vimaluse vahel: kas suuremal osal aastast energiat mitte toota vi jtkata tootmist tskliliselt, kogudes vett paisjrve.
Kuva lik rasvaselt:-ei| -jahPilt asub ligu -kohal| -krvalPildi kommentaar:Ligu pilt:Artikkel aktiivne:

Sel ajal kui paisjrve vett kogutakse, kuivab aga jgi paisust allpool kokku, tihti niriseb paisulaudade vahelt vett vaid mnikmmend liitrit sekundis. Paari tunni prast, kui veetase paisjrves piisavalt tusnud on, lheb turbiin tle ja vooluhulk paisust allavoolu jvas jeosas on paar kuupmeetrit sekundis. Selline vooluhulga kikumine on otseselt hukatuslik kaladele, eriti nende noorjrkudele, marjale tegelikult kogu jeelustikule. Niteks lhe, meri? ja jeforelli mari areneb jephjas kudepesades umbes pool aastat, oktoobrist aprillini. Ent kui veevool paisul sulgeda kas vi lhikeseks ajaks ja kudepesa jb kuivale vi kui veevahetus pesas aeglustub liialt, siis mari suure tenosusega hvib.

Kaladele ja muule jeelustikule on vesi ainus elukeskkond. Kui see keskkond sageli drastiliselt kahaneb ja elutingimused seejuures pidevalt muutuvad (vee voolukiirus, temperatuur, varjepaigad jne.), pole normaalne elu vimalik. Kujutage ette elu Tallinnas, kui linn muutuks iga paari tunni tagant paarsada korda viksemaks inimesed pgeneksid kesklinna kokku, hk muutuks tiesti tuulevaikseks ja kuumaks, hapnik vheneks kriitilise piirini. Pgenemisteel kesklinna varitsevad teid vaenlased ja ohud ning linnasdames hakkaksid kogunenud linnaelanikke hvitama kiskjad (kalade puhul kalamehed, saarmas, mink, haigur, kajakad jne.). Varjepaigad on aga jnud relinnadesse Kurb vljavaade, kas pole?

Eesti valitsuse mrus [2] kohustab kll tagama sanitaarvooluhulga tkestusrajatisest allpool, kuid ei stesta, kuidas ja millest lhtudes see sanitaarvooluhulk mratakse. Tegelikult thendab see, et arendaja valitud ja palgatud keskkonnamjude hindaja lhtub optimaalse sanitaarvooluhulga leidmisel NSV Liidu 1972. aasta mrusest. See kehtestab livikese sanitaarvooluhulga, mida jes looduslikult haruharva ette tuleb: keskmiselt vaid kord 20 aasta jooksul. Kui srane rmuslik veevaegus muudetakse tavapraseks, regulaarseks nhtuseks, siis pole lootust, et kaladele ja jeelustikule siliksid normaalsed elutingimused.


Jevee omadused halvenevad. Peale veetaseme kahjulike muutuste tingivad paisud ka veeomaduste muutusi. Paisjrvedesse ladestub setteid ja vesi soojeneb. Madalveeperioodidel hakkavad paisjrves sageli vohama vetikad ning halveneb vee gaasireiim. Peval toimub paisjrves intensiivne fotosntees ning tihti lekllastub vesi hapnikuga, sel vib aga vetikamassi lagunemise tttu hapniku hulk vees kriitiliselt vheneda.

Paise kiites rhutatakse vahel, et need vivad vhendada mineraalse fosfori ja lmmastiku hulka paisust allavoolu jvas jeosas ning seelbi justkui jevee kvaliteeti parandada. See seisukoht on ige ainult osaliselt. Nimelt, isegi kui paisjrved akumuleeriksid fosforit ja lmmastikku, ei parandaks see mitte je, vaid hoopis selle seisuveekogu seisundit, kuhu jgi suubub. Vrtsjrve, Peipsisse ja Lnemerre vib mingil perioodil paisude tttu tepoolest kbeke vhem fosforit ja lmmastikku juda ning nende veekogude kossteemidele mjub see testi hsti (vhemalt teoreetiliselt). Je enda veekvaliteeti aga paisud enamasti halvendavad, viies mineraalse fosfori ja lmmastiku paisjrvedes aineringesse ja phjustades seal perioodilist vetikate vohamist. Paisjrves ja sellest allavoolu jvates jeosades kaasneb sellega orgaaniliste ainete reostus, mis on kalastikule ja phjaloomastikule rmiselt kahjulik. Forelli? ja harjusejgedes, samuti neis, kuhu tulevad siirdelhelised, tekitab probleeme ka vee liigne soojenemine paisjrves suvisel madalveeperioodil.


Rndetkked kaladele. On ldteada, et siirdekalad (lhe, meriforell, siirdesiig, jesilm, vimb) turgutavad end meres, kuid koevad vaid jgedes. Samuti arenevad jgedes nende noorjrgud. Kui siirdekalad jgedes olevatele koelmutele ei pse, siis nende asurkonnad hvivad. Siirdekalade rndevajadusest annab tunnistust Kagu?Eesti jgede Peetri, Vaidava ja Prlije kalastik. Kuna rndeteel pole paise, sooritavad jesilm, meriforell ja vhemal mral ka lhe le 300 km pikkusi rndeid mda Koivat ning Mustjge kuni Peetri, Vaidava ja Prlijes asuvate koelmuteni. Seejuures on meriforelli ja jesilmu rnne regulaarne ja kohati isegi sna arvukas.

Paisud piltlikult eldes tkeldavad je ning sulevad kalade rnde paisust lesvoolu jvatele koelmutele ja sealt tagasi merre, jrve vi je alamjooksule. Siirdekaladele tekitatud kahju nitlikustab tsiasi, et mitmes olulises kudejes, niteks Valgejes, Prnu, Loobu, Kunda, Jgala, Vasalemma jes, on jele rajatud paisude tttu ligikaudu 90% potentsiaalsetest sigimis- ja noorjrkude kasvualadest praegu kaladele ligipsmatud. Rndeteede avamiseks vib rajada kalapse, kuid hsti toimivaid kalapse on mrksa keerulisem rajada, kui esmapilgul nib. Korralik kalaps on enamasti vga kulukas. Peale projekteerimis- ja ehitusmaksumuse tuleb arvestada ka sellega, et kalaps vajab vett, hea kalaps tavaliselt palju vett. See kik koos vhendab tunduvalt hdroenergia tootmise kasumit, olles selgelt vastuolus arendaja rihuvidega.

Rndevimalused pole vajalikud vaid siirdekaladele. Tegelikult sooritab jgedes rndeid enamik seal elunevaid kalaliike. Erandiks on vaid mned paigalise eluviisiga vikesed bentilised kalad, nagu vldas ja trulling. Jgede psikalastiku sigimis?, talvitus? ja turgutusrnded ulatuvad tavaliselt vhemalt paarikmne kilomeetrini, sageli aga le saja kilomeetri. Eesti loodushoiukeskuse ja T mereinstituudi EmajePeipsiVrtsjrve veessteemis tehtud uuringud nitasid, et ka sellised kalaliigid nagu latikas, keda varasemal ajal peeti nii-elda paiguskalaks, sooritavad vga ulatuslikke regulaarseid rndeid, mis ulatuvad tihti sadade kilomeetriteni.

Jllegi piltlikult: kujutlege suurt metsa, kus elavad peale pisiimetajate ka rebased, metskitsed, pder, karu, hunt ja ilves. Kui me jagame metsa kvartaliteks ja ehitame iga kvartali mber krge mri, ei tasu imestada, kui peatselt jvad selle metsa ainsateks asukateks pelgalt mutt ja karihiir. Ei saa loota, et igasse kvartalisse jb 1 metskits, 0,2 ptra, 0,05 karu ja 0,02 hunti. Samuti on jgede ja kaladega. Kui jagame suure je paisudega kmneks lhikeseks liguks, siis mitu sealset kalaliiki hvib, mitu muutub haruldaseks arvukalt silivad vaid mned ldlevinud ja suure taluvusvimega liigid. Ennekike hvivad ja muutuvad haruldaseks just kaitsevrtusega liigid ja kige vrtuslikumad pgikalad: lhe, meriforell, jesilm, harjus, siirdesiig, vimb, teib. Alles jvad aga eelkige nn. prgikalad luukarits, ahven ja srg.

Eesti olulistel kalajgedel on kokku umbes 500600 paisu. Tsi kll, suur osa neist seisab kasutult ja laguneb, kuid ka poollagunenud paisud on kaladele sageli letamatud rndetkked. Lhe, meriforelli, jeforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse [3] kuulub 112 jeliku, kus ei tohi uusi paise rajada ega vanu taastada. Nende likude kogupikkus on umbkaudu 2040 kilomeetrit ja neil on teada vhemalt 136 paisu. Seega keskmiselt ks pais iga 15 kilomeetri pikkuse jeligu kohta. Neist paisudest 107 vib pidada lhelastele letamatuteks, lejnud 29 aga raskesti vi ajuti letatavateks.

Vrreldes sajandi, isegi poole sajandi taguse ajaga on meie jgede kalade rndevajadused suurenenud. Maaparanduse, jgede svendamise ja gvendamise tagajrjel on kadunud hulk krestikke ja kiirevoolulisi kivise-kruusase phjaga like, katkenud on hendused kunagiste vanajgedega, mrksa vhenenud kevaditi leujutatavate luhtade pindala. Seetttu peavad kalad sobivate sigimis-, talvitus- ja turgutuspaikade leidmiseks sooritama pikemaid rndeid.


Paisjrve setete allalaskmise oht. Suur osa liivast, savist, mudast ja orgaanilisest hljumist, mida jevesi edasi kannab, settib paisjrve phja. Kui paisu regulaarselt kevadise ja sgisese suurvee ajal alla ei lasta, koguneb aastatega paisjrve tuhandeid, isegi kmneid vi sadu tuhandeid kuupmeetreid setteid. Paisu avamisel uhutakse need korraga allavoolu ja selle tagajrjel hvivad seal lhemaks vi pikemaks ajaks kalade elu? ning sigimispaigad.

Kuigi selliseid asju ei tohiks juhtuda setete allavoolu laskmine on keelatud, neid tohib eemaldada vaid pumpamise teel on paraku tegemist tiesti reaalse ohuga. Viimastel aastatel on jge settereostusega rikutud niteks Vainupea jel allpool Veskirahva paisu (2000), Kunda jel allpool Kunda HEJ paisu (2002) ja Jgala jel allpool Linname HEJ paisu (2002).


Majanduslik kahju. Eeltoodud kahjud on olulised eelkige looduskaitse seisukohast, seetttu rahas raskesti hinnatavad. Turuvliseid kahjusid arvestatakse enamasti selle phjal, kui palju hiskond nustub maksma nende heastamiseks vi kui suurtest rahas mdetavatest hvedest ollakse valmis loobuma, vltimaks kahju. Mida arenenum hiskond, seda enam vrtustatakse keskkonda ja keskkonnakaitset. Lne-Euroopa riikide kogemused nitavad, et rikutud veekogude looduslikku seisundit ja liigirikkust taastada on likallis ja keeruline, sageli osutub see praktiliselt vimatuks. Vrratult lihtsam ja odavam on kahju ra hoida.

Loodusele tekitatud kahjude krval vib aga loetleda ka otseseid majanduskahjusid.


Rahvusvahelised kohustused. Kohustuse kaitsta jgesid seavad Eestile EL loodusdirektiiv ja veepoliitika raamdirektiiv, samuti tuleb tita bioloogilise mitmekesisuse ja Berni konventsiooni stteid. Konkreetsed lhekoelmute kaitse nuded esitab HELCOM (Lnemere keskkonna kaitseks asutatud nn. Helsingi Komitee). Praegu peab Eesti riik kulutama aastas miljoneid kroone, et osaliselt kompenseerida ainuksi lhe kudejgedele rajatud paisude tekitatud kahjusid.


Riiklikud investeeringud. Keskkonnainvesteeringute keskusele esitatud taotlustest veekogude seisundi tervendamise kohta hlmavad mrkimisvrse osa just paisjrvede taastamise taotlused. Korrastatud ja hsti hooldatud mbrusega paisjrv vib ilmestada maastikku ja pakkuda inimestele mnusat supluskohta, kuid sellega keskkonnakaitseline igustatus ka piirdub.

Eespool oli juttu setetest. Paraku pole paisjrve valdajale pandud kohustust neid korrapraselt eemaldada. See on vga kulukas ega mahuks hegi elektritootja riplaanidesse. Paisjrve he hektari puhastamine setetest maksab eri ekspertide hinnangul praegu umbes 0,51 miljonit krooni. Ehitushinna indeksit jrgides suureneb see summa aasta-aastalt. Kindlasti ei leidu arendajat, kes sooviks hdroenergiat toota, kui sellega kaasneks kohustus paisjrve regulaarselt setetest puhastada. Setteid korraga allavoolu lasta ei ole aga keskkonnakaitse seisukohalt mingil juhul lubatav. Juba praegu tuleks melda, kes siiski vastutab ja maksab kogunenud setete eemaldamise eest. Kipub selgelt jma nii, et elektri tootmisest tulenev kasum lheb arendajale, paisjrvede saneerimine ja muud keskkonnakahjud jvad aga hiskonna kanda.


Mju kalandusele. Taani spetsialistide hinnangul [4] letab Sindi paisu kahju ainuksi vimmapgile vimaliku elektrienergia tootmisest saadava tulu mitu korda. Ka Prnu jestiku lhe, meriforelli ja jesilmu varudele tekitatav kahju letab elektritootmisest saadava vimaliku tulu mitu korda [5]. Keskkonnaministeeriumi hallatav Euroopa Liidu htekuuluvusfondi projekt valmistab praegu ette kalandusele tehtud kahjude majanduslikku analsi mitme paisu kohta.

Teadaolevalt ostetakse Eestis aastas umbes 50 000 harrastusliku kalapgi luba. Paljud kalaliigid, keda harrastuspdjad krgelt hindavad, koevad jes, aga neid ptakse ka merest ja jrvedest. Harrastuspgi puhul ei ole mistlik hinnata kala vrtust turuhinna jrgi, aluseks tuleks vtta nn. hiskondlik vrtus. See nitab harrastuspdja valmidust teha kala pdmiseks kulutusi. Phjamaades on leitud, et harrastuspdjad maksavad kala eest tegelikult umbes kmnekordse turuhinna. Arvestamata paate jms. kallimat varustust, kulutasid Soome harrastajad 2000. aastate algul kalapgile aastas ligikaudu 1,2 miljardit marka ja oleksid nustunud kulutama veel pool miljardit marka. Rootsi kalastajatel kulus aastas oma harrastusele 2,7 miljardit Rootsi krooni ja nad oleksid soostunud kulutama veel he miljardi kala pgiks, mille turuhind oli 0,2 miljardit krooni [6].


Keskkonnanuete rikkumine. Hdroenergia tootmisel Eestis rikutakse sageli vee erikasutusloaga kehtestatud keskkonnanudeid. Nuete titmist jlgib keskkonnainspektsioon, kuid selleks ei jtku raha ega kogemusi. Ka ei heiduta mratud trahvid arendajat kuigivrd seni, kuni ta saab ma elektrit riiklike soodushindadega. Trahvid on pahatihti arendaja riplaani osa. Selline iguslikult kummaline praktika on praegu seadustatud: he igusaktiga seatakse arendajale keskkonnakaitsenuded, teisega vimaldatakse tal neid rikkudes toodetud elektrit riigile soodushinnaga ma: Eesti Energia kohustub les ostma kogu toodetud hdroelektrienergia, seda isegi juhul, kui toodetakse ilma vee erikasutusloata vi selle nudeid pidevalt rikkudes. Keelduda nn. rohelise energia ostust pole helgi juhul vimalik. Avalikke huve kahjustava tegevuse maksab solidaarselt kinni hiskond.

Eeltoodu valguses tundub riigi selline toetus arendajatele vga kummalisena. Kas testi on hdroelektrienergias midagi sellist, mis kompenseerib riigile kogu tekitatud rahalise ja looduskahju?

Riik viitab vajadusele leevendada plevkivienergiaga kaasnevaid hdasid. Kuid kas vee-energia pakub Eesti tingimustes mingitki leevendust meie energiavajadusele? Arvestamata Narva jge, millel toodetav elektrienergia on praegu tielikult loovutatud Venemaale, on kigi lejnud Eesti jgede tehniliselt kasutatav hdroenergeetiline kogupotentsiaal kuni 0,5% Eesti praegusest elektrienergia tarbimisest. Et seda potentsiaali kasutada, peaksime aga paisutama kik oma jed ja ojad kohtades, kus see on tehniliselt teostatav. Looduskaitse seisukohalt oleks see ilmselgelt lubamatu. Praegu kigusolevad hdroelektrijaamad toodavad ligikaudu 0,2% meie elektri kogutarbimisest ning sedagi mitte psivalt, vaid enamasti tskliliselt: madalveeperioodidel enamik meie veejujaamadest psivalt elektrit toota ei saa. Hdroenergeetikast tulenev kasu keskkonnale on seega vaid niline, sest kaduvvikese toodangumahu ja tootmise katkendlikkuse tttu ei ole see vhendanud ega saagi vhendada plevkivi pletamist. kskik, kas hdroelektrit toodetakse vi mitte, plevkivi kulub ikka samas mahus.


Miks me oleme valel teel? Meie senise suhtumise vee-energia kasutamisse on tenoliselt kujundanud teadmised Soome, Rootsi ja Norra energiapoliitika kohta. Need riigid sobivad eeskujuks mneski keskkonnavallas, kuid looduslike eelduste ilmselge erinevuse tttu ei ole nad hdroenergeetika vaatevinklist meiega vrreldavad. Norras toodavad hdroelektrijaamad 99%, Rootsis 4550% ja Soomes 1220% kogu energiavajadusest. Seega lahendab vi vhemalt leevendab hdroenergeetika neis riikides oluliselt elektrienergia probleemi. Kuid hoolimata tohutust potentsiaalist on ka Soomes ja Rootsis uute hdroelektrijaamade rajamine praktiliselt vlistatud. Keskkonnakahju peetakse nii suureks, et elektritootmisest saadav majanduslik kasu seda ei korva. Vee-energia plusse ja miinuseid kaaludes viks Eesti end phjanaabrite asemel vrrelda niteks Taaniga, kus maastik on samuti tasane ja hdroenergia vimalused vga piiratud. Taanis vee-energeetikasse ei panustata, viimane hdroelektrijaam rajati seal 1960. aastatel, seejrel on veejujaamu vaid suletud.

Viimasel ajal on muutumas ka Euroopa Liidu suhtumine hdroenergia tootmisesse: Euroopa Komisjonile sisevete kalanduse asjus nu andev komitee EIFAC (European Inland Fisheries Advisory Committee) soovitas mdunud aastal mitte ksitleda vikesemahulist hdroenergia tootmist rohelise energiana. Just sellesse kategooriasse kuuluvad Eesti hdroelektrijaamad!


Kuhu edasi? Eelnev peaks loodetavasti veenma, et hdroenergia tootmine Eestis ei ole tavamistes roheline, vaid primitiivne keskkonda kahjustav energeetika. Teoreetiliselt saadav kasu taastuvenergia tootmisel pole ligilhedaltki tasakaalus keskkonnakahjuga. Ei tohi unustada, et veevool on kll taastuv loodusvara, aga veekogude looduslikkuse taastamine on likallis ja sageli edutu. Vriselupaigana toimivat jge ei tohi ksitleda vaid veega tidetud rennina, kuhu rahamasin tiksuma panna. Eestis on keskkonnakaitse seisukohalt tervitatav ksnes elektri tootmine Narva veehoidla paisul, kui htlasi taastataks osaliselt Narva je krestikud ja kosk. Paise viks rajada ka jgedele, mis ei ole arvatud Natura 2000 alade vi oluliste kalajgede hulka, kuid ksnes ranges vastavuses keskkonnanuetele.

Viimastel aastatel on astutud samme, leevendamaks hdroenergia tootmise keskkonnakahju. Mnedel kalastikule eriti olulistel jelikudel on keelatud rajada uusi paise ja renoveerida seniseid, kui sellega suureneb paisutuskrgus vi muudetakse je hdroloogilist reiimi [3]. Paljud looduskaitse mttes olulised jed on arvatud Natura 2000 vrgustikku. Otsitakse vimalusi ehitada kalapse Euroopa Liidu fondide abil. Kalastajate algatusel rajatakse uusi kalakoelmuid ja taastatakse vanu, samuti toetatakse kalade kunstlikku taastootmist. Lhiajal hakatakse tenoliselt taastama koelmuid Euroopa kalandusfondi raha eest.

Kogu see t kannab endas aga tagajrgedega vitlemise vaimu, kui samal ajal antakse lubasid rajada ha uusi hdroelektrijaamu vhestele seni silinud vrtuslikele krestikele ning toetatakse hdroenergiat kui rohelist energiat. Soovitame toetuste ja lubade vljastamise kord vga tsiselt le vaadata. Riik ei peaks panustama mitte krgetesse kokkuostuhindadesse, vaid pigem aitama muuta praegused veejujaamad keskkonnahoidlikumaks. Elektrit ei tohiks osta keskkonnanudeid rikkuvatelt arendajatelt. Arendajale tuleks panna seirekohustus vetud keskkonnanuete titmise le. Ainult nii saaks peatada meie jgede vriselupaikade ja nende elustiku edasist kiiret hvitamist.



1. Paisude mju kalastikule, mju hindamise ja kompenseerimise metoodika. Lepingu K-9-1-2005/1877 lpparuanne. Eesti loodushoiu keskus, 2007.


2. Vabariigi Valitsuse mrus nr 342 (26.11.2004) Vooluveekogu tkestamisele esitatavad nuded.


3. Keskkonnaministri mrus nr 73 (15.06.2004) Lhe, jeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu kinnitamine.


4. Niras Consulting Engineers and Planners A/S, 2000. Kalade rnne Prnu jes Sindi tammi juures, Eestis. Teostatavuse eeluuring. Kolm vimalust kalade rnde tagamiseks: 23-24.


5. Tehniline abi vooluveekogude koloogilise kvaliteedi parandamiseks. Kalade rndetee avamise eelprojekt Sindi, Kurgja, Jndja ja Tri paisul Prnu je koloogilise seisundi parandamiseks. K&H AS, Maves AS, Inseneribroo Urmas Nugin O, Eesti Loodushoiu Keskus MT, Merin AS; Tartu, 2006.


6. Toivonen, Anna-Liisa et al. 2000. Economic value of recreational fisheries in the Nordic countries. Fisheries Management and Ecology 11: 114.
Hdroelektrijaamad muudavad je vooluhulka, minimaalne vooluhulk vheneb. Kalu ja muud jeelustikku piirab eelkige see, kuivrd jgi kige veevaesematel aastaaegadel kahaneb. Sellest oleneb, kui palju liike ja kui arvukalt jes elada suudab. Puaperioodid looduses on kriitilised ajad, mil paljude liikide arvukus vheneb tunduvalt. Vahel kaasneb mnede aastakikude vi mne asurkonna hving.

Paisud vimendavad selliseid mjusid: hdroenergiat tootes muudetakse sageli rmine veevaegus allpool paisu regulaarseks ja sagedaseks. Peaaegu kigis Eestis ttavates hdroelektrijaamades on turbiin (harva on neid mitu) madalveeperioodi aegseks veekasutuseks le dimensioonitud: see on tavaliselt valitud veetarbele, mis ligikaudu vastab aasta keskmisele vooluhulgale vi isegi letab seda. Enamikus Eesti jgedes aga muutub vee vooluhulk aastas sadu kordi suurvee ajal on vett vga palju, madalvee ajal vga vhe. Aasta keskmist vi sellest suuremat vooluhulka jtkub tihti vaid mneks kuuks. lejnud ajal, 2/33/4 aastast, on je vooluhulk viksem ning praeguste turbiinidega pole vimalik energiat psivalt toota. Arendajal jb valida kahe vimaluse vahel: kas suuremal osal aastast energiat mitte toota vi jtkata tootmist tskliliselt, kogudes vett paisjrve.

Sel ajal kui paisjrve vett kogutakse, kuivab aga jgi paisust allpool kokku, tihti niriseb paisulaudade vahelt vett vaid mnikmmend liitrit sekundis. Paari tunni prast, kui veetase paisjrves piisavalt tusnud on, lheb turbiin tle ja vooluhulk paisust allavoolu jvas jeosas on paar kuupmeetrit sekundis. Selline vooluhulga kikumine on otseselt hukatuslik kaladele, eriti nende noorjrkudele, marjale tegelikult kogu jeelustikule. Niteks lhe, meri? ja jeforelli mari areneb jephjas kudepesades umbes pool aastat, oktoobrist aprillini. Ent kui veevool paisul sulgeda kas vi lhikeseks ajaks ja kudepesa jb kuivale vi kui veevahetus pesas aeglustub liialt, siis mari suure tenosusega hvib.

Kaladele ja muule jeelustikule on vesi ainus elukeskkond. Kui see keskkond sageli drastiliselt kahaneb ja elutingimused seejuures pidevalt muutuvad (vee voolukiirus, temperatuur, varjepaigad jne.), pole normaalne elu vimalik. Kujutage ette elu Tallinnas, kui linn muutuks iga paari tunni tagant paarsada korda viksemaks inimesed pgeneksid kesklinna kokku, hk muutuks tiesti tuulevaikseks ja kuumaks, hapnik vheneks kriitilise piirini. Pgenemisteel kesklinna varitsevad teid vaenlased ja ohud ning linnasdames hakkaksid kogunenud linnaelanikke hvitama kiskjad (kalade puhul kalamehed, saarmas, mink, haigur, kajakad jne.). Varjepaigad on aga jnud relinnadesse Kurb vljavaade, kas pole?

Eesti valitsuse mrus [2] kohustab kll tagama sanitaarvooluhulga tkestusrajatisest allpool, kuid ei stesta, kuidas ja millest lhtudes see sanitaarvooluhulk mratakse. Tegelikult thendab see, et arendaja valitud ja palgatud keskkonnamjude hindaja lhtub optimaalse sanitaarvooluhulga leidmisel NSV Liidu 1972. aasta mrusest. See kehtestab livikese sanitaarvooluhulga, mida jes looduslikult haruharva ette tuleb: keskmiselt vaid kord 20 aasta jooksul. Kui srane rmuslik veevaegus muudetakse tavapraseks, regulaarseks nhtuseks, siis pole lootust, et kaladele ja jeelustikule siliksid normaalsed elutingimused.


Jevee omadused halvenevad. Peale veetaseme kahjulike muutuste tingivad paisud ka veeomaduste muutusi. Paisjrvedesse ladestub setteid ja vesi soojeneb. Madalveeperioodidel hakkavad paisjrves sageli vohama vetikad ning halveneb vee gaasireiim. Peval toimub paisjrves intensiivne fotosntees ning tihti lekllastub vesi hapnikuga, sel vib aga vetikamassi lagunemise tttu hapniku hulk vees kriitiliselt vheneda.

Paise kiites rhutatakse vahel, et need vivad vhendada mineraalse fosfori ja lmmastiku hulka paisust allavoolu jvas jeosas ning seelbi justkui jevee kvaliteeti parandada. See seisukoht on ige ainult osaliselt. Nimelt, isegi kui paisjrved akumuleeriksid fosforit ja lmmastikku, ei parandaks see mitte je, vaid hoopis selle seisuveekogu seisundit, kuhu jgi suubub. Vrtsjrve, Peipsisse ja Lnemerre vib mingil perioodil paisude tttu tepoolest kbeke vhem fosforit ja lmmastikku juda ning nende veekogude kossteemidele mjub see testi hsti (vhemalt teoreetiliselt). Je enda veekvaliteeti aga paisud enamasti halvendavad, viies mineraalse fosfori ja lmmastiku paisjrvedes aineringesse ja phjustades seal perioodilist vetikate vohamist. Paisjrves ja sellest allavoolu jvates jeosades kaasneb sellega orgaaniliste ainete reostus, mis on kalastikule ja phjaloomastikule rmiselt kahjulik. Forelli? ja harjusejgedes, samuti neis, kuhu tulevad siirdelhelised, tekitab probleeme ka vee liigne soojenemine paisjrves suvisel madalveeperioodil.


Rndetkked kaladele. On ldteada, et siirdekalad (lhe, meriforell, siirdesiig, jesilm, vimb) turgutavad end meres, kuid koevad vaid jgedes. Samuti arenevad jgedes nende noorjrgud. Kui siirdekalad jgedes olevatele koelmutele ei pse, siis nende asurkonnad hvivad. Siirdekalade rndevajadusest annab tunnistust Kagu?Eesti jgede Peetri, Vaidava ja Prlije kalastik. Kuna rndeteel pole paise, sooritavad jesilm, meriforell ja vhemal mral ka lhe le 300 km pikkusi rndeid mda Koivat ning Mustjge kuni Peetri, Vaidava ja Prlijes asuvate koelmuteni. Seejuures on meriforelli ja jesilmu rnne regulaarne ja kohati isegi sna arvukas.

Paisud piltlikult eldes tkeldavad je ning sulevad kalade rnde paisust lesvoolu jvatele koelmutele ja sealt tagasi merre, jrve vi je alamjooksule. Siirdekaladele tekitatud kahju nitlikustab tsiasi, et mitmes olulises kudejes, niteks Valgejes, Prnu, Loobu, Kunda, Jgala, Vasalemma jes, on jele rajatud paisude tttu ligikaudu 90% potentsiaalsetest sigimis- ja noorjrkude kasvualadest praegu kaladele ligipsmatud. Rndeteede avamiseks vib rajada kalapse, kuid hsti toimivaid kalapse on mrksa keerulisem rajada, kui esmapilgul nib. Korralik kalaps on enamasti vga kulukas. Peale projekteerimis- ja ehitusmaksumuse tuleb arvestada ka sellega, et kalaps vajab vett, hea kalaps tavaliselt palju vett. See kik koos vhendab tunduvalt hdroenergia tootmise kasumit, olles selgelt vastuolus arendaja rihuvidega.

Rndevimalused pole vajalikud vaid siirdekaladele. Tegelikult sooritab jgedes rndeid enamik seal elunevaid kalaliike. Erandiks on vaid mned paigalise eluviisiga vikesed bentilised kalad, nagu vldas ja trulling. Jgede psikalastiku sigimis?, talvitus? ja turgutusrnded ulatuvad tavaliselt vhemalt paarikmne kilomeetrini, sageli aga le saja kilomeetri. Eesti loodushoiukeskuse ja T mereinstituudi EmajePeipsiVrtsjrve veessteemis tehtud uuringud nitasid, et ka sellised kalaliigid nagu latikas, keda varasemal ajal peeti nii-elda paiguskalaks, sooritavad vga ulatuslikke regulaarseid rndeid, mis ulatuvad tihti sadade kilomeetriteni.

Jllegi piltlikult: kujutlege suurt metsa, kus elavad peale pisiimetajate ka rebased, metskitsed, pder, karu, hunt ja ilves. Kui me jagame metsa kvartaliteks ja ehitame iga kvartali mber krge mri, ei tasu imestada, kui peatselt jvad selle metsa ainsateks asukateks pelgalt mutt ja karihiir. Ei saa loota, et igasse kvartalisse jb 1 metskits, 0,2 ptra, 0,05 karu ja 0,02 hunti. Samuti on jgede ja kaladega. Kui jagame suure je paisudega kmneks lhikeseks liguks, siis mitu sealset kalaliiki hvib, mitu muutub haruldaseks arvukalt silivad vaid mned ldlevinud ja suure taluvusvimega liigid. Ennekike hvivad ja muutuvad haruldaseks just kaitsevrtusega liigid ja kige vrtuslikumad pgikalad: lhe, meriforell, jesilm, harjus, siirdesiig, vimb, teib. Alles jvad aga eelkige nn. prgikalad luukarits, ahven ja srg.

Eesti olulistel kalajgedel on kokku umbes 500600 paisu. Tsi kll, suur osa neist seisab kasutult ja laguneb, kuid ka poollagunenud paisud on kaladele sageli letamatud rndetkked. Lhe, meriforelli, jeforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse [3] kuulub 112 jeliku, kus ei tohi uusi paise rajada ega vanu taastada. Nende likude kogupikkus on umbkaudu 2040 kilomeetrit ja neil on teada vhemalt 136 paisu. Seega keskmiselt ks pais iga 15 kilomeetri pikkuse jeligu kohta. Neist paisudest 107 vib pidada lhelastele letamatuteks, lejnud 29 aga raskesti vi ajuti letatavateks.

Vrreldes sajandi, isegi poole sajandi taguse ajaga on meie jgede kalade rndevajadused suurenenud. Maaparanduse, jgede svendamise ja gvendamise tagajrjel on kadunud hulk krestikke ja kiirevoolulisi kivise-kruusase phjaga like, katkenud on hendused kunagiste vanajgedega, mrksa vhenenud kevaditi leujutatavate luhtade pindala. Seetttu peavad kalad sobivate sigimis-, talvitus- ja turgutuspaikade leidmiseks sooritama pikemaid rndeid.


Paisjrve setete allalaskmise oht. Suur osa liivast, savist, mudast ja orgaanilisest hljumist, mida jevesi edasi kannab, settib paisjrve phja. Kui paisu regulaarselt kevadise ja sgisese suurvee ajal alla ei lasta, koguneb aastatega paisjrve tuhandeid, isegi kmneid vi sadu tuhandeid kuupmeetreid setteid. Paisu avamisel uhutakse need korraga allavoolu ja selle tagajrjel hvivad seal lhemaks vi pikemaks ajaks kalade elu? ning sigimispaigad.

Kuigi selliseid asju ei tohiks juhtuda setete allavoolu laskmine on keelatud, neid tohib eemaldada vaid pumpamise teel on paraku tegemist tiesti reaalse ohuga. Viimastel aastatel on jge settereostusega rikutud niteks Vainupea jel allpool Veskirahva paisu (2000), Kunda jel allpool Kunda HEJ paisu (2002) ja Jgala jel allpool Linname HEJ paisu (2002).


Majanduslik kahju. Eeltoodud kahjud on olulised eelkige looduskaitse seisukohast, seetttu rahas raskesti hinnatavad. Turuvliseid kahjusid arvestatakse enamasti selle phjal, kui palju hiskond nustub maksma nende heastamiseks vi kui suurtest rahas mdetavatest hvedest ollakse valmis loobuma, vltimaks kahju. Mida arenenum hiskond, seda enam vrtustatakse keskkonda ja keskkonnakaitset. Lne-Euroopa riikide kogemused nitavad, et rikutud veekogude looduslikku seisundit ja liigirikkust taastada on likallis ja keeruline, sageli osutub see praktiliselt vimatuks. Vrratult lihtsam ja odavam on kahju ra hoida.

Loodusele tekitatud kahjude krval vib aga loetleda ka otseseid majanduskahjusid.


Rahvusvahelised kohustused. Kohustuse kaitsta jgesid seavad Eestile EL loodusdirektiiv ja veepoliitika raamdirektiiv, samuti tuleb tita bioloogilise mitmekesisuse ja Berni konventsiooni stteid. Konkreetsed lhekoelmute kaitse nuded esitab HELCOM (Lnemere keskkonna kaitseks asutatud nn. Helsingi Komitee). Praegu peab Eesti riik kulutama aastas miljoneid kroone, et osaliselt kompenseerida ainuksi lhe kudejgedele rajatud paisude tekitatud kahjusid.


Riiklikud investeeringud. Keskkonnainvesteeringute keskusele esitatud taotlustest veekogude seisundi tervendamise kohta hlmavad mrkimisvrse osa just paisjrvede taastamise taotlused. Korrastatud ja hsti hooldatud mbrusega paisjrv vib ilmestada maastikku ja pakkuda inimestele mnusat supluskohta, kuid sellega keskkonnakaitseline igustatus ka piirdub.

Eespool oli juttu setetest. Paraku pole paisjrve valdajale pandud kohustust neid korrapraselt eemaldada. See on vga kulukas ega mahuks hegi elektritootja riplaanidesse. Paisjrve he hektari puhastamine setetest maksab eri ekspertide hinnangul praegu umbes 0,51 miljonit krooni. Ehitushinna indeksit jrgides suureneb see summa aasta-aastalt. Kindlasti ei leidu arendajat, kes sooviks hdroenergiat toota, kui sellega kaasneks kohustus paisjrve regulaarselt setetest puhastada. Setteid korraga allavoolu lasta ei ole aga keskkonnakaitse seisukohalt mingil juhul lubatav. Juba praegu tuleks melda, kes siiski vastutab ja maksab kogunenud setete eemaldamise eest. Kipub selgelt jma nii, et elektri tootmisest tulenev kasum lheb arendajale, paisjrvede saneerimine ja muud keskkonnakahjud jvad aga hiskonna kanda.


Mju kalandusele. Taani spetsialistide hinnangul [4] letab Sindi paisu kahju ainuksi vimmapgile vimaliku elektrienergia tootmisest saadava tulu mitu korda. Ka Prnu jestiku lhe, meriforelli ja jesilmu varudele tekitatav kahju letab elektritootmisest saadava vimaliku tulu mitu korda [5]. Keskkonnaministeeriumi hallatav Euroopa Liidu htekuuluvusfondi projekt valmistab praegu ette kalandusele tehtud kahjude majanduslikku analsi mitme paisu kohta.

Teadaolevalt ostetakse Eestis aastas umbes 50 000 harrastusliku kalapgi luba. Paljud kalaliigid, keda harrastuspdjad krgelt hindavad, koevad jes, aga neid ptakse ka merest ja jrvedest. Harrastuspgi puhul ei ole mistlik hinnata kala vrtust turuhinna jrgi, aluseks tuleks vtta nn. hiskondlik vrtus. See nitab harrastuspdja valmidust teha kala pdmiseks kulutusi. Phjamaades on leitud, et harrastuspdjad maksavad kala eest tegelikult umbes kmnekordse turuhinna. Arvestamata paate jms. kallimat varustust, kulutasid Soome harrastajad 2000. aastate algul kalapgile aastas ligikaudu 1,2 miljardit marka ja oleksid nustunud kulutama veel pool miljardit marka. Rootsi kalastajatel kulus aastas oma harrastusele 2,7 miljardit Rootsi krooni ja nad oleksid soostunud kulutama veel he miljardi kala pgiks, mille turuhind oli 0,2 miljardit krooni [6].


Keskkonnanuete rikkumine. Hdroenergia tootmisel Eestis rikutakse sageli vee erikasutusloaga kehtestatud keskkonnanudeid. Nuete titmist jlgib keskkonnainspektsioon, kuid selleks ei jtku raha ega kogemusi. Ka ei heiduta mratud trahvid arendajat kuigivrd seni, kuni ta saab ma elektrit riiklike soodushindadega. Trahvid on pahatihti arendaja riplaani osa. Selline iguslikult kummaline praktika on praegu seadustatud: he igusaktiga seatakse arendajale keskkonnakaitsenuded, teisega vimaldatakse tal neid rikkudes toodetud elektrit riigile soodushinnaga ma: Eesti Energia kohustub les ostma kogu toodetud hdroelektrienergia, seda isegi juhul, kui toodetakse ilma vee erikasutusloata vi selle nudeid pidevalt rikkudes. Keelduda nn. rohelise energia ostust pole helgi juhul vimalik. Avalikke huve kahjustava tegevuse maksab solidaarselt kinni hiskond.

Eeltoodu valguses tundub riigi selline toetus arendajatele vga kummalisena. Kas testi on hdroelektrienergias midagi sellist, mis kompenseerib riigile kogu tekitatud rahalise ja looduskahju?

Riik viitab vajadusele leevendada plevkivienergiaga kaasnevaid hdasid. Kuid kas vee-energia pakub Eesti tingimustes mingitki leevendust meie energiavajadusele? Arvestamata Narva jge, millel toodetav elektrienergia on praegu tielikult loovutatud Venemaale, on kigi lejnud Eesti jgede tehniliselt kasutatav hdroenergeetiline kogupotentsiaal kuni 0,5% Eesti praegusest elektrienergia tarbimisest. Et seda potentsiaali kasutada, peaksime aga paisutama kik oma jed ja ojad kohtades, kus see on tehniliselt teostatav. Looduskaitse seisukohalt oleks see ilmselgelt lubamatu. Praegu kigusolevad hdroelektrijaamad toodavad ligikaudu 0,2% meie elektri kogutarbimisest ning sedagi mitte psivalt, vaid enamasti tskliliselt: madalveeperioodidel enamik meie veejujaamadest psivalt elektrit toota ei saa. Hdroenergeetikast tulenev kasu keskkonnale on seega vaid niline, sest kaduvvikese toodangumahu ja tootmise katkendlikkuse tttu ei ole see vhendanud ega saagi vhendada plevkivi pletamist. kskik, kas hdroelektrit toodetakse vi mitte, plevkivi kulub ikka samas mahus.


Miks me oleme valel teel? Meie senise suhtumise vee-energia kasutamisse on tenoliselt kujundanud teadmised Soome, Rootsi ja Norra energiapoliitika kohta. Need riigid sobivad eeskujuks mneski keskkonnavallas, kuid looduslike eelduste ilmselge erinevuse tttu ei ole nad hdroenergeetika vaatevinklist meiega vrreldavad. Norras toodavad hdroelektrijaamad 99%, Rootsis 4550% ja Soomes 1220% kogu energiavajadusest. Seega lahendab vi vhemalt leevendab hdroenergeetika neis riikides oluliselt elektrienergia probleemi. Kuid hoolimata tohutust potentsiaalist on ka Soomes ja Rootsis uute hdroelektrijaamade rajamine praktiliselt vlistatud. Keskkonnakahju peetakse nii suureks, et elektritootmisest saadav majanduslik kasu seda ei korva. Vee-energia plusse ja miinuseid kaaludes viks Eesti end phjanaabrite asemel vrrelda niteks Taaniga, kus maastik on samuti tasane ja hdroenergia vimalused vga piiratud. Taanis vee-energeetikasse ei panustata, viimane hdroelektrijaam rajati seal 1960. aastatel, seejrel on veejujaamu vaid suletud.

Viimasel ajal on muutumas ka Euroopa Liidu suhtumine hdroenergia tootmisesse: Euroopa Komisjonile sisevete kalanduse asjus nu andev komitee EIFAC (European Inland Fisheries Advisory Committee) soovitas mdunud aastal mitte ksitleda vikesemahulist hdroenergia tootmist rohelise energiana. Just sellesse kategooriasse kuuluvad Eesti hdroelektrijaamad!


Kuhu edasi? Eelnev peaks loodetavasti veenma, et hdroenergia tootmine Eestis ei ole tavamistes roheline, vaid primitiivne keskkonda kahjustav energeetika. Teoreetiliselt saadav kasu taastuvenergia tootmisel pole ligilhedaltki tasakaalus keskkonnakahjuga. Ei tohi unustada, et veevool on kll taastuv loodusvara, aga veekogude looduslikkuse taastamine on likallis ja sageli edutu. Vriselupaigana toimivat jge ei tohi ksitleda vaid veega tidetud rennina, kuhu rahamasin tiksuma panna. Eestis on keskkonnakaitse seisukohalt tervitatav ksnes elektri tootmine Narva veehoidla paisul, kui htlasi taastataks osaliselt Narva je krestikud ja kosk. Paise viks rajada ka jgedele, mis ei ole arvatud Natura 2000 alade vi oluliste kalajgede hulka, kuid ksnes ranges vastavuses keskkonnanuetele.

Viimastel aastatel on astutud samme, leevendamaks hdroenergia tootmise keskkonnakahju. Mnedel kalastikule eriti olulistel jelikudel on keelatud rajada uusi paise ja renoveerida seniseid, kui sellega suureneb paisutuskrgus vi muudetakse je hdroloogilist reiimi [3]. Paljud looduskaitse mttes olulised jed on arvatud Natura 2000 vrgustikku. Otsitakse vimalusi ehitada kalapse Euroopa Liidu fondide abil. Kalastajate algatusel rajatakse uusi kalakoelmuid ja taastatakse vanu, samuti toetatakse kalade kunstlikku taastootmist. Lhiajal hakatakse tenoliselt taastama koelmuid Euroopa kalandusfondi raha eest.

Kogu see t kannab endas aga tagajrgedega vitlemise vaimu, kui samal ajal antakse lubasid rajada ha uusi hdroelektrijaamu vhestele seni silinud vrtuslikele krestikele ning toetatakse hdroenergiat kui rohelist energiat. Soovitame toetuste ja lubade vljastamise kord vga tsiselt le vaadata. Riik ei peaks panustama mitte krgetesse kokkuostuhindadesse, vaid pigem aitama muuta praegused veejujaamad keskkonnahoidlikumaks. Elektrit ei tohiks osta keskkonnanudeid rikkuvatelt arendajatelt. Arendajale tuleks panna seirekohustus vetud keskkonnanuete titmise le. Ainult nii saaks peatada meie jgede vriselupaikade ja nende elustiku edasist kiiret hvitamist.



1. Paisude mju kalastikule, mju hindamise ja kompenseerimise metoodika. Lepingu K-9-1-2005/1877 lpparuanne. Eesti loodushoiu keskus, 2007.


2. Vabariigi Valitsuse mrus nr 342 (26.11.2004) Vooluveekogu tkestamisele esitatavad nuded.


3. Keskkonnaministri mrus nr 73 (15.06.2004) Lhe, jeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu kinnitamine.


4. Niras Consulting Engineers and Planners A/S, 2000. Kalade rnne Prnu jes Sindi tammi juures, Eestis. Teostatavuse eeluuring. Kolm vimalust kalade rnde tagamiseks: 23-24.


5. Tehniline abi vooluveekogude koloogilise kvaliteedi parandamiseks. Kalade rndetee avamise eelprojekt Sindi, Kurgja, Jndja ja Tri paisul Prnu je koloogilise seisundi parandamiseks. K&H AS, Maves AS, Inseneribroo Urmas Nugin O, Eesti Loodushoiu Keskus MT, Merin AS; Tartu, 2006.


6. Toivonen, Anna-Liisa et al. 2000. Economic value of recreational fisheries in the Nordic countries. Fisheries Management and Ecology 11: 114.



Jaak Tambets, Rein Jrveklg, Meelis Tambets
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet