2012/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2008/7
Mnda rimest, meie rahvuskalast

Kui silku-leiba kht on tis, vaat kudas t siis leikab ks.

Kui rim mnda aega tagasi napilt, kuid kindlalt meme rahvuskalaks valiti, ei tekitanud see ilmselt kelleski erilist imestust - kui, siis ehk vaid see, et liisk langes sna napilt. Rim ehk silk on ju meie esivanemate toidulaual aukohal olnud juba mletamata aegadest.

Eestikeelset teavet selle huvitava ning olulise kalaliigi kohta on ilmunud pris vhe. Soovitada viks ehk meie he teenekaima rimeuurija Linda Rannaku raamatukest [10], kus on ladusas keeles kirja pandud rime bioloogia peamised tahud. Rangelt teadusliku ksitluse rimest leiame hiljuti ilmunud ingliskeelsest kogumikust Fishes of Estonia [8].

Kes see rim siis on? Rim (Clupea harengus membras L.) kujutab endast Atlandi heeringa Lnemerd asustavat alamliiki. Arvatakse, et esimesed heeringad asusid Lnemerre elama 9500 10 300 aastat tagasi, kui Lnemeri oli soolase ja jaheda Joldiamere staadiumis. Joldiamerel oli avar hendus Atlandi ookeaniga praeguse Kesk-Rootsi kohal paikneva Nrke vina kaudu. Jrgmise aastatuhande vltel, mil hendus ookeaniga katkes ning Lnemere nos kujunes mageveeline Antslusjrv, hukkus arvatavasti enamik siin elanud heeringaid, jtmata jrglasi. Samas panid ilmselt just tolle ajajrgu le elanud genotbid aluse rimele kui heeringa eurhaliinsele (laia soolsustaluvusega) alamliigile. Hiljem, nn. Litoriinamere faasis 40008000 aastat tagasi, kui valitses mdukalt soe kliima ning merel oli taas hendus ookeaniga, nd juba praeguste Taani vinade kohal, asusid merre ka nn. sgisrime eellased [7]. Seega on rime, nagu ka kogu Lnemere elustiku evolutsioon olnud likiire.

Rim on ndseks hsti kohastunud vhese ja muutliku soolsusega ning seetttu vime teda kohata peaaegu kikjal Lnemeres. Samamoodi kui mujal maailmameres elutsevad heeringad jaguneb ka rim oma levila piires mitmeks kohalikuks looduslikuks rhmituseks ehk populatsiooniks. Viimaste arvu suhtes pole uurijad hel meelel, kuid tenoliselt asustab Lnemered kuni 11 seda laadi rhmitust (# 1) [2, 7]. Kudemisaja jrgi jaguneb rim mrtsist juunini kudevaks kevadrimeks ning augustis-septembris kudevaks sgisrimeks. Sgisrime on viimastel aastakmnetel vheseks jnud: alla 5% rimesaagist.

Kuidas rime uuritakse? Kalad ei hooli suuremat riigi- ega majandusvndite piiridest. Et saada ettekujutus kalavarudest ja nende paiknemisest, on vaja piirilest koostd kalauurijate vahel. Lnemere mitme majanduslikult olulise kalaliigi, nagu rime, kilu, tursa, lhe, meriforelli ja osalt ka lesta varusid hinnatakse ning pgisoovitusi koostatakse rahvusvahelise mereuurimisnukogu (ICES) koordineerimisel htsete meetoditega.

Ideaalis peaks rimevarusid hindama ning pgisoovitusi andma, arvestades rime liigisisest jaotust, st. looduslike populatsioonide kaupa. Kuni 1991. aastani ptigi nnda talitada. Hiljem on sellest paraku loobutud. Peamiselt seetttu, et eri populatsioonidesse kuuluvaid kalu on raske eristada (phimtteliselt on see siiski vimalik, niteks rimede vanust saab mrata otoliitide, sisekrva kuulmekivikeste kuju ning struktuuri jrgi). Kompromissina on mindud seda teed, et erinevalt kilust, keda ksitletakse vaid heainsa loodusliku rhmitusena, hinnatakse rime puhul varude seisundit ja antakse pgisoovitused nelja nn. hikvaru kohta (# 1).

Rimevarusid hinnatakse mitme eri meetodi abil: seiratakse kalurite saakide (nn. tnduspkide) vanuselis-kaalulist koosseisu ning tehakse eraldi teaduspke.

ks oluline rimevaru seisundi nitaja on selle vanuseline koosseis. Teisisnu see, kui palju leidub uuritavas hikvarus he vi teise aastakigu kalu. Olgu siinkohal mainitud, et tenoliselt suudab rim elada le 20 aasta [10]. Minul on olnud vimalus kohtuda kll vaid 16-aastase rimega.

Teine oluline nitaja on keskmine kehamass vanuserhmade kaupa. See annab teavet kalade kasvukiiruse kohta. Teades hikvaru kalade arvu, vanuselist koosseisu ja vanuserhmade keskmisi kehamasse, on hlbus arvutada hikvaru biomassi. Kehamassil on aga ka suur bioloogiline thtsus: suuremad kalad on viljakamad.

Rim hakkab sigima teisel eluaastal. Tihti kasutatakse varuhiku vi populatsiooni seisundi nitajana nn. kudekarja biomassi (spawning stock biomass, SSB), sigimises osalevate kalade kogumassi. Mida suurem see on, seda arvukamate plvkondade teket vime eeldada.

Veel ks oluline nitaja on pgist phjustatud kalastussuremus, mis iseloomustab varu vhenemist (vljaptud isendite osahulka) pgi tagajrjel. Rime ptakse rahvusvaheliselt kinnitatud kaalukvootide alusel. Mida raskemad on ptavad kalad, seda viksem on kalastussuremus, sest seda vhem mahub isendeid kindlaksmratud kaalukvoodi sisse (# 2).

Niisiis, teades rimevaru eri aastakikude ehk plvkondade arvukust, iga vanuserhma keskmist kehamassi, ning praeguste saakide suurust ja koosseisu, saab ennustada varu saatust lhitulevikus ja selle phjal kujundada pgisoovitused paariks jrgmiseks aastaks.

Kas on vimalik ennustada ka seda, mis saab rimevarudest niteks kmne aasta prast? Mingil mral testi, kuid see eeldab, et knealust hikvaru on uuritud pikemat aega, rime puhul vhemalt paarkmmend aastat. Selle aja jooksul selgub niteks pikaajaline seos kudekarja suuruse ja jrglaskonna suuruse vahel ning hikvaru pgitaluvus. Loomulikult on see prognoos vaid tenosuslik: paljusid olulisi tegureid, niteks vee- ja ilmastikutingimusi, ei saa nii pika aja kohta tpselt ette arvata.

Eesti majandusvndis ptakse Lnemere keskosa ja Liivi lahe hikvaru rime (# 1). Nende hikvarude olukorda ksitlengi eraldi.


Lnemere keskosa rim (Central Baltic herring)


See hikvaru koosneb tegelikult mitmest omavahel keerukalt suhestuvast rimepopulatsioonist, hlmates ka niteks Soome lahe populatsiooni ning mitu viksemat Lnemere luna- ja lneosa rannavete asurkonda. Populatsioonide omadused, niteks kasvuparameetrid ja mjutatavus pgi poolt, on aga erinevad. Seetttu on knealuse hikvaru kohta ldisi hinnanguid anda ja seda hallata pris keerukas.

2007. aastal pti Lnemere keskosa rime kokku veidi le 116 000 tonni. Seda on mnevrra rohkem kui paaril eelnenud aastal, ent vrreldes 1980. aastatega on saagid praegu ligi kaks korda viksemad (# 3). Phjustest teen juttu allpool. Suuremad rimepdjad olid mullu selles piirkonnas Rootsi (ligi 50 000 t), Poola (ligi 20 000 t), Eesti ja Soome (mlemad ligi 14 000 t).

Lnemere keskosa rime saakide vanuseline koosseis on olnud lbi aegade vrdlemisi hetaoline: umbes 80% kalu on he- kuni viieaastased. Seda tingib asjaolu, et philine pgiviis on nn. pelaagiline traalpk, mille puhul ptakse ennekike avavees (pelagiaalis) elutsevaid tihedamaid, samas aga valdavalt nooremast rimest ja ka kilust koosnevaid koondisi (parvede kogumeid; # 4).


Rimevaru on vhenenud. Alates aastast 1974 kuni 2000. aastate alguseni vhenes Lnemere avaosa rime kudekarja biomass le nelja korra ning on taas suurenema hakanud alles viimastel aastatel (# 5). Biomass on kahanenud, kuna kalad on endisest pisemad ja ka plvkonnad omakorda viksemad.

Lnemere keskosa rime isendi keskmine kehamass on alates 1980. aastatest vhenenud enam kui poole peale (# 2). Nooremates vanuserhmades on keskmine kehamass le hulga aja suurenenud alles 20062007. aastatel. Seetttu vib loota, et lhiaastatel suureneb keskmine kehamass ka vanemates vanuserhmades.

Et rime kehamassist oleneb otseselt tema viljakus, pole llatav ka vhenenud viljakus. Rime keskmine absoluutne viljakus ehk kudemisperiodil koetud marjaterade hulk oli aastatel 20042005 Liivi lahes keskmiselt 36%, Lnemere kirdeosas 44%, Vinameres 51% ja Soome lahe lneosas 45% viksem 1960.1970. aastail theldatust [6]. Tenoliselt seletab see olulisel mral Lnemere keskosa rime endisest mrksa vhem arvukaid plvkondi 1990. ja 2000. aastatel (# 6).

Mis aga pani rime kudekarja kokku kuivama? Phjusi on mitu.


Soolsus on vhenenud ja rime toidulaud vaesestunud. 1980. aastatest alates on Lnemerre voolanud suhteliselt vhe soolast vett ning mere soolsus on kahanenud. Seetttu on rime seni peamiste toiduobjektide aerjalaliste (niteks Limnocalanus) arvukus kahanenud. Rim on pidanud le minema viksematele ja vhem rasvastele planktonorganismidele, kes tavapraselt on olnud kilu peatoidus [9, 12].


Kilu on muutunud toidukonkurendiks. Niisiis on alates 1990. aastaist kilu ja rime toidusedel muutunud vga sarnaseks. Nad toituvad nd valdavalt samadest aerjalalistest : Temora, Acartia ja Eurytemora. Samal ajal on kilu on 1990.2000. aastatel olnud Lnemeres, iseranis selle avaosas vga arvukas tenoliselt mitmel phjusel, ks neist on kindlasti tema loodusliku vaenlase tursa vhene arvukus. Kilust on saanud rimele tugev toidukonkurent ). 1970. aastatel ning 1990. aastate keskpaiku kndis zooplanktoni hulk, mille rim ja kilu kokku nahka panid, mnel aastal zooplanktoni hinnangulise aastase produktsiooni tasemeni (# 7). Teisisnu, rim ja kilu hvitasid zooplanktonit enam-vhem sama palju, kui seda ldse tekkis.

Nnda ilmneb, et Lnemere kossteem ei ole kummist ning suudab pakkuda normaalseid elutingimusi vaid piiratud hulgale pelaagilistele masskaladele. Kui Botnia meri ja laht vlja arvata, on selleks hulgaks hinnatud 800 000 miljonit isendit. 2007. aastal oli kilu ja rime koguarvukus Lnemere keskosas 290 000 miljonit [5].Viimase mnekmne aasta jooksul on rim ja kilu snud Lnemere avaosas ja Soome lahes kokku keskmiselt 350 000 850 000 tonni zooplanktonit aastas.


Pgisoovituste eiramine. Lnemere keskosa rime pk on nii mnelgi aastal suuresti erinenud teadlaste pgisoovitustest (# 8). Niteks aastail 19871990 ja 19992002 letasid saagid teadlaste soovitatuid koguni 50 000 120 000 t vrra aastas, ehk teisisnu pti mnel aastal soovitatust 23 korda enam.

1990. aastate esimesel poolel olid ametlikud saagid soovitatuist jllegi mrksa viksemad. Siin vis olla tegu nii liiga suurte pgisoovitustega kui ka varjatud saagiga nn. industriaalpgi algaastatel (vt. allpool). Vaid paaril viimasel aastal on saagid olnud lhedal teadlaste soovitatule (# 8).


Varjatud saak. Noored rimed ja kilud moodustavad sageli segakoondisi. Suur osa rimesaagist saadaksegi traalpgil koos kiluga. On tenoline, et osa noort rime ptakse kilu nime all, registreeritakse kiluna.

Eelkige vib seda oletada 1990. aastate algul kiiresti arenenud industriaalpgi puhul, kusptakse kala kui sellist, huvitumata liikidest: niteks et toota kalajahu). Seetttu on saakide liigilist koosseisu on arvestatud ebajrjekindlalt. Industriaalpki harrastavad peamiselt Rootsi ja Taani, vhemal mral ka Poola kalurid.

Rime varjatud kalastussuremusele Lnemere avaosas viitab tsiasi, et suuremate kilusaakide aastatel on ka rime kalastussuremus olnud suurem. Siiski tundub, et kilupgi negatiivne mju rimevarule on hakanud vhenema: aastatel 20042007 olid kilusaagid endiselt suured, kuid rime kalastussuremus tavaprasest viksem.


Tulevik. Et varu psiks jtkusuutlik, soovitavad teadlased 2009. aastal pda Lnemere keskosa rime kuni 147 000 tonni, seega 31 000 tonni rohkem kui 2007. aastal. Nii viks kudekari suureneda 804 000 tonnini [5].



Liivi lahe rim ehk laherim


Erinevalt Lnemere keskosa hikvarust on Liivi lahe rime (# 1) arvukus ja biomass viimasel ajal olnud umbes kaks korda suurem kui 1970. aastatel (# 12). Kudekarja biomass psis pris stabiilne 1980. aastate keskpaigani ning suurenes kiiresti 1990. aastail.

Varude hea seisu viimasel ajal on tinginud eelkige uute plvkondade suur arvukus (# 6). Uue plvkonna suurus oleneb Liivi lahes ilmselt talve karmusest, mis mjutab kevadist zooplanktoni arvukust [3]. Viimase aastakmne soojad talved on siin rime jrelkasvu soosinud. Vahemrkusena: samamoodi kui meie laherime biomass on ka Botnia mere rime biomass psinud viimasel ajal 1970. ja 1980. aastate tasemest tunduvalt suurem.


Pk. Peale looduslike tingimuste on Liivi lahe rime olukorda parandanud jrjepidevad kaitsemeetmed, niteks kevadine kudemiseelsete koondiste kaitseks meldud traalpgikeeld, piirangud traalerite vimsusele jms. Samuti saakide pris hea vastavus teadlaste soovitatule: vaid 1997., 2001. ja 2002. aastal letasid saagid mne tuhande tonni vrra soovitatut.

Nagu varud, on ka saagid Liivi lahes juba alates 1990. aastate teisest poolest psinud umbes kaks korda suuremad kui 1980. aastatel (# 12).

Liivi lahe rime pavad vaid Eesti ja Lti kalurid (# 10). Ptakse nii kohalikku laherime kui ka lahes

kudemas kivat avamererime: viimase osahulk saagis on viimastel aastatel jnud kll alla 4%. Vanuselise koosseisu poolest sarnanevad saagid ldiselt Lnemere keskosast ptavatega, enamik on he- kuni viieaastased kalad (# 11).

Liivi lahe rime kalastussuremus on pris suur. Jtkusuutlikuks tasemeks on siin hinnatud kuni 40%, pisut liiga selle piiri lhedal on kalastussuremus psinud nii 1970. ja 1980. aastatel kui ka viimase kmmekonna aasta jooksul (# 12).


Tulevik. Eeldades, et kalastussuremus psib stabiilne, vib oletada, et laherime kudekarja biomass kahaneb 2008. aastal 83 500 tonnini, jdes seega umbkaudu viimase kolme aasta keskmisele tasemele [5].


Ka edaspidi Liivi lahe rime kudekarja biomass arvatavasti vheneb. Esiteks tingivad selle 2003. ja tenoliselt ka 2006. aastal koetud plvkondade vhene arvukus (# 6). Teiseks, 2002. aasta plvkond oli kll vga rohkearvuline (# 6), kuid selle plvkonna kalad on erakordselt vikesed.



Ega meie rahvuskala ometi mrgine ole?


Aeg-ajalt kuuldub ikka teateid selle kohta, et Lnemere kalad on sedavrd mrkidega lbi imbunud, et neid ei tasu inimtoiduks tarvitada. Pris tephjata need jutud polegi, niteks meie lunanaabrid on samal phjusel juba mitu aastat tagasi keelanud toiduks tarvitada sealsetest vetest ptud lhet (teatud suurusest alates). Milles asi ja kuidas on lood rimega?

mbritsetuna intensiivse tstuse ning pllumajandusega riikidest, on Lnemeri oma suletuse tttu kllaltki halvas olukorras. Nimelt kipub arvukatest jgedest ja mujaltki merre sattuv aines, sh. kikvimalikud toksilised hendid, sinna kauaks psima jma. Nnda ka mnikord supermrkideks nimetatud dioksiinid ja furaanid, mis tekivad niteks teatud tehnoloogiaga paberi tootmisel krvalsaadustena. Mlemad on limalt mrgised vhki tekitavad hendid, mis sattudes mere kossteemi toiduahelasse, akumuleeruvad selle lpposas, sh. kalade rasvkoes. Seetttu tekibki igustatud kusimus: kas meie mere kalad on ikka inimtoiduna ohutud?

Et enamik Lnemere riike kuulub Euroopa Liitu, on mure oma kodanike tervise prast pannud tegutsema Euroopa Komisjoni, kes on oma mrustes (nr. 466/2001 ja nr. 199/2006) kehtestanud mitmete ainete piirnormid toiduainetetstuse tooraines, nii ka Lnemerest ptavas kalas. htlasi on liikmesriigid kohustatud neid mrkaineid oma majandusvndis ptavates kalades korrapraselt seirama.

Eesti kalade dioksiinisisaldust on mranud Tartu likooli Eesti mereinstituut ning keskkonnuuringute keskus 2002. aastast alates. Rime proove kogutakse peamistelt toitumis- ja kudealadelt prit tnduspkidest.

On selgunud, et dioksiinisisaldus rimes oleneb eelkige kala vanusest, suurenedes esimesest viienda eluaastani mitu korda (# 13). Piirnormini ei jua rim meie vetes enne viiendat eluaastat, seega alles 1617 cm pikkusena. Et aga viieaastasi ja vanemaid kalu on tnduspkides suhteliselt vhe (# 4, 11), vib vita, et meie vetest ptav rim ldjuhul ohtlik ei ole.


Kokku vttes. Nii nagu kogu Lnemere kossteem, muutub ka rimevaru htesoodu nii leilmsete muutuste kui ka kohalike keskkonnategurite mjul. Teadlaste lesanne on muutusi aegsasti mrgata ning arvestada neid rimevaru haldamise soovitustes. Edasine oleneb juba sellest, kuivrd neid soovitusi silmas peetakse.


1. Arrhenius, Fredrik; Hansson, Sture 1993. Food composition of larval, young and adult herring and sprat in the Baltic Sea.- Mar. Ecol. Prog. Ser. 96, 125-137.

2. ICES, 2001. Report of the Study Group on the Herring Assessment Units in the Baltic Sea. ICES CM/ACFM: 10.

3. ICES 2007. Report of the Baltic Fisheries Assessment Working Group. ICES CM 2007/ ACFM: 15.

4.. ICES 2007a. Report of the ICES Advisory Committee on Fishery Management, Advisory Committee on Marine environment and Advisory Committee on Ecosystems, 2007. Book 8. ICES CM 2007.

5. ICES 2008. Report of the Baltic Fisheries Assessment Working Group. ICES CM 2007/ ACOM: 15.

6.. Nisumaa, Anne-Marin 2007. Rime (Clupea harengus membras) viljakus Lnemere kirdeosas. Magistrit. Tartu likooli koloogia ja maateaduste instituudi hdrobioloogia ppetool.

7. Ojaveer, Evald 1988. Baltiiskie seldi (biologia I promsel) Agropromizdat, Moskva.

8. Ojaveer, Evald et al. 2003. Fishes of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn.

9. Raid, Tiit. et al. 2003. Principal developments in the structure and dynamics of main fish stocks in the North-eastern Baltic in the 1990s within the context of environmental changes. ICES Marine Science Symposia, 219: 433436.

10. Rannak, Linda 1988. Rim. Valgus, Tallinn.

11. Roots, Ott et al. 2006. Polychlorinated dibenzo-p-dioxins and dibenzofurans in Baltic herring and sprat in the north-eastern part of the Baltic. Proc. Est. Acad. Sci. Ecol, 55, 1: 51-60.

12. Rnkknen, Sanna et al. 2004. Long-term changes in herring growth in the Gulf of Finland. Can. J. Aquatic. Sci. 61: 219229.



Kevad- ja sgisrim, lahe- ja mererim. Kevad- ja sgisrime eellased eristusid ksteisest geneetiliselt juba heeringaplves, ammu enne Lnemerre kolimist. Kevadrime populatsioonide seas eristatakse nn. laherime, kes koeb magedamaveelistes lahtedes (nt. Liivi lahes), ning mererime, kes koeb varasemal aastaajal, jahedamas ja soolasemas vees. Linda Rannaku arvates [10] ei prine laherim mitte atlandi heeringast nagu mererim, vaid on lhemalt sugulane hoopis Vaikset ookeani ja Phja-Jmere lahtesid asustava nn. idaheeringaga, kes praegugi eelistab kudemiseks magedamat ja madalamat vett kui atlandi heeringas.


Jaotumine meres. Rime komme hoiduda parve saab alguse juba maimuna ning kestab kogu elu. Samasse parve hoiduvad hesuurused kalad. Viksemate (nooremate) kalade parved koonduvad krgematesse veekihtidesse, vanemad sgavamale. ks kihistumise phjus vib olla see, et viksemate kalade ainevahetus on loomuldasa intensiivsem. Seetttu hoiduvad nad veepinnale lhemale, kus hapnikku on lahustunud rohkem. Vanemad kalad eelistavad sgavamat ja jahedamat vett. Svikutes, nn. halokliinist ehk soolsuse hppekihist allpool, rimi siiski ei leidu, seal on soolane ja raske vesi, mis pindmiste kihtidega ldjuhul ei segune ja kus seetttu on vga vhe hapnikku.


Vertikaalne rnne. Pikeseloojangu ajal tusevad rimed seks pindmistesse veekihtidesse, pikese tusu ajal laskuvad taas sgavamale. Srane igapevane vertikaalne rnne on seda intensiivsem, mida pikem on valguspev. Oktoobrist veebruarini on rnne minimaalne vi puudub sootuks.


Aastaring. Suvel on pindmine veekiht soe, sgavam veekiht jahedam. Ka rimeparved veedavad suve kihiliselt: nooremad madalamas, vanemad ja suuremad sgavamas vees. Sgistormid segavad sooja ja jaheda veekihi ning rimeparved hakkavad hoiduma ha sgavamale, kuni kik rimed koonduvad talveks phja lhedale mitmekmne meetri sgavusse. Siingi hoiduvad viksemad rimed rannikule lhemale ja madalamasse vette. Kige tihedamad on phjalhedased koondised nn. hdroloogilise talve harjal, mrtsis ja aprillis. Kui kevadel tekib taas pindmine soe veekiht, siis rim "lb phjast lahti", koguneb pindmisse vette ja asub vee temperatuuri jrgi orienteerudes teele koelmutele.


Rimele soodsad aastad on need, mil tuul puhub Phjamerest Lnemerre rohkesti soolast vett. Viimane uhub Lnemere svikutest vlja sinna seisma jnud raske ja soolase vee, millesse kogunenud toitesoolad psevad nnda lemiste veekihtide toiduahelatesse. Nd sigib ohtralt ftoplankton, sellest toituv zooplankton ning zooplanktonist toituvad avavee dominantkalad kilu ja rim.


Rim rahvasuus

* Rime rahvaprased nimetused seostuvad tihti pgiajaga: jrim, jkala, j harv rim, kirskala (kirs on kelts), hallakala, hallarim, kevademererim, rohurim, leherim, itserim, unapuuierim, koerputkerim, kesarim, rukkiierim, rukkiitserim, rukkiloomiserim, suverim, suvine rim, maretrim (maretapeva, 13. juuli aegne rim), lauritsakuderim (lauritsapeva, 10. augusti aegne rim), rukkiklirim, sgismererim, sgiskuderim.

* Head rimesaaki ennustas:
kui viimasel juluphal on puud hsti hrmas;
kui sgisel on maa hsti hrmas;
kui rimevrku vette lastes vrguvaiale vrgukiviga pihta nnestub visata;
kui rimevrgu vettelaskmisel vrgukivid laksuvad;
kui esimesi kevadel ptud rimi klarahvale jagada;
kui vrku ji paaritu arv suuri rimi;
kui vares viis pstele vi paadile asetatud kolm rime minema;
kui vankriga randa minnakse ja siga tuleb end vastu vankrit nhkima;
kui maapinnal on palju vikesi mblikuvrke;
kui rimedel on silmad punased (ka: nina punane);
kui rimede rappimisel rappeid kogemata rimede hulka satub;
kui rim karjub (meldud on ujupie surumisel tekkivat heli);
kui kevadel hk maa kohal virvendab.

* Prnu lahes kalapdjatel, niisama ka rimepdjatel oli pruugiks teravaste jrele kuulatada ja jrele vaadata, et keegi rannalistest, ka kalapdjatest ise hunti ega karu ei nimetaks. Karu ja hundi nime nimetamisest kardeti rimepgile suurt kahju ja sai kohe see inimene, kes karu ehk hunti nimetas, merde kastetud. Selle lbi loodeti tema sna vimetumaks jvat. ks Tori kihelkonna mees, kelm ja vallatu, ehk kll elupevade poolest ple 50 aastat vana, hdnud rannal: Karu Peeter, kus sa oled? Silmapilgul asunud kalapdjad kallale ja tahtnud merde kasta. Mees rabelenud vastu ja telnud, et tema oma spra hdnud, ja niiviisi jetud ta veel rahule. (Tori)

* Muugalased keind siin enni kala pidmas, Aadu koplis praegu veel nende majade varemed. Nad olla siit ra aetud ja nende vrgud vetud ra. Siis ks muugalaste vanamees pannud kolm rime varda peale ja lasknd vette ja vanne ka veel peale: kus nad kinni vetakse, seal hakatakse jlle kalu pidma, siin aga kaduvad kalad ra. Prnu juures vetud need rimed kinni. (Emmaste)

* Kui kevadised jd Viru poole tulevad, siis on ka silgusaak Virus. (Rakvere)

* Rim kib vastutuult enne pripeva ja prituult peale pripeva.(Tstamaa)

* Miks rikkad rimi ei s? Rikkal on paremat toitu kllalt, mistarvis sb ta rimest, see on vaeste kala. (Kaarma)

* Silgu nina ega saba ei sda mitte, selleprast et silk meres ninaga surnut nuusutab ja ra minnes lb ta teda sabaga. (Ambla)

* Jaanipeval pandi veekauss voodi alla ja sdi heksa rimest tagurpidi ra. Kes unes jootma tuleb, see on tulevane. Rkida peale kalade smist ei tohtinud, juua ka ei tohtinud. (Muhu)

* Roht sammaspooliku vastu. Vanakuul neljapev htu vtta heksa rimepd, nende igahega vajuta kolm korda sammaspoolikut ja prast anna need pd elajale sa. (Halliste)

* Lhab kuivanud heeringa- ehk rimeptt, mis thjalt on aitas ehk keldris seismas, ligedaks ja hakkab higistama, on suurt vihmasadu oodata. (Ruge)

* Madikse Villemi vanaisa snd parajast silku, kui must surm uksest sisse astund. Jtku! ld must surm. Tarvis, vastand Villemi taat ja viskand silgu parsikuradile vasta ngu. See katsund, et saand vaid uksest vll. Villemi taat eland pl sene aja veel paarikmmend aastu. (Viru-Nigula; nide selle kohta, et soolase smine aitab taudide vastu)

* Saaluse vallas lubatud veneusku minejaile priiust, pool ptti silku, kirikumaksust vabastamist. Ka lubatud phapivi juurde teha. Kuigi lubadused vga meelitavad, olnud salvidalaskjaid ometi vrdlemisi vhe. Ka needki ei olevat ei vabadust ega silku saanud. (Ruge)

* Rimed on segatud rahvasuus mitmel pool levinud udusloo motiivi. seks metsa jnud teeline hakkab endale orgi otsas silke kpsetama, kui tule rde astub vras ja palub teelisel endalegi metsast silguvarras tuua. Toodud varda salgab ta aga ikka liialt peenikeseks, olgu see kas vi reejala jmedune. Nd taipab teeline, mis sorti vraga on tegu ja mis sorti silku too kpsetada tahab teelist ennast ning kutsub appi Pha Jri kutsikad (hundid). Viimasel hetkel saabudes pistavad nood kiiruga peitu pugenud vanapagana nahka.

Rimepgi olustiku mlestusi Muhumaalt

Kevade kidi, kui meri lahti lks. Kaks suurt laeva oli [sutavad], heksa-kmme vikest laeva [paati], kuuskmmend pdjat ja kuuskmmend noota. Iga mehel pidi noot olema kolm slda pitk ja kaks ja pool slda sgav ja kmne mehe peale ks paat. Noodad seoti kokku ja veti laeva. Vaadati, kus rimepank seisis ja veti noodad mber ja hakati tarima. Kaks-kolm tkki olid rimetundajad, rimekiprid. Need kisid vuatamas, lksid homigu vara merele. Siis [kui rimeparv leitud] kihutati mts roika otsa. Ja siis teised tulid ja hakkasid noota mber heitma. Teine poolnoota visati sisse teisest laevast. Tagumine ots, mis tuli kahe noodareie vahele, oli pra. Kaks noodareit tmmati koomale, inimesed vdasid, laevad lksid teineteise ligi. Pulludega [see oli ks puu] ldi pra ette [vette], kui see lhemale tuli, et kalad es lhe laeva alt lbi. Pra veeti laeva juure ja hakati pra suud letsi tarima, niikaua kui rimed jid viimaks taha pra otsa sisse.

Uamiga tsteti kalad paati ja veeti mele [kaldale]. Mel jagati niisamma ra. Kui rimi oli hsti, siis sai kuuskmmend tndrit rimi igaks sai tndri. Kes osaline oli, tuli kottu hobusega ja viis oma osa ra. Mis ji le, et igahele enam pangi es saa, nee mdi ra raha eest. Siis see raha pandi kokku. Ja kui noodad said ra kistud [pk lppes], siis jgati see raha ra [mnikord saadi 2030 kopikat]. Raha seisis kiprite ke. Sellega nurelesid vahel kll, et ei tea, palju kiprite kes olli. Pdaste krtsi mindi raha jgama. Siis nad jid ja prast riidlesid tagajrele, et karvasuits oli taga.

Vastulised kes tulid vastu, kui kala randa toodi, vaesemad inimesed, vabanikud, et anna mulle ka mned rimed; ksis neilt, kel oli osa. Mitme pealt korjas hulga. Kel ikka oli jud, viis viina koa; kel polnud, ksitles muidu. sna vaesed kisid muidu ksitlemas, ja anti ikke kah. Mni viis noodameestele saiu [odrajahust], viina [kes viina vttis, pidi rimi andma]. lut oli noodameestel ennegi.

Mitu noodavge oli: Atjas ks, Koeraninal kaks ja Krgessaares kaks kokku viis noodavge. 56 ndalt oldi htejooni randas. lgedest ma'ad [majad] tehti, kaks katust kokku, seal all oldi, ks 10 inimest igas majas. Olid ksteise kaelas, said sooja koa. Naised ja mehed olid segamini. Kasukad ja head tekid pidid kaasas olema. Kahed riided olid seltsis kui hed merel ll, teised moal kuivasid. lut tehti katlas soojaks. Kel oli, panid vid sisse. Lihasuppi keedeti, tuhlid jne. Sa sai paramini kui kodus.

Kui rimi veti noodaga, siis kas si ka oldi tl, aga kui kalavedu ei oln, ole rimi nha mette, siis magas noodamees mitu pva vagusi. htuti vis nalja kll teha. Mnel pill koa kaasas. Krgessaares ehk Koeraninal see oli misniku meri sai misnik 1/10 pgist. Kui 60 osa tehti, sai mis 6 osa omale. Kelle misa meri oli, see vttis kmnist.

Tnu Sonn, 1938

Niikaua piti, kut klm aeg olli. Kui aeg soojaks lks, siis noot hakkas mdanema. Siis mindi koju. Igal klal oli oma noodamaa [= maja]. ks palgikord oli all [mnel es olegi], ungad ja latid peale, roost tehti katus ja muda aeti ka [peale], et siis soem. Ukseauk oli, akent ple olngid. Ukseaugu ette pisteti sseks levihk. led olid sees ja lumehang oli lgede all. Seal magasid segamini mehed ja naised, poisid ja tdrikud. Kasugad kaasas. Tuld tehti ilusa ilmaga vljas. Kui vihma sadas, istuti seal sees mber tule. Keskel kees katel. Iga kla oli omas maas ja iga kla keetis he katlaga. hes keedeti ja hes sdi. Kui td es ole, siis aeti juttu. Hrmoonikud mngisid. Mni kipper ei luban [pillimngu], kartis pattu, et jumal ep anna siis kalu mette. Poisid magasid tdrikute juures kll, seda es keelda mette. Lauldi kll. Mnga ple midagid tehtud. Naistel olid nputd koa kaasas. Mehed tegid lusikumi [lusikaid].

Andrei Metsaalt, 1938

Maamehed, kes tulid kalu saama, tid kaasa lut, saiakakud [kodused], soolaga keedetud ubad. lletoobi eest sai 30 rime, 5 toopi lut maksis klemit [1/6 vakka] rimi, saiakaku eest sai klemit rimi. Toop ube sama kui toop lut. Kalamehed msid, sid-jid kalad maha ja tulu ei jnd sest midagi. Selleprast kalapgist ei tulnud majapidamisele [talule] rahalist tulu vi tuge mitte kige vhematki. Kalad mdi sealsamas. Kik lks toorelt, suitsetamise moodi ei olnud.

Georg Lukas, 1938

Eesti rahvaluule arhiivi kogust (andmebaas Rehepapp: http://www.folklore.ee/rehepapp) ning Mall Hiieme artiklist Kakskmmend kaks kala eesti rahvausundis (Metagused nr. 13: http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr13/kala.htm) valinud Juhan Javoi



Tiit Raid
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet