2012/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2009/5
Kuningkiilid vallutavad Eestit

Arvatakse, et Eestis elutsevate kiilide kohta teame juba kike ning enamik entomolooge ei tunne nende vastu huvi. Seevastu kiilid tunnevad ha huvi Eesti vastu. Mdunud suvel judsid meile jrjekordsed uued liigid lunast.

Viimastel aastakmnetel on Eesti kiilide leviku kohta teavet kogunud peamiselt Tartu likooli ppepraktikumides osalevad lipilased ja mned asjaarmastajad. Kiilid on just srased putukad, keda algajal putukahuvilisel on mugav pda, prepareerida ja mrata.
lipilaste praktikumi ajal Nigula looduskaitsealal 1989. aastal pti le hulga aja Eestile uus kiililiik Anax imperator. Tegu on he suurima kiililiigiga Eestis. Lhikese arupidamise jrel otsustati niivrd eksootilisele klalisele panna nimeks kuningkiil. Eesti uuest asukast kirjutas ks pdjatest ka tutvustava artikli [5].

Mni aeg hiljem, 1993. aastal, leidsid saksa lipilased Rubina ehk Tru- ehk Lagesoos kies rabalaugaste kallastelt taimede kljest kiilide kuivanud vastsekesti, kust valmikud olid vlja lennanud. Mranud kestade liigi kiilide puhul on see tiesti vimalik , selgus, et tegu on taas kuningkiiliga [3].

Eesti Looduse veergudel oli kuningkiilist esimest korda juttu olnud 1996. aastal Kaupo Elbergi artiklis [2]. Prast seda hakkas kogunema vaatlusandmeid ning kuningkiili teadaolev levikupiir nihkus jrjest phja poole. 2008. aastal ilmunud kiilide levikuatlases on mrgitud leide juba kaheksast 10 x 10 km UTM-ruudust kuni Kesk-Eestini vlja [4].

sna palju uusi teateid kuningkiili leidude kohta laekus mullu suvel. Tundub, et suvi oli kiilidele ldiselt soodne, sest ka teisi haruldast liiki kiile kohati sagedamini kui varem. Arvatavasti leidus nende seas kohalike asurkondade kiilide krval ka sisserndureid lunast.
Kuningkiili kohta mullu sgiseks kogunenud andmetest vis jreldada, et ta on levinud juba le kogu Eesti. Nagu selgub siinsamas avaldatud Anu Sanga andmetest, ka Saaremaal (# 2).

Eluviis. Algul kohati Eestis kuningkiile ainult laukarabades, praeguseks on ta tavaline ka viksematel ja suurematel jrvedel. Saadjrvel vis neid mullu korraga lendamas nha kmneid.
Tavaliselt ei pane veekogude res viibijad kuningkiili thele: need suured kiilid on vga ettevaatlikud. Erinevalt teistest suurtest kiilidest eelistavad nad saaki pda avavee kohal vi vahetult jrvekallast palistava pilliroo avaveepoolses servas. Seega on nende kohalolu parem kindlaks teha paadiga veekogul olles, viksemate veekogude puhul ka kaldalt binokliga vaadeldes. Harva tulevad kuningkiilid ka maismaa kohale, eelkige need, kes on sattunud elutsema pisematel jrvedel vi rabalaugastel. Ent siis lendavad nad enamjaolt sna krgel.
Oma ereda vrvi poolest saab kuningkiili, eriti isast, teistest suurematest kiilidest kergesti eristada (# 1). Liigi lennuaeg Eestis vib olla sna pikk. Sooja kevade puhul on nhtud esimesi koorunud valmikuid juba juuni alguses (13. juunil 2006 Umbusi rabas), hilisemaid lendajaid on aga mrgatud oktoobris (15. oktoobril 2008 Vike-Umbjrvel Elva lhistel).

Teinegi liik samast perekonnast. Mullu 15. juulil tegin taas kiilivaatlusi Pangodi jrvel. Ilm oli tuuline; otsides tuulevaiksemaid kohti, jlgisin kuningkiilide lendu. Jrsku kitis mu thelepanu suurte kiilide paar: nad laskusid minu ees veepinnal ujuvale taimelehele. Hetke aru pidanud, asus emane kiil oma tagakeha vette suruma ning munes taimevarde portsu mune. Srane paarina munemine ei ole omane eristiivalistele kiilidele, eriti suurtele. Paar tusis lendu, laskus veidi eemale, veepinnal ulpivatele taimejnustele ning kik kordus. Jlgisin neid paarkmmend minutit. Kuigi paar oli ametis munemisega, ei lasknud nad mind paadiga vga lhedale. Siiski nnestus teha mned fotod (# 6).
Kodus pilte uurides tundus, et tegu on Eestile uue liigiga. Pgus pilk mrajasse ti selguse: jrjekordne klaline lunast. Veel enam, kuningkiili perekonnakaaslane, kelle ladinakeelne nimetus on Anax parthenope. Liik on laialt levinud Vahemere maades, alates 1990. aastatest laiendab levilat hoogsalt phja poole. Kesk-Euroopas on ta juba sna tavaline, kuid niteks Taanist ja veel mne Euroopa riigi phjaosast pole tema kohta veel andmeid [1]. Poola kiiliuurija Rafal Bernardi suulise teate jrgi pti liik mdunud suvel ka Ltist.
Kuningkiiliga on uustulnukas enam-vhem sama mtu, kuid erineb pruunikama vrvitooni poolest. Kui kuningkiilil leidub sinist kogu tagakehal, siis uustulnuka isastel on selgesti eristatav sinine laik vaid tagakeha eesmises osas, ulatudes ka lli klgedele (# 6). Emaste tagakehal tavaliselt sinist vrvust ei leidu (# 6). Vaid lunas, loodusliku levila piires on emastel kohati theldatud vrvusvormi, mis sarnaneb isase kuningkiiliga; tagakeha on eresinine, piki selle selgmist osa kulgeb tume triip [1].
Et juhtusin ngema munevat paari, ei ole kummaline. Paaris munemine ongi sellele liigile omane. Hiljem liiki Pangodi jrvel enam nha ei nnestunud. Nis, mis saab edaspidi. Suurte kiilide vastsed arenevad mitu aastat. Mdunud aasta munadest koorunud vastsed kooruvad valmikuks alles jrgmisel vi isegi lejrgmisel aastal. Seda muidugi juhul, kui siinsed olud osutuvad sobivaks kogu arengutsklile ning jrglased tepoolest ellu jvad. Kuid kes teab, vib-olla polnud ka kohatud munejad enam sissernnanud, vaid koorunud juba Eestis.

Uued nimetused. Kui kuningkiilile meldi eestikeelset nimetust, ei osanud keegi ette nha, et Eestisse juab teinegi sama perekonna liik. Seetttu sai nimetus hesnaline. Uuele liigile nimetust valides sattusin aga kimbatusse.
Euroopas elutseb neli perekonna Anax liiki. Viies lendab aeg-ajalt sisse Phja-Ameerikast, kuid meie kanti ilmselt ei satu. Kll tundub tenoline, et edaspidi levib Eestisse Euroopa liikidest veel kolmaski. Seega tuleb perekonna Anax liikide eestikeelsed nimetused igal juhul korda seada.
Siinkohal soovitus tulevastele nimepanijatele. ldiselt peaks putuka liiginimetuses sisalduma ka tema perekonnanimetus: niteks liik harilik sinikiil kuulub perekonda sinikiil. Perekonnanimetuseks sobiks kuningkiil vga hsti, sama on see niteks saksa keeles: Knigslibelle.
Nd tuleks aga luua uued liiginimetused, lisades perekonnanimetusele liigiepiteedid. Sageli pannakse liigile nimetus, lhtudes putuka mtmetest (niteks vike-tondihobu, vike-rabakiil, suur-rabakiil), vrvusest (rohe-tondihobu, puna-loigukiil) vi elupaiga iserasusest (ranna-loigukiil, metsa-tondihobu). Kuningkiilidel on aga nii vlimus, vrvus kui ka elupaigad sna sarnased, veel enam, vga muutlikud ja mitmekesised.
Saksa keeles on Anax imperator suur-kuningkiil (Grosse Knigslibelle) ja A. parthenope vike-kuningkiil (Kleine Knigslibelle). Kolmandat Eestisse juda vivat liiki A. ephippiger kutsutakse aga hoopis sadulavaipkiiliks (Schabrackenlibelle). Phjus on ilmselt selles, et seda liiki on varem paigutatud perekonda Hemianax. Et liik on aga teiste kuningkiilidega lhedalt sugulane ning ka vlimuselt ja eluviisilt vga sarnane, kuulub ta praegu nendega samasse perekonda. ldiselt ongi nii, et liike tstetakse hest perekonnast teise sna sageli, nii et maakeelsed nimetused ei jua tihtipeale ladinakeelsete muutumisega sammu pidada.
Inglise keeles on knealuse kolme liigi nimetused vastavalt Blue Emperor vi Emperor Dragonfly, Lesser Emperor ja Vagrant Emperor. Taas pris vhetlev.
Vaadakem hoopis nende kolme liigi vrvust. Kigil liikidel leidub vhemalt isase tagakehal sinist. Seevastu rindmik ja tagakeha esimene lli on vrvunud erinevalt ning iga liigi tagakeha esimesel llil leidub ise vrvi kitsas vrviline vt (# 1). Selle vdi jrgi vikski neid nimetada: A. imperator kui rohevt-kuningkiil, A. parthenope kui kollavt-kuningkiil ja A. ephippiger kui pruunvt-kuningkiil. See vt on ka kahe viimase liigi ks eristustunnus.

Ja veel ks uus liik. Mdunud suvel sain teate, et hollandi entomoloog Lars Iversen olevat Luna-Eestis ninud veel hte Eesti alale uut suure kiili liiki Aeshna isoceles, kes kuulub tondihobude perekonda. Vlimuselt sarnaneb see kiil pruun-tondihobuga (Aeshna grandis; # 7), kuid on veidi viksem, heledam ning silmatorkavalt roheliste silmadega; ka pole tema tagakehal siniseid laike, seevastu tagakeha teisel llil paikneb kollane kiiljas laik (# 8). Pda ja pildistada seda isendit paraku ei nnestunud.
Kui putukahooaeg lbi sai, hakkasin uurima suvel kogutud materjale. Ja jlle llatusena leidsin lipilaste suvepraktikumides kogutud putukate hulgast mainitud kiililiigi isendi (# 8). Nagu vis eeldada, olid tudengid selle paigutanud pruun-tondihobude sekka. Kiil on ptud Tartu lhedalt Thtverest 16. juunil 2008, pdjaks mrgitud Kairi Kangur.
Nd vajame ka sellele kiililiigile eestikeelset nimetust. Keha ldvrvus on tal sna samasugune pruun-tondihobuga siit head nimetust ei tuleta. Kll on liigile eriprased silmatorkavalt rohelised silmad. Inglise keeles nimetatakse seda liiki kahte moodi: Norfolk Hawker ja Green-eyed Hawker. Viimane oleks tlgitult rohesilm-tondihobu. See vikski olla liigi Aeshna isoceles eestikeelne nimetus.
Kahjuks kaotavad kuivatatud kiilid kiiresti iseloomuliku vrvimustri, muutudes mustjaspruuniks. Kaob ka silmade roheline vrvus (# 8). Mingil mral saaks putukakogu kiilide iseloomulikke vrvusmustreid alal hoida spetsiaalsete prepareerimisvtetega, neid aga tavaliselt ei kasutata.

Kui kellelgi tekkis huvi kigi kiilide vi ka ainult kirjeldatute vastu, siis tuleb suvel looduses silmad lahti hoida. Andmed kiilide leviku kohta on oodatud aadressil: mati.martin@ut.ee vi: Tartu likool, MI zooloogiaosakond, Vanemuise 46, 51015 Tartu. Haruldaste ja uute liikide puhul on tendusmaterjalina oluline kvaliteetne foto vi veel kindlam, ptud loom ise.

1. Dijkstra, Klaas-Douwe 1996. Field Guide to the Dragonflies of Britain and Europe. British Wildlife Publishing 2006.
2. Elberg, Kaupo, 1996. Putukad Eesti lunapiiril. Eesti Loodus 47 (8): 262264.
3. Elwanger, Gtz; Zirpel, Stephan 1995. Entwicklungsnachweis von Anax imprerator Leach in einem Hochmoor in Estland (Anisoptera: Aeshnidae) Libellula 14 (1/2).
4. Martin, Mati jt. 2008. Eesti putukate levikuatlas, 3. Distribution Maps of Estonian Insects, 3. Kiililised Odonata. Kaardid/Maps 166219. Eesti Loodusfoto.
5. Pedmanson, Rein 1993. Anax imperator Leach uus kiililiik (Odonata) Eesti faunas. Lepid. Inform. 8: 5152

Mati Martin (1951) on zooloog, ttab Tartu likooli koloogia ja maateaduste instituudis.



Mati Martin
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet