2012/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 11/2002
Plisprnad Eesti linnades

Euroopa metsavndi linnade haljastuses on juba sajandeid soositud prna. Nnda meilgi. Mitme sajandi eest istutatud puud on elus veel praegugi, hoolimata sjapurustustest, suurplengutest ja hilisema aja saastatud keskkonnast.

Otsime plisprni Tallinnast, Tartust, Prnust, Sindist ja Haapsalust. Enamasti kasvavad need vanade linnajagude hoovides ja aedades, kirikute juures, kunagiste kindlustusvndite bastionidel, vanades surnuaedades ja nd linnapiiresse jvates kunagistes misaparkides, ent ka meie linnade kahesaja aasta vanustel haljastutel. Kaugeltki mitte kik nad pole meie kodumaised harilikud prnad (Tilia cordata), linnades kasvab rohkesti sisse toodud suurelehist (T. platyphyllos) ja lne- ehk hollandi prna (T. europea). Viimane on hariliku ja suurelehise prna looduslik hbriid: nende areaalid kohati kattuvad.

Lneprna on Euroopas kultiveeritud umbes viissada ning Eestis enam kui kolmsada aastat. Kui meie kodumaised plisprnad prinevad suure tenosusega siinsetest puukoolidest, siis vramaised puud on sisse toodud, peamiselt tulpidemaana tuntud Hollandist eesktt vanast lillekasvatus- ja kaubanduskeskusest ning sadamalinnast Haarlemist. Kindlad andmed on 1713. ja 1717. aastast, mil prnad judsid laevaga Tallinna. 1713. aasta jaanuaris saabunud puude saatuse kohta prast nende esialgset mahaistutamist ei anna kirjandusallikad teavet. Teine kogus 638 puud istutati esialgu Kadrioru parki, kuid suurem jagu elujulisemaid saadeti jrgmisel kevadel edasi St. Peterburgi; kehvemad said lpliku asukoha Peeter I maja lhikonnas ning osa neist kuivas ra. Jrgmisel sajandil toodi prnaistikuid Prnusse, Sindisse ja kllap mujalegi [2, 7, 8, 14]. Hiljem on neid sisse veetud ka Saksamaalt, niteks Tallinna Phja puiestee rajamiseks telliti puud Lbeckist, need judsid siia 1879. aastal.

Tallinnas Niguliste kiriku juures kasvab Eestis praegu vanima vrpuuna tuntud lneprn. Selle plispuu vanuse mrang toetub kolmele teatele. Esiteks, teadaolevalt maeti selle puu alla 1710. aastal katku surnud kuulus baltisaksa kroonikakirjutaja, Niguliste kiriku pastor Christian Kelch (snd. 1657) [1, 11, 12]. Teiseks, hes anonmses ajaleheartiklis on selle prna istutusaastana kirjas 1680 [10] see htib aastaga, mil Kelch saabus esimest korda Eestisse; Niguliste kiriku pastoriks sai ta alles oma surma aastal. Kolmandaks, korba juurdekasvu alusel on selle puu vanuseks saadud 340350 aastat [6]. Toetudes kolmele allikale, vib vita, et Kelchi prna vanus letab testi 300 aastat.

Vanu lneprnasid kasvab veel Ranname pargis endisel Skoone bastionil. 1728. aastal vlja antud Tallinna plaanil on sellel bastionil nha 19 vi 20 puud reas piki kavaljeeri serva, rida jrgib bastioni kuju. Nende puude istutamise kohta pole kirjalikke andmeid, kuid teada on, et Skoone bastioni hakati ehitama 1683. aastal, kuid see valmis alles 17031704 [4]. Kahe vanema eluraskustes kannatanud puu tenoliseks vanuseks saadi puidu juurdekasvu alusel umbes 350 ja 300 aastat [6].

Aastakmneid nooremad on Linda- ja Harjume pargis ning Ranname pargi viksemas osas (1932. aastal rajatud Ranname teest lunas) kasvavad plised lneprnad [6, 8]. Nende vanuse mrangud ja ajaloolised andmed lubavad arvata, et puud on istutatud 1750. aastate paiku vi veidi hiljem, sest 17501820 tehti linnas lisakindlustustid [4]. Sellele viitab oma ts ka Eduard Viirok [11], kes mrgib: Kui uskuda he maali telikkusse 1820. aastatest, siis on seal prnad Rootsi- ja Harjumel kujutatud noorte, tis elujudu kasvavate puudena, nagu seda prnad 50 aastates vlja nevad. Igatahes 1825. aastal valminud Tallinna vanalinna plaanil [13] on palju puid, ainuksi bastionidel kasvab neid vhemalt 145.

Tallinna ja Eesti jmedaim harilik prn (rinnasdiameeter 213 cm), mis haruneb 1,62 m krgusel kolmeks, kasvab Tallinna raehrra Clayhillsi 1785. aastal rajatud Carlshofi suvemisa peahoone ees Pirital. Ilmselt on puu prit suvemisa algaastatest ning seega vib ta vanus olla umbes 220 aastat.

Vanim, 250280-aastane harilik prn [6] kasvab aga Toomkiriku juures. See peab siis olema istutatud 18. sajandi esimesel veerandil. Linna realal, Vana-Rannamisa tee 11 hoovis kasvav vga eakas avatud tvega harilik prn jb tve jmeduselt linnas teisele kohale.

Suurim suurelehine prn Tallinnas kasvab aga Vike-Rannavravame ja Vike-Rannavrava tnava vahelisel haljasalal.

Tallinn on oma prnade poolest ainulaadne Phja-Euroopas: siin kasvavad Kirde-Euroopa vanimad prnapuud ning siin saab uurida erisugustes tingimustes kasvavaid ja eri vanusega Hollandi pritolu kloone. Siit ka aastasadu vana thelepanek puude introduktsiooni seisukohalt: thtis ei ole mitte paikkond, kus puud oma nooruse on veetnud, vaid ikkagi nende hilisema kasvupaiga kliima sobivus antud puuliigile. Eelnevast tuleneb ka idee haljastajatele: miks mitte paljundada linnatingimustes 300 aastat vastu pidanud lneprnade kloone ja kasvatada neist istutamiseks sobilikke puid. Nii saaks ju silmapaistva pritoluga suurepraseid noori puid, mis oleksid ilmselt ka kllalt vastupidavad. Ja kllap paljud aiaomanikudki ostaksid meelsasti niteks Kelchi prna jreltulijaid.


Tartus on registreeritud 32 suurt prna, mille tvembermt on vhemalt kolm meetrit [3]. Suurimad neist on kaheharulised harilikud prnad Forseliuse pargis ning Jnese ja Narva mnt. nurgal, neile jrgneb krgetveline prn Lunini tn. 10 juures. Forseliuse pargi jmedaim prn on umbes 240-aastane, vanimaks, ligikaudu 300-aastaseks osutus aga selle pargi ks peenemaid prnasid [3, 5]. See vanim prineb seega siin asunud Eesti esimese petajate seminari ajast, mis alustas td Bengt Gottfried Forseliuse juhtimisel 1684. aastal.

Tartu jmedate prnade seas valdavadki kodumaised, vrprnasid on 32 plisprnast ainult kaks: suurelehine prn Raadi pargis on arvatavasti prit 1840. aastatest, mil parki hakati rajama. Puiestee tn. 17 juures kasvab aga pline lneprn.


Prnus on vhemalt 12 prna, mille mbermt knib kolme meetrini vi le selle [2]. Suurim harilik prn kasvab Vallipargis kunagise vallikraavi lhedal ning jrgmine Vanapargi puiesteel. Silmapaistev on ka plispuu Kooli tn. 7/9 ees.

Prnu linnahaljastus hakkas vlja kujunema 19. sajandi esimesel poolel. On teada, et Kuninga tnavalt Riia maanteele suunduv Aleksandri tnav kujundati prnaalleeks 1831. aastal, samal ajal vi aasta varem alustati brgermeister Goldmanni ettepanekul puude istutamist ndse Vanapargi alale. 1834. vi 1835. aastal kustutati Prnu kindluslinnade nimekirjast ning siit edasi hakati ka kunagistele bastionidele parke rajama. Seega on eelnimetatud prnade vanus umbes 170180 aastat.

Vanu prnasid kasvab veel kunagises Rma misa ja Annenhofi (Annemisa) suvemisa pargis, kuhu hakati puid istutama 19. sajandi algul. Kllaltki suuri ja vanu puid leidub 13. ja 18. sajandil asutatud Vana-Prnu ja Alevi kalmistul.

Prnu vrprnadest on vanemad ja suuremate mtmetega Vike-Je tn. 9 ees ning 19021903 ehitatud Ammende villa aias kasvavad lneprnad.


Sindi prnad pole just vga silmapaistvad plispuud, ent vrivad thelepanu linna loomuliku elemendina. Linn kujunes 1833. aastal alustatud kalevivabriku juurde [7]. Vabriku peaasutaja oli Riias elav tstur ja kaubamajade omanik Johann Christoph Whrmann, kelle perekond oli rajanud suure ja liigirikka pargi ka Riia sdalinnas (tuntud Whrmanni pargina). Samasuguse tahtis Whrmann luua ka Sindi asulasse. Juba asula rajamisel prati thelepanu planeeringule: hoonete ja teede ning parkide ja viksemate haljasalade paigutusele. Esimeste vlismaalt kutsutud spetsialistide hulgas oli ka aednik ning suurem jagu linnahaljastuse puid toodi kohale meritsi vljastpoolt Eestit. Hollandist toodud prnadest istutati kolm alleed. Sindi linna vanad prnad ongi prit vabriku rajamise algaastatest. Kige tuntumate Whrmanni puiestee lneprnade keskmine diameeter on praegu ligi pool meetrit. Puid on alates 1950. aastatest (kllap ka varem) mitu korda tagasi ligatud. Viimati tehti seda 1990. aastate algul 3,54 m krguselt, praegu ulatuvad prnade ladvad taas le 12 meetri. Oma vanuse kohta pole puud tvelt kuigi jmedad: ilmselt pole kasvukoht olnud eriti soodne ning peale selle on puude elujud kulunud prast korduvaid tagasilikamisi vra taastamisele.


Haapsalu vanimad harilikud prnad on seotud Lnemaa muuseumiga [9]: kunagise raekoja (ehitatud 1775) taga kasvavad vravas kaks plist prna, mis istutati sinna kas raekoja valmimisel vi hiljem mingi sndmuse auks.

Eakad on ka mitu suurt prna lossipargis, kuhu hakati esimesi puid istutama 1858. aastal. Neist suurima hariliku prna ja lneprna vanus saaks olla veidi le 160 aasta, olenevalt sellest, kui vanalt nad istutati. Kllalt eakad on prnad ka Haapsalu vanal kalmistul: neli suurelehist prna kasvavad Anna Margaret v. Drummondi (17381810) hauaplatsi nurkades. Vaevalt et need istutati sinna auvrse vanaproua lahkumise aastal, kllap ikka hiljem. Tenoliselt toimus see 1860. aastatel, kui linnas istutati puid mitmele poole. Samade mtmetega ja samasuguse asetusega puid neb ka hilisematel matuseplatsidel.


Plispuud on linna au ja uhkus. Pole vist phjust rkida pikalt plispuude thtsusest, meie hulgast lahkunud professor Viktor Masing on sel teemal kirjutanud palju ja veenvalt. Rhutaksin vaid, et iga plispuu on kordumatu ning eakad puud on seotud linna arengu ja haljastuse ajalooga ning meie kultuuriga. Sajandeid vastu pidanud linnapuud on oma keskkonnaga hsti kohanenud, peaksime andma neile vimaluse edasi kesta.

Kirikute mbruses, parkides, puiesteedel ja mujal kasvavad silmapaistvad prnapuud ei ole meie vaenlased, nagu vahel kipuvad arvama muinsuskaitsjad. Puud ei ole mitte ka lekasvanud, ei kannata gigantismi all, vaid nende mtmed vastavad nende eale. Puu on ju elus asi ja kasvab tis sedamda, kuidas nevad ette tema geenid ning lubavad kasvukoha tingimused. Kui inimesed pole puude mtmetega rahul, siis on see rohkem inimeste endi probleem. Siin viks veel meelde tuletada, et vhemalt osa linnadesse istutatud prnasid oli esialgu meldud pgatavatena: kui inimene pole seda igel ajal teinud, siis ei maksa sdistada puid ja nuda nende mahavtmist. Ka ei peaks plispuid hindama ainult ajalooliste ehitiste dekoratsioonina, neil on ikka omaette sgavam vrtus.


1. Anton, Helve 1980. Kelchi prn. Kodumaa, nr. 46 (1150), 12. nov.: 67.

2. Elliku, Jri; Sander, Heldur 1999. Prnu linna haruldased puud ja psad ning plispuud. Dendroloogilised uurimused Eestis I, Tallinn: 138149.

3. Hansen, Tiiu; Pedaste, Margus 1996. Tartu jmedatest puudest. Eesti Looduseuurijate Seltsi aastaraamat, 77. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn: 119145.

4. Kenkmaa, Rudolf; Vilbaste, Gustav 1965. Tallinna bastionid ja haljasalad. Eesti Raamat, Tallinn.

5. Lnelaid, Alar 1986. Kui vanad on puud. Edasi nr. 19 (10946), 23. jaan.: 5.

6. Lnelaid, Alar jt. 1999. Tallinna pliste prnade ja tammede vanuse anals. Lepingulise t ksikiri Tallinna Sstva Arengu ja Planeerimise Ametis.

7. Must, Aadu. 1985. Sindi linn ja 1. detsembri nimeline vabrik 18331983. Eesti Raamat, Tallinn.

8. Sander, Heldur 1998. Harjumel saeti maha Eestimaa jmedaim lne prn. Eesti Loodus 41 (2): 5960.

9. Sander, Heldur 2001. Mnda Haapsalu haljastuse ajaloost ja kaasaegsest seisust. Paras, lla (toim.). Lnemaa Muuseumi Toimetised. Haapsalu Muuseum, Haapsalu: 128151.

10. Kas tunnete Tallinnat? See on Tallinn! (vastused ksimustele lk. 2) Tallinna Post, 1938, nr. 31, 5. aug., lk. 2, 8.

11. Viirok, Eduard 1929. Ajaloolisi aedu ja puid Tallinnas. Eesti Mets 10: 241243.

12. Viirok, Eduard 1930. Tallinna linna puiestikkude ajaloost. Eesti metsanduse aastaraamat IV, Tartu: 149160.

13. prus, Helmi 1965. Tallinn aastal 1825. Kunst, Tallinn.

14. prus, Helmi 1988. Lossi ja pargi rajamine. Tamm, Heiki (koost.). Kadriorg. Loss ja park. Valgus, Tallinn: 1428.



Heldur Sander (1946) on EPM metsandusliku uurimisinstituudi teadur. Avaldanud teadustid puittaimede introduktsioonist ja kollektsioonidest, pargindusest ja linnahaljastusest ning nende valdkondade ajaloost.



Heldur Sander
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet