2012/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
aasta puu EL 01/2003
Vaher on kevadel mesine ja sgisel kuldne

Vahtrat tunneb igaks, paljudele meist on ta kodu- ja lemmikpuu. Ent ige vhesed on ninud teda telise tugeva metsahiiglasena: vahtramets on Eestis haruldane, sest ka ta ise on meil looduses harv. Seda kirevam on vahtrate seltskond inimese kujundatud haljastutel.

Peamiselt phjapoolkeral levinud suur vahtra perekond koondab ligi kakssada liiki, neist umbes kolmkmmend kasvab Euroopas. Viimastest on enim levinud ning knib kige kaugemale phja ja itta harilik vaher (Acer platanoides).


Harilik vaher ja vahtramets. Eestis ainsana looduslikult kasvav harilik vaher on tuntud eelkige kui laialdaselt kultiveeritav ilupuu. Ta on tavaline nii koduues, linnaparkides ja haljasaladel, puiesteedel, kalmistutel kui ka vanade misate mbruses. Looduses leidub vahtrat tunduvalt harvem: ksikult ja madala puuna ainult Phja- ja Lne-Eesti ning saarte viljakatel lubjastel savi- ja huumusrikastel ning niisketel muldadel laialehistes salumetsades, peamiselt segus tamme, saare, prna ja jalakaga, mnikord ka sanglepa ja arukasega. Korraliku metsapuuna saab seda liiki Eesti metsades nha kllalt harva, vahtra puhtpuistud ehk vahtrikud on meil veelgi haruldasemad. Metsakorralduse andmeil leidub Eestis vahtra enamusega puistuid kokku napilt le 20 hektari.

Selles, et vaher meil metsas kasvada ei taha, pole sdi mitte jnesed ja metskitsed, kes kll meelsasti vahtra vrseid svad, ega ka inimene, kes himustab vahtra vrtuslikku tvepuitu oma tisleri- ja puusepatdeks, vaid vahtra enda nrkus olelusvitluses: sobivates kasvukohtades jb ta alla teistele, valguse ja ruumi suhtes vhem nudlikele ning kiirema kasvuga puuliikidele. Hoolimata sellest, et vaher uueneb hsti seemnest ja knnuvsust ning kasvab esimestel aastatel kiiresti, ei suuda ta siiski kaaspuuliikidega sammu pidada ning end puistu esimesse rindesse trgida. Vahtra vhest konkurentsivimet nitab ka tema keskmine krgus puistus ja ksikpuuna pargis: kui metsas on vahtra krguseks mdetud ligi 20 meetrit, siis meie krgeimad plised vahtrapuud parkides knivad isegi le 30 meetri [1].

Kuigi vahtra eluiga ei ole eriti pikk, ulatudes 100150 (harva 300) aastani, on teda vrreldud ikka tammega. Tammega on vahtrat vrreldud ka tugevasti harunenud juurestiku tttu, mis teeb puu sna tormikindlaks. Ent vahtral on ka ks nrk koht: tve korduva kaksikharunemise ja puidu hea lhestatuse tttu tuleb vanadel vahtrapuudel sageli ette tveharude murdumist vi isegi tormimurdu.


Puit on vahtral kollaka varjundiga likivvalge, tihe ja sitke (tihedus 0,630,70 g/cm3) niisama tugev ja vastupidav kui tammel. Vahtra tugevat, kuid sealjuures libedat puitu on endisajal kasutatud reejalaste taldadeks. Libedad vahtrakisud klbasid suurepraselt nii kangasugade piideks kui ka tuulamissarjade phjaks. Vahtrast tehti meelsasti veel hvlipakke, kirve- ja haamrivarsi ning veski hammasrataste hambaid [2]. Tnapeval on vahtra puit hinnatud eesktt muusikariistade, niteks kitarri klakasti materjalina, temast toodetakse sporditarbeid ning mblit ja parketti.

Seenhaiguste ksis. Pargivahtrate eluiga lhendab ning okste ja tvede murdumist phjustab nende sage nakatumine tve sdamemdanikku tekitavate seenhaigustega. Neid seenhaigusi tunneb kergesti ra suurte ja silmapaistvate seene viljakehade jrgi puu tvel. Tihti vib haljasalade vahtrapuudel nha vahtratarjakut (Rigidoporus populinus, syn. Oxyporus populinus) vi soomustorikut (Polyporus squamosus). Vahtrate eluiga lhendavad ka valget sdamemdanikku phjustavad tuletaelik (Ochroporus igniarius, syn. Phellinus igniarius) ning Eestis haruldasevitu phjanarmik (Climacodon septentrionalis).

Sageli neme, eriti metsades ja ldse linnakaugetes maakohtades, vhem linnaparkides kasvavate vahtrapuude lehtedel suuri pigimusti laike: neid tekitab parasiitseen vahtra-pigilaik (Rhytisma acerinum). See seen on tundlik husaaste suhtes, mistttu teda peetakse puhta hu indikaatoriks. Harilikul vahtral tekitavad lehelaike teisedki seened: Phyllosticta aceris, mille kahjustus lbib lehtedel suurte marate pruunide laikudena, ning P. platanoides, mille kahjustus avaldub nurgeliste kahvatupruunide laikudena.

sna sageli asuvad vahtralehtedele jahukasteseened, niteks Uncinula aceris ja U. bicornis: algul ilmuvad valged vi hallid laigud, mis jrjest suurenedes katavad nakatunud lehe hiljem leni. Vahtral vib leida ka tuulepesi tekitavat seent Taphrina acerinus.


Kevadine magusapidu. Kui hsti jrele melda, siis ega me vahtrapuud soojadel suvekuudel eriti ei mrkagi: siis on ta lihtsalt ks mara ja laia vraga varjupakkuja. Kevadel on hoopis teine lugu. Aprilli lpus-mai algul, enne lehtede puhkemist, pakatavad vahtra iepungad: puu on htkki leni tis meerikkaid rohekaskollaseid isi. Kui seisatada sellise ieehtes vahtra all, kuuldub krvu htlane mesilaste sumin ning ninasrmetesse tungib magus nektarilhn. Testi, vaher on pajude-remmelgate jrel meil ks esimesi kevadisi nektari- ja ietolmurikkaid meetaimi. Rhtsatesse ja pstistesse knnasjatesse isikutesse koondunud ied eritavad palju nektarit. Tema heleda vrvusega ning hea maitse ja rna aroomiga mett peetakse vga vrtuslikuks. helt suurelt puult vib saada aga kuni 10 kg mett ning hektar vahtrametsa vib anda ligi 200 kg linnupiima. Vahtra ietolm, mida mesilased hommikust htuni usinasti tarusse tassivad, on aga vrvuselt roheline.

Kuid varakevadel, enne itsemist ja pungade puhkemist, annab vaher ka mahla, mis on tunduvalt magusam (suhkrusisaldus 1,23,2%) ja maitsvam kasemahlast. Vahtra mahlajooks algab tavaliselt mrtsis, kui lumi on veel sulamata ja maapind klmunud, kuid ere kevadpike puu talverammestusest les ajab. Mahlajooks lpeb siis, kui see algab kaskedel ajal, mil maapind on sulanud. Vahtramahla ei ole mistlik koguda mitte tvesse auku puurides, vaid oksast: ligake ra mni srmejmedune vahtraoks vra pikesepoolsel kljel ning kinnitage nriga selle otsa plast- vi klaaspudel. Pikesepaistelise ilmaga vib sellisest oksast tilkuda kuni liiter magusat vahtranestet pevas.


Sgisene vrvidemng. Septembris-oktoobris ei saa keegi kskiksena mduda kollaste, punaste ja oranide toonidega ehitud vahtrapuust. Vahtra kuni paarikmne sentimeetri pikkused suured teravalt viiehlmalised lehed, mis suvi lbi on vaguralt kandnud oma silmapaistmatut tumerohelist rd, avavad nd kitselt endas peituva kirka vrvipaleti.

Vahtra lehed vrvuvad seetttu, et roheline klorofll, mis valitses suvel, hakkab sgisel mitmete lehes toimuvate fsioloogiliste ja anatoomiliste muutuste toimel lagunema ning annab vimaluse vlja paista leherakkudes (tpsemalt plastiidides) paiknevatele kollastele ja oranidele karotinoididele. Sgisiste madalate ning pevaste krgete temperatuuride vaheldumine, tugev pikesekiirgus, aga ka stressitegurid (tve ja okste vigastused, hu saastatus, pud) loovad vananevates lehtedes soodsad tingimused punaste antotsaanide tekkeks, needki annavad lisa vahtralehe sgiskirkusele.

Vrvikirevate lehtede krval pavad sgisel thelepanu ka vahtra pruunikad kaksiktiibviljad, mis juba puul pooleks murduvad: vabanenud tiivikud langevad keereldes nagu viksed kopterid. Iga tiivik kannab endas hte seemet, mis tuulelt innustust saades otsib niisket ja viljakat kasvukohta, kuhu talveks lume alla puhkama jda, et siis varakevadises pikeses trgata.


Aretaja tahtel. Inimene ei ole leppinud sellega, et neb vahtra vrvikllust ainult sgisel. Seetttu on harilikul vahtral aegade jooksul aretatud mitu sorti, millel lehed psivad (tume)punased ka suvel. ks selliseid on kevadel punakasrohekate, tumepunaste tppidega ning suvel ja sgisel tume(mustjas)punaste lehtedega hariliku vahtra kultivar Reitenbachii. Silmatorkavad on ka kevadel tume- kuni purpurveripunaste, hiljem tumeroheliste ja sgisel oliivroheliste lehtedega Schwedleri ning kevadest sgiseni purpurpunaste lehtedega ja sgisvrvilt leekivpunane Crimson King. Viimasega sarnaneb Royal Red, kuid tema noored lehed on erepunased ning hiljem tumedamad. Vga huvitava ning silmahakkava kirju lehestikuga on Drummondii, mille hallikasroheliste lehtede servad on roosakaskollase- ja kreemikaskirjud ning noored lehed leni valkjaskollased.

Mnikord vime haljastuses kohata ka hariliku vahtra lhiste lehtedega aedvorme. Tuntumad on Dissectum, Palmatifidum ja Laciniatum. Neil kigil on lehed lhestunud kolmeks vi neljaks kuni lehe aluseni.



1. Relve, Hendrik 2000. Eesti plispuud. Projekti Plispuu andmed Eesti looduskaitsealustest ksikpuudest ja plispuudest. O Infotrkk, Tallinn.

2. Viires, Ants 2000. Puud ja inimesed. 2. tr. Ilmamaa, Tartu.


Ivar Sibul (1972) on putuka- ja metsateadlane, loodusteaduste magister. Ttab EPM dendroloogia lektorina. Avaldanud uurimusi ning populaarteaduslikke artikleid entomoloogiast ja dendroloogiast.



Ivar Sibul
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet