2012/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2007/12
Vaenukgu ehk toonetutt

Vaenukgu on silmatorkava vlimuse ning omaprase lauluga pnev lind. Viimase paarikmne aasta jooksul on Eestis teadaolevalt leitud vaid kolm selle liigi pesa, seetttu ootab Eesti ornitoloogiahing huviga teateid kigi kohtumiste kohta temaga.

Mind ajendas vaenukoga tegelema ks hiljutine sndmus. Nimelt, tnavu suvel judsid linnuhuvilisteni teated Lne-Virumaal Eisma klas kohatud linnu kohta, keda kohalikud elanikud esiti papagoiks pidasid. Asja uurides ilmnes, et he suvila uemurul nhti juuni teisel poolel kahte kummalist lindu toitu otsimas koguni iga pev. Lpuks selgus ka phjus: kuu viimastel pevadel kostis aianurgast linnupoegade vali kisa. Kui pererahvas kisa allikat otsima asus, avastasid nad, et uel nhtud vaenukod olid kuivanud lepa vanasse nsusesse pesa rajanud ning pesaavast vahtis vlja kaks poega, kes valjul hlel toitu mangusid. Lindude tegemisi sai jlgida veel vaid ndala jagu. hel juulikuu alguse peval ilmus ks veel osaliselt udusulis poeg maja trepile, kus pererahval nnestus teda pildistada ja lhemalt vaadelda (# 1). Prast seda linde enam pesapaiga lheduses ei nhtud. Mne ndala jooksul kohati klas vaenukgu veel mnel korral ja siis oli vaikus. Kuna mul ei meenunud htki viidet vaenuko pesaleiu kohta Eestis ega ole ma ka ise kunagi seda lindu kohanud, tekkis huvi uurida, et kuidas temaga siin lood on.

Kirju seltskond. Nii nagu toonekurg ei ole sugulane meie pris kure ehk sookurega, ei ole ka vaenukol (Upupa epops) mingit pistmist hariliku koga. Sarnased on nad vaid suuruse poolest. Sstemaatiliselt kuulub vaenukgu hoopis siniraaliste (Coraciiformes) seltsi, kus tema sugulasteks Eestis on samuti eksootilise ja meeldejva vlimusega jlind ja siniraag (# 2). Oma uhke sulelehvikuga pealael meenutab vaenukgu pigem papagoid. Ta ongi eksimatult ratuntav just sellesama lehviku jrgi, mida lind revana psti ajab just nagu punkar. Sellele tunnusele viitab ka tema ametlik paralleelnimetus toonetutt. Sama iseloomulik kui peatutt on ka vaenuko hl [3]. Kaugele kostev up-up-up on samuti andnud phjust seda linnu nimetuses vljendada: rahvakeeles tututaja, uputaja, inglise keeles hoopoe, ladina keeles Upupa. Tuntud ornitoloog Erik Kumari on vaenuko hlitsuse kohta elnud, et see sarnaneb ravahetamiseni vikese koera haukumisega [9]. Vaenuko kirjut sulestikku kirjeldab aga vrvikalt raamat Euroopa linnud: lendav lind meenutab hiiglasuurt kirevat liblikat ning tema ilmumine on nagu teline tulevrk [8].

Segadused nimega. Vaenuko nimetusega on olnud parasjagu segadust. Kaua kasutati ametliku nimetusena vainukgu, mnikord kasutatakse seda ekslikult praegugi. Vaenukgu hakati liiginimena kasutama eelmise sajandi keskel, kui Eerik Kumari oletas, et liigi rahvaprases nimetuses vaanikgu thendab vaan hoopis vaenu [9]. Eesti rahvaprimus seostabki seda liiki peamiselt vaenu, surma ja nnetustega. Ka mitmes muus keeles on vaenuko rahvaprase nimetuse thendus sarnane. Siinjuures on huvitav mrkida, et niteks vanas Hiinas ja Egiptuses on seda lindu seostatud hoopis nnega [2].

Haisev pasalind. Rahvasuus on meil vaenukole antud ka nii ebameeldiv nimetus kui sitane rstas, Saksamaal koguni pasalind [14]. Primusel on ka tephi all. Osalt on nimetuse phjustanud arvatavasti vaenuko komme sonkida loomade vljaheitehunnikutes, kust ta endale meeleprast khutidet leiab. Peamine phjus on aga vaenuko poegade vljaheite lhn, mis meenutavat roiskunud liha. Need linnud pesa ei puhasta, nii levitabki see sna ebameeldivat haisu. Pojad kasutavad erilist vedelat haisvat eritist ka relvana rvloomade vastu, suunates samamoodi kui tuntud haisuloom skunks roojajoa sissetungija pihta. See ebameeldiv llatus vib lhenejat tabada juba poole meetri kauguselt [9]. Niisugused on selle liigi kohastumused ellujmiseks.


Soojalemb. Vaenukgu on laialt levinud, pesitsedes Euraasia mandril kogu selle laiuses ning samuti Aafrikas. Soojalembese linnu leviku phjapiiriks Euroopas ongi Eesti. Meie laiuskraadidest veel phja pool on vaenukgu juhuslik pesitseja ja eksiklaline. Euroopas on ta kaugelt kige arvukam Hispaanias, seal pesitseb le poole Euroopa ligikaudu miljonist paarist. Teine meile lhem tugipunkt on Trgi. Viimase poolesaja aasta jooksul on vaenuko arvukus kogu Euroopas mrksa vhenenud ja levila ahenenud. Regulaarse pesitsejana on ta kadunud levila piirialadelt Rootsist, Taanist, Hollandist, Belgiast ja suurelt osalt Saksamaalt. Phjuseks peetakse kiireid ja ulatuslikke muutusi pllumajanduses. Pllulaamad on muutunud ha ulatuslikumaks ja lagedamaks ning kadunud on vaenukole sobilik mosaiiksus. Ohter mrkide ja vetiste kasutamine on aga tunduvalt vaesestanud tema toidulauda. Ndisaegset pllumajandust peetakse peasdlaseks ka vaenuko lhisugulase ja sageli samu elupaiku jagava siniraa arvukuse vga kiires vhenemises. Praegu vaenuko arvukus enamikus Euroopast enam ei kahane see on endistviisi kllalt suur, nnda ei ole ta arvatud erilist kaitset vajavate liikide hulka [1, 6].


Mis sa sd ja kus sa saad. Tpiline vaenuko elupaik on talumaastik ksikute puude ja saludega ning kllalt vikese majandussurvega kuivad rohumaad, eriti karjatatavad alad, aga ka madalhoonestusega asulad ja karjrid, harvem ka raielangid vi hredad kuivad mnnikud. Vaenukgu vldib mrgalasid ja sademerohkeid piirkondi. Tavaliselt kohtab seda lindu maapinnal askeldamas: justkui tippiv mblusmasin otsib ta pika kvera nokaga alatasa maapinda kombates tuke ja putukaid. Nagu eespool eldud, armastab ta sageli toimetada loomade lheduses, kus vljaheitehunnikud prisket toidulauda pakuvad. Seetttu kohatakse teda tihti ka majade ja lautade juures snniku- vi kompostihunniku otsas. Phitoiduks on mardikad ja nende vastsed, meelispalaks peetakse aga meil jrjest haruldasemaks jvat kaerasori [1, 2, 6].

Vaenukgu on suluspesitseja lind: ta rajab pesa nsustesse. Ise ta pesansust siiski ei uurista, vaid kasutab enamasti mne hoone, kiviaia, kivivare vi maapinna uuret, harvem puunt vi pesakasti [6, 8]. Et ta pesitseb sageli inimeste naabruses, on pesi ka Eestis leitud sna kummalistest inimtekkelistest paikadest, niteks metalli kokkuostupunktist rauahunnikust vi puuriidast. Kuigi vaenukgu tegutseb enamasti inimasustuse lheduses vi asulates, kirjeldatakse teda sageli kui vga kartlikku ja varjulist lindu. Niteks on Erik Kumari oma levaates [9] maininud, et tal nnestus vaenukgudele lheneda vaid kuni 80 meetri kaugusele. Pesaehituse ja haudumise ajal tegutsevad linnud vaikselt ja varjatult ning neid nnestub harva kohata. Pesapoegade toitmise ajal on vanalinnud aga sunnitud usinalt ringi liikuma ning pesitsuspiirkonnas vib neid siis nha sagedamini [8, 9].

Nagu soojalembesele linnule kohane, on vaenukgu peaaegu kogu Euroopas rndlind, kes talveks lendab Aafrikasse [6, 8]. Kevadel juab ta Eestisse enamasti aprilli teisel poolel vi mai alguses, kuid teda on kohatud ka pris aprilli alguses ja ks vaatlus on teada isegi mrtsi lpust. Pojad lahkuvad pesast juuni viimastel pevadel vi juuli esimesel poolel. Vaadanud mne peva koos vanematega lheduses ringi, jtavad nad kodukoha ige pea. Enamik linde asub luna poole teele augustis-septembris, kuid osa jb siia pikemalt [8, 9]. Vaenukgu on meil mrgatud veel novembriski, ks vaatlus on tehtud isegi detsembri algul.


Arvukus Eestis. Ei ole tpselt teada, millal vaenukgu Eesti alad asustas, kuid vhemalt viimased 150 aastat on ta siin olnud regulaarne, kuigi arvult vhene ja ebahtlase levikuga pesitseja [10, 11]. Liigi haruldust meil nitab seegi, et atraktiivsest linnust on Eesti Looduse kaante vahel ilmunud vaid mned ksikud lhiteated. Ainsa phjalikuma artikli vaenukost Eestis on avaldanud meie ornitoloogide eestvedaja Eerik Kumari 1941. aastal, selles kirjeldab ta kaht leitud pesakonda ja nende kitumist. Kujukas on vaid kahe pesaleiu phjal koostatud artikli pealkiri: Vainuko pesitsusbioloogiast tema sissetungil Kesk-Plvamaale. Kartes, et haruldasi linde vidakse hirida, ei ole autor avaldanud leitud pesade tpsemat asukohta [9].

Vaenukgu on Eestis olnud laiemalt levinud 19. sajandi teisel poolel [10]. Teadmata phjustel suurenes tema arvukus Eestis nagu mujal Euroopaski ajutiselt ka eelmise sajandi keskel, kuid sajandi teisel poolel on see taas sna kiiresti vhenenud [10]. Phjus vib olla hest kljest see, et vaenukole sobivad prandkooslused on metsastunud, teisest kljest liiga intensiivne pllumajandus nukogude ajal. 1991. aastal oli ametlikul hinnangul Eestis 2050 pesitsevat vaenuko paari, ent 2003. aastal vaid 110 paari (# 5). Ka praegu ei pesitse meil ilmselt le 10 paari ja enamik kohatavaid linde on ksikud ringihulkujad levila piiril on see tavaline. Seda kinnitab tsiasi, et viimane vaenuko pesaleid enne tnavust on kindlalt teada 18 aasta tagusest ajast: aastal 1989 leiti ks pesa Viljandimaal, raielangilt vanast palgivirnast. Hiljem on kll theldatud territoriaalseid paare ja tehtud pesitsusele viitavaid vaatlusi, kuid pesa pole leitud. Viimase 25 aasta jooksul on ldse teada vaid kolm kindlat ja ks oletatav pesaleid.


Levik Eestis. Esimese korralikuma levaate levikust andsid Eesti esimese haudelindude levikuatlase vlitd aastatel 19771982. Atlasest neme, et siis oli vaenukgu meil veel sna laialt levinud (# 6). Kuigi atlase liigikirjelduses on mrgitud, et lind on meil kohatise levikuga ja vga vhearvukas, paistab kaardilt siiski hajus levik peaaegu le kogu Eesti. Kuue vlitaasta jooksul kogunes pesitsusaegseid vaatlusi le sajast 10 x 10 km vaatlusruudust ning arvukustki hinnati enam kui 100 paarile. Selgemad koondumispaigad on kaardil nha Prnumaal, Harjumaa rannikualal ja Eesti kirdenurgas. Atlas mrgib veel, et regulaarsemad pesitsusalad on teada Kagu-Eestis. llatuslikult vhe leidus vaenukgu Lne-Eestis ja saartel, kus ometi nikse olevat just temale sobivad maastikud [16].

2004. aastal, le 20-aastase vaheaja jrel asus Eesti ornitoloogiahing koostama uut haudelindude levikuatlast. Praeguseks on vlitd kestnud neli aastat. Nende aastate jooksul on vaenuko pesitsusaegseid vaatlusi laekunud vaid 12 vaatlusruudust: levikupilt on jnud vga hredaks, vrreldes 25 aasta taguse ajaga (# 7). Kaardilt nhtub, et vaenukgu asustab praegu vaid Kagu-Eestit ja ksikuid Eesti lneosa rannikupiirkondi. Samamoodi kui eelmises atlases on olulisem pidepunkt Luna-Prnumaa rannikul.


Uus levaade. Kahe atlase vlitde vahelise aja kohta pole tehtud korralikke levaateid. Seetttu vtsin nuks koondada teavet vaenuko vaatluste kohta alates 1983. aastast (# 8, 9). Muidugi ei ole kogutud andmestik ammendav: kigi vimalike allikate lbittamine nudnuks liialt mahukat detektiivitd.

Selgus, et kuni 1990. aastate keskpaigani on vaenuko kohta talletatud vga vhe infot (# 8). Ornitoloogiahingu andmebaasides leidus vaid ksikuid juhuvaatlusi ja ks viide vimalikule pesitsusele. Rohkemat ei nnestunud leida loodus- ja teadusajakirjadest. Tenoliselt on enamik tolleaegseid vaatlusi jnud vaid linnuhuviliste mrkmikesse ja mlupiltidesse vi heal juhul mne vlit aruandesse.

Teadaolevate vaatluste hulk hakkab suurenema alates 1990-ndate lpust, kui mitmed linnuklubid asusid oma kodulehel talletama huvitavamaid vaatlusi, loodi linnuhuviliste suhtluslist ning lpuks ka htne nn. Kabli linnuvaatluste andmebaas. Ei ole siiski alust arvata, nagu oleks tegelik vaenuko arvukus meil nd suurenema hakanud. Pigem leiab kinnitust Interneti jrjest kasvav vimsus teabe koguja ja talletajana. On ju vaenukgu atraktiivne ja vhearvukas liik, mistttu tema vaatlusi jagatakse vimaluse korral hea meelega teistega ja sisestatakse andmebaasidesse.

Mistagi tuli otsese primise jrel hulk vaatlusi ilmsiks linnuhuviliste mrkmikest ja mlusoppidest, samuti inimeste tagasisidest prast meediateateid tnavuse pesaleiu kohta. See teave uue linnuatlase kaardil veel ei kajastu, kuid juab sinna kindlasti. Viimasel ajal on igal aastal talletatud 1020 teadet kohtumise kohta vaenukoga, neist pesitsusajal psivalt 58 (# 8). Kuigi minuni judnud andmed on ilmselt vaid osa tegelikust vaatluste hulgast, annavad need siiski kllalt hea levaate vaenuko levikust ja kohtamissagedusest.

Kandnud vaatlusandmed Eesti kaardile, leiame taas kinnitust, et vaenukgu on kige sagedamini kohatud Kagu-Eestis ning Prnu- ja Lnemaal (# 9). Just rannikuala Prnust lunas ning Kagu-Eesti on ka ldteada kui vaenuko kige kindlamad asualad Eestis: seda kinnitab ka rahvaprimuse levikukaart (# 10). Seevastu Eesti keskosast ning phjarannikult on prit vaid mned ksikud vaatlused. Nib, et varem htlaselt le Eesti levinud vaenukod on ndseks maa phja- ja idaosast kadumas. Tiesti kadunud tundub liik olevat endisest koondumispaigast Eesti kirdenurgas.

Enamik kogutud vaatlusi on hekordsed vi rndeaegsed. Vaid ksikutes paikades on seda liiki pesitsusajal kohatud mitmel aastal vi samal aastal korduvalt. Kige korraprasemalt on teda nhtud rannikualal Prnust Kablini. Alates 1998. aastast on linde seal kohatud peaaegu igal aastal ning nende tegevus on enamasti viidanud vimalikule pesitsusele. Samast Jaagupilt on prit ka Eesti arvatavasti ainus helilindile ptud vaenukgu. Veljo Runneli lindistatud laulu saab kuulata Eesti loodushelisid koondaval Interneti-lehel [3]. Mujal Eestis pole seesuguseid piirkondi teada, lootust neid leida oleks vast eelkige Lne-Eestis. Kigis kolmes kindlalt teada pesapaigas kohati vaenukgu ksnes selsamal ainsal pesitsusaastal vi vga pika ajavahega.


Kokkuvtteks. Minu vike uurimus kinnitas oletusi, et vaenukgu on meil vga vhearvukas ja sna ebapsiv pesitseja ning levila piirialale omaselt kohatakse enamasti ilmselt hulkuvaid vi ksikuid linde. Levila piirdub praegu peamiselt Eesti luna- ja lneosaga, phjarannikule juavad vaid ksikud nn. hpperndajad, kellele meri ette tuleb ja kes seetttu koondudes ka teineteist leida vivad. Siiski on hea tdeda, et vaenukgu ei ole Eestist veel kadunud tasub silmad-krvad lahti hoida. Kuna teda on enamasti lihtne ra tunda ja temaga kohtumine jb meelde, siis saaksid aidata teavet koguda ka inimesed, kes linde ldse ei tunne. Siiani kogutud vaatluste hulgas on sraseid kohtumisi terve hulk. Seega, kellel kipitab keelel vrskem vi vanem jutustus kohtumisest toonetutiga, andke sellest julgesti teada otse artikli autorile (e-aadressil: rihokinks@gmail.com) vi Eesti ornitoloogiahingusse. Kel rohkem aega ja huvi, viksid pda leida ja kirjeldada ka vaenuko pesapaika, seda muidugi ettevaatlikult ja linde hirimata. Vib-olla selgub nii, et vaenuko ksi kib meil paremini, kui praegu arvata oskame.



1. BirdLife International 2004. Birds in Europe: population estimates, trends and conservation status. Cambridge, UK. BirdLife Conservation Series No. 12.

2. Blatchford, John 2007 The Hoopoe: a beautiful bird with many literary connections;

http://wild-birds.suite101.com/article.cfm/the_hoopoe

3. Eestimaa looduse fond. Krv loodusesse; http://www.loodusheli.ee

4. Eesti ornitoloogiahing. Eesti linnuatlas; http://www.eoy.ee/atlas

5. Elts, Jaanus jt. 2003. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 19982002. a. Hirundo 2: 5883.

6. Hagemeijer, Ward J. M.; Blair, Michael J. (eds.) 1997. The EBCC Atlas of European Breeding Birds: Their Distribution and Abundance. T & AD Poyser, London.

7. Hiieme, Mall 1997. Nelikmmend lindu eesti rahvausundis. IV. Metagused 5: 722; http://www.folklore.ee/Tagused/nr5/linnud4.htm

8. Jonsson, Lars 2000. Euroopa linnud. Euroopa, Phja-Aafrika ja Lhis-Ida lindude vlimraja. Eesti Entsklopeediakirjastus, Tallinn.

9. Kumari, Erik 1941. Vainuko pesitsusbioloogiast tema sissetungil Kesk-Plvamaale. Tartu likooli juures oleva Loodusuurijate Seltsi aruanded (toim. Lepik, E.) 47 (12): 727.

10. Leibak, Eerik; Lilleleht, Vilju; Veromann, Heinrich 1994: Birds of Estonia. Status, Distribution and Numbers. Estonian Academy Publishers, Tallinn.

11. Lepiksaar, Johannes; Zastrov, Mait 1963. Die Vgel Estlands. Annales Societatis Tartuensis ad res naturae investigandes constitutae. Ser Nova in exsilio condita. Lund, 3: 1168.

12. Lilleleht, Vilju; Leibak, Eerik 1993. Eesti lindude sstemaatiline nimestik, staatus ja arvukus. Hirundo 1: 350.

13. Lhmus, Asko jt. 1998. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus. Hirundo 2: 6383.

14. Mger, Mart 1994. Linnud rahva keeles ja meeles. Koolibri, Tallinn.

15. Ренно, Oлaв 1985. Виды птиц, зaнесенные в крaсную книгу Эстонскoй ССР, и их современное состояние. CBC 18: 1622.

16. Renno, Olav 1993. Eesti linnuatlas. Valgus, Tallinn.



Riho Kinks
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet