2012/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2008/12
Lbi aegade kige soojem talv

Eesti Looduses on erakordselt soojasid talvesid ksitletud varemgi: kirjutatud on 1960/61. aasta talvest [5], samuti 1990. aastate alguse talvedest [3]. Ent thelepanuvrne on ka mdunud talv, mille soojus ja lumevaesus pani paljusid imestama, talispordilembestele tegi aga tublisti meelepaha.

Kuigi mullune, 2007/2008. aasta talv oli Eestis vga soe, pole see meil kuigi haruldane. Sraseid talvesid tuleb ette aina sagedamini. Niteks eelmise sajandi teisel poolel tusis aasta keskmine hutemperatuur Eesti eri ilmajaamades 11,7 kraadi, kige viksem oli see loodes Ristnas ja suurem Kagu-Eestis Vrus [1]. Sealjuures kerkis kolme talvekuu ehk detsembri, jaanuari ja veebruari keskmine hutemperatuur veelgi kiiremini: poolesaja aasta jooksul le kahe pgala.

Eelmise talve iseralikke olusid kinnitavad ka ilmajaamades kogutud arvandmed. Instrumentaalsete ilmavaatluste ajaloos on tegu lausa kige soojema talvega. Ka psivat lumikatet toona Eesti paljudes piirkondades ei tekkinud ning rannikumeri ei jtunud. Isegi Peipsi jrvel ei olnud korralikku tugevat jkaant, mistttu ji pidamata Kalevipoja uisumaraton.

iget klma tunda ei saanud. Mdunud talve ilmastikku on esmalt sobilik uurida ilmajaamades les mrgitud hutemperatuuride phjal. Tabelis # 1 on toodud kolme talvekuu kige soojemad keskmised hutemperatuurid ja aastad, samuti nende kuude keskmine nitaja. Nende andmete jrgi oli kige soojem detsembrikuu 2006. aastal umbes kahe kraadi vrra soojem kui lejnud kige soojemad julukuud. Tavapratult lmbet veebruari nitavad kikide jaamade andmed aga 1990. aastal. Seevastu selgelt kige soojemat jaanuari vlja tuua ei saa. Enamikus jaamadest oli see 1989. aastal, erand vaid Kihnu 1983. aasta ja Ristna 1992. aasta jaanuar. Kui aga uurida pika aegreaga ilmajaamasid, vib vlja tuua hoopis 1925. aasta jaanuari. htlasi vib toonast (1925. a.) nrikuud pidada teadaolevalt kige soojemaks jaanuariks lbi aegade. Ent ka siin tuleb ette erandeid: Luna-Eesti jaamades Tartus, Viljandis ja Vrus (kus tehti mtmisi ka 1925. aastal) oli 1989. aasta jaanuar pisut soojem. Ksitledes aga kolme talvekuu keskmist hutemperatuuri, osutub 2007/2008. aasta talv kindlalt kige soojemaks. Mullusele jrgneb soojuselt 1924/25. aasta talv.

Kuna geograafilise asendi tttu on Eesti kliima paikkonniti sna erisugune, tasub eelmist talve ksitledes vaadelda olukorda kahes piirkonnas: Tartus ja Vilsandil. Tartu andmed on siinjuures kohased enamiku Mandri-Eesti sisemaa kohta. Vilsandi on aga meie lnerannikul kige merelisema kliimaga, kus talved on temperatuuri poolest tavaliselt Eestis kige soojemad.

Talvekuude keskmise hutemperatuuri aegrida Tartus ja Vilsandil alates 1866/67. aasta talvest (# 2) nitab ilmekalt, et talve keskmise hutemperatuuri aastatevaheline erinevus on olnud rmiselt suur (Vilsandi jaama vaatlusrida on olnud kll lnkadega, kuid seda on tiendatud naaberjaamade andmetega). Pehmetel talvedel on keskmine temperatuur Vilsandil ulatunud le nulli, Tartus aga le kolme miinuskraadi. Korrelatsioonikordaja kahe aegrea vahel on suur 0,973, mis teisisnu viitab sellele, et temperatuur Eesti eri piirkondades muutub snkroonselt.

Keskmine vahe Vilsandi ja Tartu temperatuuride vahel on olnud 3,9 C.

Aegrea algusosas, enne 1924/25. aastat, erakordselt pehmeid talvesid meil peaaegu polnudki. Prast seda on sraseid aga jrjest enam ette tulnud. Mlema ilmajaama andmetel on vaadeldava 142 aasta jooksul kolme talvekuu keskmine hutemperatuur tusnud lineaarselt ligemale kaks kraadi, mida vib pidada vga oluliseks soojenemiseks. Kui vaatlusrea esimese kahekmne talve (1866/18671885/1886) hulgast vaid kahel juhul oli keskmine temperatuur Vilsandil le nulli, siis viimase kahekmne aasta (1988/19892007/2008) vltel on selliseid talvesid olnud 13.

Teine vga tundlik talve klmuse ja pehmuse nitaja on negatiivsete peva keskmiste hutemperatuuride summa liidetakse kokku talve jooksul kikide nende pevade keskmised hutemperatuurid, mis jvad nullist madalamale. Niimoodi saadakse he talve iseloomustamiseks ks suur negatiivne number: see on seda suurem, mida madalamaid temperatuure mdeti. Negatiivsete temperatuuride summa on seega justkui suur klma hu hunnik, mis kajastab hsti talve pakaselisust. Sellel nitajal on sna hea otsene seos ka mere jtumisega [7, 2].

Negatiivsete temperatuuride summa aegreas Tartu ja Ristna jaamas alates 1951/52. aasta talvest tuleb vlja suur, lausa mitmekordne klmasummade erinevus eri talvede vahel (vt. # 3). ksiti nitab see selget tusu ehk klmasumma vhenemist: Tartus on see toimunud kiiremini kui rannikurses Ristnas. Mullune talv on selles aegreas osutunud Tartus kige pehmemaks: negatiivsete temperatuuride summa oli 157,4 C. Ristnas kndis nitaja vrtus aga 41,7 C, mistttu oli seal tegu pehmuselt kolmanda talvega 1991/1992. (29,2 C) ja 1974/1975. aasta talve (38,2 C) jrel.

Uurides hutemperatuuri muutust 2007/2008. aasta talve jooksul Tartus ja Vilsandil ksikasjalikumalt (# 4), selgub, et enamikul pevadest psis peva keskmine temperatuur nullist krgemal ja sulapevade vahele ji vaid ksikuid mnepevaseid klmasid. Korralikule talvele kohast klma saime tunda aga alles uue aasta esimestel pevadel, kui 5. jaanuaril mdeti Tartus peva keskmiseks 14 C. See pev, mis on meeles ka kirjanik Jaan Krossi lahkumispevana, jigi mdunud talve kige kredamaks. Koostades selle peva keskmise hutemperatuuri kohta piirkondliku jaotuse kaardi (# 5), tuleb hsti esile meie talvisele temperatuurivljale iseloomulik erinevus Lne- ja Ida-Eesti vahel: Eesti lnerannikul on vrdlemisi sooja jvaba veepinna tttu mrksa soojem kui Mandri-Eestis.

Ent peale aasta alguse pakase tuli tagasihoidlikumaid klmaperioode veel veebruari teisel ja mrtsi kolmandal dekaadil. Mletatavasti kaasnes mrtsis klmaga ka tugev lumesadu, mis kattis maapinna ootamatult paksu lumekihiga. Seega mingil mral pidas siiski paika vanarahva tlus, et ega talv taeva j. Paraku jagus mrtsilpu lumerohkust meile vaid mnedeks pevadeks.

Ilmajaamades registreeritud absoluutsed miinimumtemperatuurid ehk klmarekordid olid mullu samuti erakordselt tagasihoidlikud (# 1). Sisemaa jaamades ei langenud hutemperatuur isegi mitte 17 pgalani, saarte lnerannikul ji aga miinimum krgemale kmnest miinuskraadist.


Lund jagus suusasiduks vaid ksikutes kohtades. Vrreldes tavapraste talvedega ji mullu sooja tttu lumikate sna hukeseks ja seegi psis lhikest aega. Sellegipoolest avaldusid ka toona lumikatte kestuse paikkondlikud seadusprasused (vt. # 6): Saaremaal oli lund talve jooksul vhe, samas psis Pandivere, Alutaguse ja Haanja kandis valge vaip maas 8090 peva. Kuigi kokkuvttes oli igal pool lund napilt, ei saa siiski elda, et see oleks olnud ldse kige lumevaesem. Niteks 1991/1992. aasta talvel oli meil lumi maas keskmiselt vaid 59 peval.

Lume paksuse muutust 2007/2008. aasta talvel vib pidada sna ebatavaliseks (# 7). Kui vhesel mral oli lund juba alates novembri esimesest dekaadist, siis detsembri alguses see sulas tielikult. Ka uue aasta alguse klmadel pevadel oli ilm selge ja sademeteta ning mrkimisvrset lumikatet ei tekkinud. Selline lumevaba ilm kestis mrtsini vlja. Vaid Kirde-Eesti vaatlusandmetes on les thendatud mningast lume paksust. Teada on ka see, et Haanja krgustiku krgemas keskosas psis lumi kogu talve jooksul ning seal sai suusatada ka looduslikul lumel, mitte ksnes tehislumel. Nagu eespool mainitud, saabusid suurte lumehangedega talvepevad meile ootamatult mrtsikuus, mil ilmselt paljud olid juba nigela talvega leppinud ning valmistumas hoopis kevadeks.

Vaadeldes ldiselt 2007/2008. aasta talveperioodi sademete jaotust ja hulka, tuli sademeid Eesti alal sna ebahtlaselt ja keskmisest mrksa enam (# 8). Kige suurem oli kolme talvekuu sademete hulk Mandri-Eesti lnepoolses osas Prnu-, Rapla-, Lne- ja Harjumaal le 200 mm, maksimum Koodu vaatluspostis. Srane sademete jaotus vihmastel talvedel on Eestile siiski tiesti iseloomulik: jvaba mere kohalt saabub mandrile suur kogus niiskust, mis langeb maha mdukal kaugusel rannajoonest sestap oli Ida-Eestis ka palju kuivem.


Otsides Eesti erakordselt soojade talvede tekkephjusi, tuleb lhemalt selgitada ldise huringluse ehk atmosfri tsirkulatsiooni iserasusi. Parasvtmes on talveilmastikule omane selge termiline erinevus ookeani pinna ja maismaa pinna temperatuuride vahel. Maapind jahtub talvel intensiivselt, samuti hk maapinna kohal. Veepinna temperatuur ookeanis ei muutu eri aastaaegadel aga nnda palju. Phja-Atlandil jb see talvel parasvtme laiustel viie kuni kmne plusskraadi vahele ning hk ookeani kohal on mrgatavalt soojem kui maismaa kohal.

Soe hk on kergem ja seetttu ka aldis tusma, klm hk on seevastu raske ja vajub allapoole. Tusva hu puhul kujuneb merel madalrhkkond, laskuva hu korral on maapinnal aga krgrhkkond. Olenevalt mere ja maismaa jaotusest on kujunenud vlja piirkonnad, kus keskmine hurhk on naaberaladest krgem vi madalam. Neid nimetatakse vastavalt hurhu maksimumideks vi miinimumideks. Mlema puhul on tegu nn. atmosfri mjukeskmetega ehk piirkondadega, mis mjutavad ilma mitu korda ulatuslikumal alal, kui on nende enda pindala.

Euroopas muudab talve pehmeks ja vrdlemisi sajuseks Islandi miinimum. See on piklik vnd, mis paikneb Phja-Atlandi kohal Islandi saare lhedal ja ulatub mnel aastal isegi kaugele kirdesse Barentsi merele. Ka Eesti jaoks on Islandi miinimumis tekkivad tsklonid vga olulised: need mravad kige otsesemalt ra meie talveilmastiku iserasused.

Islandi miinimumi madalrhkkondadele on talvel vastukaaluks Aasias keskmega Mongoolia kohal tekkiv tugev ja vga ulatuslik krgrhuala Aasia vi ka Siberi maksimum. Seal piirkonnas valitsevad laskuvad huvoolud, selge ilm ja kre pakane.

Atlandi ookeani lhistroopilistel laiustel asub aasta ringi aga Assoori maksimum, mis on psivalt selge ja tuulevaikse ilmaga vnd. Neid laiusi tuntakse ajaloos ka hobulaiustena. Assoori maksimum on talvel kll palju nrgem vrreldes suvepoolaastaga ja paikneb ekvaatorile lhemal, kuid kaudselt mjutab seegi Euroopa ilmastikku.

Kigi nende tugevate mjukeskmete tttu kujuneb klmal poolaastal Atlandi ookeanil parasvtmes vlja suur hutemperatuuri erinevus lhistroopiliste (Assoori maksimum) ja lhisarktiliste (Islandi miinimum) laiuskraadide vahel. hurhu suure muutusastme ehk gradiendi tttu tekib intensiivne huvool lnest itta, ookeanilt mandri kohale. Mida suurem on hurhu gradient ehk mida tihedamini paiknevad snoptilisel kaardil isobaarid (hurhu samajooned), seda tugevam on lnevool.

Siinkohal tuleks kummutada ekslik arvamus, nagu suunduks hk otse krgema rhuga alalt madalama rhuga ala poole. Srane oleks hu liikumine ksnes juhul, kui maakera ei prleks. Kuid maakera prlemine mber oma telje tekitab Coriolisi ju, mis sunnib liikuvat keha kalduma oma kulgemissuunast phjapoolkeral paremale. Seeprast liigub hk piki isobaari nnda, et liikumissuunast vasemale jb madala ja paremale krgema rhuga ala. Hrdumise tttu kaldub tuul maapinnalhedases hukihis sellest suunast kuni 30 kraadi vasemale madalama hurhu poole. Seetttu puhuvad meil lnetuulte asemel sageli edelatuuled.

Pehmeid talvesid phjustabki Eestis ennekike aktiivne tsklonaalne tegevus ning tugevad lne- ja edelatuuled. Neist suundadest kandub Eesti kohale Atlandi ookeanilt prit niiske mereline hk. Sellega kaasnevad kanged rajud, mis rannaj puudumisel tekitavad ka tsiseid rannapurustusi [4]. 2007/2008. aasta talvel oli samuti rohkesti tormipevi pevi, mil keskmine tuule kiirus tusis 15 m/s. Niteks Eesti kige tuulisemas ilmajaamas Vilsandil mrgiti les ajavahemikul 2007 detsember kuni 2008 veebruar kuraditosina jagu tormipevi. Kige tugevam keskmine tuule kiirus 17 m/s mdeti seal 19. jaanuaril. Ka joonisel # 9 kujutatud tuuleroos kajastab ilmekalt, et mdunud kolme talvekuu jooksul oli valdavalt tegu edelatuultega 29%, mrksa vhem kui tavaliselt puhus tuul kirdest ning idast. Talvel edelast, lnest ja loodest saabuv hk on ka htlasi vrdlemisi soe, seevastu kirdest ja idast liigub meie kohale palju klmem hk. Selline tsirkulatsiooni olukord tingiski meil enneolematult sooja talve.


Phja-Atlandi ostsillatsioon ja tsklonite liikumisteed. Lnevoolu intensiivsus on omakorda seotud hurhu gradiendiga Atlandi ookeani kohal. See gradient vib eri aastatel suuresti erineda, kuna oleneb hurhu ulatuslikest vnkumistest Phja-Atlandil ehk Phja-Atlandi ostsillatsioonist.

Juba sajandeid tagasi theldati omapraseid ilmastiku pikaajalisi muutusi Atlandi ookeanil. Kui Islandi piirkonnas oli eriti tugev tsklonaalne tegevus ja hurhk ji keskmisest madalamale, siis lhistroopilistel laiustel Assoori maksimumi alal valitses tugev krgrhkkond. Ent kui Islandi piirkonnas oli hurhk keskmisest krgem, siis Assoori maksimumis oli see jlle madalam. Selline hurhkude kikumine teineteisest kaugel asuvate regioonide vahel on atmosfrile vga iseloomulik. Kige tuntum sedalaadi nhtus on Vaikses ookeanis avalduv El Nio.

Phja-Atlandi ostsillatsiooni ehk NAO positiivses faasis on hurhu gradient suur ja huvool ookeanilt mandrile tugev (# 10a). Tsklonid liiguvad ookeanilt Kesk- ja Phja-Euroopasse, tekitades seal pehme, sajuse ja tormise talveilma, samas kui Vahemere piirkonnas valitseb krgrhkkond kuiva pikesepaistelise ilmaga. NAO negatiivses faasis on Islandi miinimum ning Assoori maksimum nrgemad ja asuvad viksematel laiuskraadidel. Phja-Euroopas valitseb siis krgrhkkond ja klm talveilm, Luna-Euroopas on samal ajal aga aktiivne tsklonaalne tegevus: ilm on sajune, mgedes tuleb ohtralt lund ning veerohked jed phjustavad leujutusi ja purustusi.

Et Phja-Atlandi ostsillatsiooni seisundit paremini iseloomustada, on koostatud NAO indeks. See arvutatakse standardiseeritud hurhkude vahena Assoori maksimumi ja Islandi miinimumi vahel. NAO indeksi aegrida viitab selgelt sellele, et tugevaid positiivseid vrtusi on viimastel aastakmnetel olnud tunduvalt sagedamini kui varem (# 11). Sellele tuginedes saab selgitada ka Eesti talve temperatuuride tusu; samuti peitub selles ldise kliimasoojenemise otsene phjus.

Kuid talve ilmastiku kujunemisel ei osutu oluliseks mitte ksnes lnevoolu tugevus, vaid ka tsklonite liikumistee. Tsklonid kujutavad enesest hiigelsuuri, mitme tuhande kilomeetrise lbimduga hukeeriseid. Selle eri osades puhub tuul eri ilmakaartest, phjustades isesugust ilma. Tskloni keskmest luna pool puhuvad lne- ja edelatuuled, ida pool luna- ja kagutuuled, phja pool ida- ja kirdetuuled ning lne pool phja- ja loodetuuled. Olenevalt tskloni liikumisteest vivad ilmastikuolud Eestis suuresti erineda.

Vaatleme niteks kahe tskloni liikumisteed (# 12). Mlemad on tekkinud Atlandi ookeani kohal ja liikunud ldises lnevoolus ida suunas kaugele Venemaa kohale. Esimene tsklon liigub le Skandinaavia poolsaare, Botnia lahe ja Soome Phja-Venemaale. Eesti jb selle liikumisteest luna poole. Tskloni kulgedes muutub tuule suund meil pripeva. Esialgne kagutuul muutub luna-, edela-, lne- ja loodetuulest lpuks phjatuuleks. Vahepeal kandub aga edela- ja lnetuulega Eesti alale sooja hku, sajab vihma ja psivat lumikatet ei teki.

Teine tsklon liigub le Taani vinade Lnemere lunaosa kohale ning sealt edasi le Leedu ja Lti Venemaa aladele, mdudes Eestist luna poolt. Tskloni phjapoolsel realal muutub tuule suund vastupeva. Algne kagutuul kndub tskloni liikudes ida-, kirde- ja phjatuuleks. Nendest ilmakaartest voogab juurde aina klmemat hku; kaasneb lumesadu ja tuiskab, kuid sula sellele ei jrgne. Nnda tekib psiv lumikate ja psiv talveilm. Seega sna vikesed erinevused tsklonite liikumistees vivad phjustada suuri erinevusi ilmastikus.


Kas sooja ja lumeta talvega tuleb leppida? Seega kokkuvttes seostuvad eriti pehmed talved Eestis NAO positiivsete faasidega ja tsklonite phjapoolsemate teekondadega. Eeldusel, et kliima endistviisi soojeneb, peaks ka mullune eriliselt soe talv olema hea nide selle kohta, millised vivad tulevikus Eestimaa talved olla.

Talve- ja lumelembeste lugejate jaoks tuleb lohutuseks rhutada, et suure aastatevahelise muutlikkuse tttu on tulevikus kindlasti ka pakaselisi ja lumiseid talvesid, kuigi neid jagub meile mrksa harvemini.


1. Jaagus, Jaak 2006. Climatic changes in Estonia during the second half of the 20th century in relationship with changes in large-scale atmospheric circulation. Theoretical and Applied Climatology 83: 7788.

2. Jaagus, Jaak 2006. Trends in sea ice conditions on the Baltic Sea near the Estonian coast during the period 1949/502003/04 and their relationships to large-scale atmospheric circulation. Boreal Environment Research 11: 169183.

3. Jaagus, Jaak; Roosaare, Jri 1992. Soojad talved Eestis. Eesti Loodus 43 (12): 599603.

4. Orviku, Kaarel; Jaagus, Jaak jt. 2005. Rannaprotsesside aktiviseerumise ja kliimamuutuste vahelised seosed Eestis. Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat 34: 7599.

5. Raik, Ants 1962. 1960./1961. a. talve ekstreemsusest. Eesti Loodus 13 (1): 1719.

6. Tim Osborn: North Atlantic Oscillation index data: http://www.cru.uea.ac.uk/~timo/projpages/nao_update.htm

7. Vahter, Riina 1994. Tallinna ja Muuga lahe jolud. Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat 26: 1930.



Jaak Jaagus
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet