2012/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2008/5
Kuidas aidata liseid linde?

Tihti ksitakse, kui otstarbekas on aidata naftaga mrdunud linde. Seisukohti on vastakaid. Paljud peavad seda mttetuks: linde on ju tuhandeid ja neist mne hukk pole suur kaotus. Teised aga arvavad, et iga lekohtuselt hukule mratud elu tuleb ritada psta.

heteistkmne aasta jooksul on Lnemerel juhtunud 251 laevannetust, neist iga viiendaga on kaasnenud naftareostus. ksnes 2006. aasta alguses toimunud Loode-Eesti naftareostuse* tttu hukkus hinnanguliselt 20 000 30 000 lindu. Peale silmatorkava esmase mju vib naftareostus elukooslusi prdumatult kahjustada pikema aja vltel, kemikaalid kahjustavad mikroorganisme ja mrgitavad toiduahela kaudu kogu elustikku. Mned populatsioonid ja kooslused taastuvad vaid paari aastaga, kuid meie meres leidub ka selliseid vrtusi, mille naftareostus suudab lplikult hvitada.

Leidnud rannalt naftaga mrdunud elusa linnu, on kindlasti iga inimese esmane mte tiivuline vimalikult kiiresti puhtaks teha. Seda oskamatult tehes vib aga lindu hoopis kahjustada. Eesti kogemused pole selles vallas kuigi pikaaegsed. Niinimetatud lilindude psteritusi on olnud kll ka enne Loode-Eesti suurreostust, siiski oli Nval ja Keilas pitu suur edasiminek: seal tutvustasid rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid meile naftaga mrdunud lindude elujulisuse taastamise juhendit, mille on heaks kiitnud eri maade asjatundjad. Juhised kirjeldavad kogu protseduuri vga ksikasjalikult, siin vtame vaatluse alla vaid ldised phimtted.

Kuidas nafta linnule mjub? Olulisim vlispidine mju on see, et nafta kleepub sulgedele ning rikub nende vettpidava struktuuri. Kahjustunud sulestiku kaudu pseb klm vesi nahani, mispeale hakkab lind kehasoojuse hoidmiseks intensiivselt kasutama oma sisemist energiavaru, esmalt rasvkude ja seejrel lihaseid. Klmatunne sunnib lindu nokaga oma sulestikku kohendama, et selle veekindlust taastada, nnda satub nafta seedetrakti. Mrgitus tekitab kigepealt khulahtisuse ning lind kaotab palju energiat ja vedelikku. Kujuneb aneemia ehk kehvveresus, mistttu merelinnud ei suuda enam sukelduda ega toitu hankida: hapnikku transportivate punavereliblede hulk veres on liiga vike. Kokkupuutel naftaga lakkab korralikult ttamast linnu nokas asuv soolanre, mis eraldab mereveest soola. Nd ei saa lind enam merevett juua ning vedelikupuudus sveneb veelgi. Seetttu tulevad naftased linnud mne peva mdudes randa, kus nad langevad kiskjate saagiks, noid omakorda mrgitades, vi klmuvad.

Aegsasti sekkudes on siiski lootust lind psta. Eesti igusnormid ei luba metsloomi abitusse seisundisse jtta, seega ei tohiks naftaseid linde eirata, kuid alati ei pruugi olla vimalik midagi ette vtta. Valides, kuidas kituda kas jtta linnud omapi, surmata nad vi pda nende elujudu taastada , tuleb loomulikult arvesse vtta nende seisundit.

Paljude arvates on halastussurm kige igem lahendus, sest ravi nuab aega, energiat ja raha ning selle tulemus pole ette teada. Eestis puuduvad praegu normid, mille alusel otsustada, kas ravida vi kasutada eutanaasiat. Senised reostusjuhtumid on nidanud, et hiskond pooldab pigem httasattunud metsloomade aitamist.

Enne kui linde pdma hakata, peab lbi mtlema, kuhu nad majutada. Vaja on ka levaadet pesemisvimalustest, basseinidest, inimjust jm. vajalikust. See teave nitab, kui paljude lindudega on judu tegelda, nnda saab mrata lbivaatuskriteeriumid selle kohta, kui halvas seisundis linde veel ravida ritatakse. Mida tpsemalt on kogu tegevus lbi meldud, seda kindlamalt vib loota edule.


Otsimine, pdmine ja transport. Rannast ptud klmunud lind tuleb kigepealt viia sooja. Kui lind enam klma ei tunne, lpetab ta oma sulestiku kohendamise ja puhastamise ega kahjusta seega enam oma siseorganeid. Lindude transpordiks on olemas vga hid eriotstarbelisi hoidikuid, kuid tegelikult sobivad selleks ka tavalised pappkastid, mida saab hiljem kergesti hvitada. Pappkastidele tuleb juba enne lindude kogumist sisse ligata huaugud. Kui linde kogutakse korraga palju, tuleb varem kinniptud paigutada kastiga niteks autosse soojenema, tagades seal kindlasti ventilatsiooni. Kastidesse vib asetada sooja veega tidetud plastpudeleid.

Kui otsitakse ja ptakse kaua, tuleb kinniptuid vahepeal joota. Termoses soojana (umbes 40-kraadisena, s.o. lhedane lindude kehatemperatuurile) hoitud fsioloogiline lahus soojendab ja puhastab linnu organismi.

Pstetde kigis jrkudes tuleb silmas pidada lihtsat nuet: pstja ohutus eelkige. Metsloomade ksitsemisega kaasnevad mitmesugused ohud, alates otsestest kehavigastustest ja lpetades viirushaigustega. Tuleb jrgida ohutusnudeid ja kasutada kaitsevarustust. Rannas ei tohi unustada ka lihtsaid ohte: libedaid rannakive ja klma vett, mis vivad mne pstja tle ootamatult kiiresti punkti panna.


Lbivaatus ja ravi mramine. Linnuhaiglasse judes hinnatakse linnu seisund, et mrata ravi: lind kaalutakse, mdetakse kehatemperatuur ja mrdumisaste, hinnatakse vlised kehavigastused ning tehakse vereanals. Veres mratakse eelkige punaliblede ja valgu sisaldus. Kik andmed kantakse linnu personaalsele kaardile ehk haigusloosse. Selleks, et lindu haiglas teistest eristada, paigaldatakse jala mber ajutine rngas.

Esmalbivaatuse ajal otsustatakse, kas oleks mistlikum lind surmata. ldjuhul on ju eesmrk psta vimalikult palju linde ning seetttu tuleb liiga kulukat ravi vajavatest lindudest loobuda. Valikukriteeriumides lepitakse koosts veterinaariga kokku juba enne pstetd, iga juhtumi korral eraldi.


Stabiliseerimine ja pesueelne hooldus. Kaalu, kehatemperatuuri ja verenitajate phjal otsustatakse linnu sgisedel. Sgisedeli alusel jaotatakse linnud pesadesse. Kui vimalik, paigutatakse hest kohast ja hel ajal ptud linnud kokku.

Veelindude pesaks sobivad ldjuhul kige paremini vrkphja ja jalgadega kastid. Vrkphi on otstarbekas kahel phjusel. Esiteks, kval pinnal istudes tekib veelindudel liigne surve rinnakukiilule, eesktt nlginud lindudel, kelle rasvapolster on hvinud. Rinnakukiil, lennulihaste kinnituskoht, hrdub ja seda on enamasti vimatu ravida. Vetruv vrkphi aga jaotab surve linnu kehale htlasemalt. Teiseks aitavad vrkphjaga kastid hoida puhtust: kastide alla saab laotada ajalehti ning neid vahetada, jalgadel seisvate kastide alt on lihtne prandat pesta. Vrkphju on mugav pesta, kui need on vahetatavad ja neid on varuks suurem hulk. Mnele liigile, niteks kajakatele, risladele ja luikedele, aga vrkphjad ei sobi, sest need liigid eelistavad seista, ent vrkphjal kluda poleks neil mugav. Neile on vaja tugevama phjaga hoidikuid.

Stabiliseerimise eesmrk on saavutada linnu piisavalt hea tervis, et ta suudaks pesuga kaasneva stressi le elada. Pesuklblik on lind siis, kui tema kehakaal paari eelneva peva jooksul oluliselt ei muutu ning on ligilhedane liigi normaalkaalule, ka kehatemperatuur peab olema normaalne ning verenitajad head: punaseid vereliblesid vhemalt 30% ja valku vhemalt 2 g/dl.

Stabiliseerimise ajal, nagu kogu linnuhaiglas viibimise jooksul, on thtis linde vimalikult vhe hirida. Seetttu vetakse neid pesast vlja ksnes vajaduse korral ning vimalikult palju protseduure tehakse he korraga. Lindu ksitsedes varjatakse tema pea rtikuga: nii ei ne ta mberringi toimuvat ja stressitase psib madalam. Lindude juures tuleb rkida vaikse hlega ega tohi teha kilisi liigutusi.


Pesu. Nagu eldud, on pesu linnule vga stressirohke ja kurnav. T ise pole keeruline. Valmis pannakse kolm-neli pesukaussi umbes 40-kraadise veega, milles on lahustatud veidi nudepesuvahendit. Lind asetatakse kaussi ning kergelt hrudes lahustatakse nafta nudepesuvahendi abil sulgedelt. Nnda pestakse lindu mitmes kausis seni, kuni vesi jb naftast puhtaks. rakuivanud nafta sulatamiseks tuleb mnikord ettevaatlikult kasutada taimeli.

Hoopis keerulisem on loputus, mida tuleb teha vga phjalikult ja ssteemselt, uhtes voolava veega kik suled rida-realt nudepesuvahendist puhtaks. Loputusvoolikule pannakse surveotsik, mis tekitab veesurveks vhemalt neli baari. Loputatakse seni, kuni vesi ei imbu enam sulgede sisse, vaid voolab tilkadena nende pealt maha, piltlikult eldes loputatakse lind justkui kuivaks. Prast loputust viiakse lind mneks ajaks puhuri alla kuivama. Nii pesu kui ka loputus nuab vhemalt kaht inimest: hoidja ja pesija-loputaja.

Prast pesu ksitsetakse linde tiesti uute reeglite jrgi. Kui kigi pesemata lindude ksitsemisel kasutati samu kindaid, kaitseriietust ja rtikuid, siis puhaste lindude puhul tuleb hoolega jlgida, et neid uuesti ei mritaks. Puhaste lindude ruumi ei tohi tulla nende riietega, millega oldi pesemata lindude juures; puhaste lindude tarvis peavad olema eraldi vahendid. Ka toiduks pakutavat kala tuleb pesta, et kalarasv ei satuks linnu vast pestud ja veel loomuliku rasuga kattumata sulgedele.


Veekindluse taastamine. Prast pesu ja kuivamist viiakse linnud basseini taastuma, et nad saaksid vimalikult loomulikus keskkonnas jtkata oma sulgede kordaseadmist. Basseinivesi peab olema kvaliteetne: piisavalt pehme ja titsa puhas. Esialgu jlgitakse lindu basseinis pidevalt. Kui ta ennast seal ebamugavalt tunneb, hakkab ta end veest vlja upitama ja rabelema, samuti vib ta vajuda liiga sgavalt vette. Sellisel juhul tuleb lind uuesti puhuri alla sooja viia ning korrata seda seni, kuni lind hakkab ennast vees hsti tundma ja sukelduma. ldjuhul taastub sulestiku veekindlus kahe pevaga. Basseinivesi peaks pidevalt le voolama, et see puhas psiks, ning ka basseini seinu ja phja tuleb regulaarselt puhastada.


Vabastamine. Vabastamist vib kaaluda selliste lindude puhul, kelle sulestiku veekindlus on taastunud, kes tunnevad ennast vees hsti, suudavad sukelduda ning on jrjest basseinis olnud le 12 tunni. Selliste lindude sulestik kontrollitakse le, lind kaalutakse, mdetakse kehatemperatuur ja vetakse taas vereproov. Vabastada vib linnu, kelle kaal on ligilhedane liigi normaalsele kehakaalule ning punavereliblede hulk vhemalt 33% ja vere proteiinisisaldus le 2 g/dl.

Enne vabastamist asendatakse ajutine rngas metallrngaga ning vimaluse korral mrgistatakse lind nnda, et edaspidisel seirel oleks teda lihtsam mrgata. Selleks kasutatakse suuremate lindude puhul vrvilisi rngaid vi joonistatakse lindude sulestikule veekindlust sstva markeriga smboleid.

Kui vimalik, ei vabastata linde kshaaval, vaid hulgakaupa ja kohtadesse, kus sama liigi isendeid on juba ees. Nii ei pea salgalise eluviisiga linnud liigikaaslaste otsimisele judu kulutama. Linnud viks vabastada samasugusesse keskkonda, kust nad olid ptud; oleks hea, kui hekorraga ptud linnud saaks ka vabadusse lasta koos. Vabastamiskohta viiakse linnud taas pappkarpides, mere res karbid lihtsalt avatakse ja lastakse lindudel ise vljuda neid ei veta enam ktte.


Kokkuvtteks. Lindude eluju taastamise juhend ksitleb kiki toiminguid muidugi phjalikumalt: jagab npuniteid erijuhtude kohta, kirjeldab eri seisundis lindude sgisedeleid, ravivimalusi verenitajate parandamiseks jne. Pealtnha lihtne ja loogiline psteoperatsioon nuab kummatigi vilumust ja teavet. Juhend on vrt abivahend, sest tugineb vga paljudele kogemustele ja tieneb ha uute najal. Juhendi erisuguseid versioone leiab niteks veebilehelt www.oiledwildlife.eu


1. Nijkamp, Hugo 2007. Handbook on good practice for the rehabilitation of oiled birds in the aftermath of an oil spill incident. Sea Alarm Foundation; vt. ka: www.sea-alarm.org

2. Oiledwildlife.eu: www.oiledwildlife.eu



Murel Merivee, Agni Kaldma
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet