2012/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2009/7
Lnemeri ja selle no lahendamata saladused

Kord laienedes, seejrel taandudes, kord soolase ookeaniga hinedes, siis sellest jlle isoleerudes niiviisi heitlikult areneva Lnemere voogudest on viimase 15 000 aasta jooksul aegamisi kerkinud Eestimaa. Pragune Lnemeri, mis Taani vinade kaudu on henduses maailmamerega, on mahutanud oma vee ookeanitasemest madalamal paiknevasse reljeefisvendisse, Lnemere nkku. Veesgavustesse peidetud Lnemere ngu ja selle kujunemine on tulvil ksitavusi, millele siiani pole heselt selgeid vastuseid. Neid tuleb otsida kaugemast geoloogilisest minevikust.

Lnemeri on geoloogilises mttes vga noor veekogu. Selle setted, nende vanus, samuti rannajoone liikumine ning arenemisjrgud on hsti uuritud. Soolakaveelised merelised ja magedaveelised jrvelised staadiumid on selgelt fikseeritud (# 1).
Lnemere teke seostub Pleistotseeni lpus alanud kliima soojenemisega, mistttu maismaad katnud ulatuslik jkilp hakkas kiiresti sulama. See mjutas Lnemere sndi ja arengut mitmeti.

Kuesta (hisp. nlv) kulumisastang, ebasmmeetrilise ristlikega seljak vi meahelik, mis on tekkinud vikese hesuunalise (homoklinaalse) kallakuga ja erisuguse kulumiskindlusega kihtidest koosneva ala pikaajalise erosiooni tagajrjel. Eesti tuntuimad kuestaastangud on Balti ja Siluri klint.

Erosiooni- ehk uuristusbaas selle veekogu veetaseme krgus, millesse jgi voolab. Erosioonibaasist madalamale ei saa vooluveekogu sngi uuristada. Niteks Prnu je erosioonibaas on Prnu laht.

Isostaasia Maad mbritseva tahke sfri (litosfri) ja selle aluse, osaliselt lessulanud ja plastiliselt kituva sfri (astenosfri) gravitatsiooniline tasakaal. Kui isostaatiline tasakaal on hiritud, jaotub astenosfri aines mber, s.o. isostaatiline korrektsioon, millega kaasnevad maakoore aeglased vertikaalsed liikumised. Tinglikult vib neid liikumisi vrrelda viskoosses vedelikus ujuva lauajupiga. Kui puule asetada raskus, vajub laud allapoole, selle eemaldamisel tuseb aga taas aeglaselt les.

Esiteks vabanes taanduvate Pleistotseeni liustike serva ees ala, kuhu kogunevast sulaveest hakkasid alul kujunema ksikud isoleeritud liustikujrved. Nende kasvamise ja liitumise jrel tekkis aegamisi ks suur jpaisjrv Lnemere embro.
Teiseks tstis liustikest lhikese ajaga vabanev suur veekogus tunduvalt veetaset maailmameres. On teada, et jtumise maksimumi ajal umbes 18 000 aasta eest paiknes ookeani veetase ndsest ligi 130140 meetrit madalamal.

Kolmandaks hakkas massiivse liustikukilbi survest vabanenud maakoor, mille paksus jtumise keskmes Botnia lahe praosas ulatus 33,5 km, kiiresti tusma. Kerkimine oli seda kiirem, mida suurema raskuse all oli olnud jst vabanenud ala, s.t. maapinna tus Lnemere mbruses suurenes lunast phja.

Esmane Lnemeri, mida tuntakse ka Balti jpaisjrvena, hakkas tekkima Rootsi lunaosas, kust on teada ligi 15 000 aasta vanused jjrvesetted (# 1A, # 2) [5]. Madalama resundi piirkonna kaudu Taani-Rootsi vahel oli ha laieneval ja teiste omasugustega liituval liustikujrvel vljavool loodes paikneva mereni. Kuna maapinna kerkimiskiirus resundi piirkonnas letas nii lunapoolsete Balti jpaisjrvealade kui ka maailmamere taseme tusu, isoleerus vljavool jpaisjrvest pikkamisi ja omandas ha enam vimsa kose iseloomu. Kerkiva maapinna ja suureneva sulaveekoguse tttu tusis aegamda Balti jpaisjrve tase ookeani suhtes ja jrv laienes htesoodu ning tungis peale kerkest vhem mjutatud lunapoolsetele aladele.
Balti jpaisjrvelise arengufaasi lpetas aga umbes 11 600 aasta tagasi Billingeni katastroof. Siis vabanes taanduvate liustike alt Kesk- ja Luna-Rootsit lbiv Billingeni alusphjaline krgendik, mille phjatipus avanes kiiresti madalduv ala. Sealt avanes jrveveel otsetee Atlandi ookeani. Kiiresti thjenevas jpaisjrves langes veetase he-kahe aastaga ligi 25 meetrit [5].
Tekkinud uut, maailmamerega hinenud ja ahenenud (Poolas taandus rannajoon kuni 40 km) veekogu tuntakse Lnemere arengus Joldiamere staadiumina (# 1B). Joldia-etapi esimesel poolel laienes hendus ookeaniga sedavrd, et sinna sisenes olulisel mral ookeanivett ja Lnemerest sai mduka soolsusega veekogu. Mandriliustiku survest vabaneva maa kerkimiskiirus letas endiselt ookeanitaseme ja lunapoolsete alade kerke, mistttu Joldia-etapi teisel poolel hakkas selle hendus ookeaniga jrjest halvenema.

Koos vheneva soolase vee sissekandega sai Lnemerest umbes 10 700 aastat tagasi jlle maailmamerest peaaegu isoleeritud mageveekogu Antslusjrv (# 1C). Taanduvatest liustikest vabaneva sulavee toimel tusis Antslusjrve tase jrgneva 500 aasta jooksul vhem kerkiva Lnemere lunaosas maismaa suhtes ligi 20 meetrit [5]. Kuid Antslusjrv ei tunginud laialdaselt maismaale peale mitte ainult selle lunaosas, vaid see on ilmne ka kaugemal phjas, sealhulgas Eestis. Ligikaudu 10 200 aastat tagasi aga pealetung ootamatult katkes ja Antslusjrve veetase alanes jrsult. Tenoliselt avanes Antslusjrvest uus vljavool ookeani madalamal paiknevate ja vhima maakerkega Taani-Saksa alade kaudu. Kuna aga ookeani veetase oli Antslusjrve omast endistviisi madalam, ei avanud uus hendus mrkimisvrset soolase ookeanivee juurdepsu Lnemerre. Magedaveeline Antslusjrve periood kestis veel ligi 1500 aastat, mil see umbes 8500 aasta eest katkes, sest kerkiv ookeanitase kndis juba Balti jpaisjrve perioodist tuttava avara resundi vljavooluni.

Koos ulatusliku soolase vee sissekandega algas Lnemere arengus uus etapp. Sellest oli taas saanud riimveekogu. Ookeani kerkimise ja soolase vee sissekande phjal eristuvad Lnemere hilisemas arengus selgelt veel kaks staadiumi, s.o. Litoriina- (# 1D) ja tnapevane ehk Limneamere ajajrk. Litoriinamere aega iseloomustab Antarktika ja Phja-Ameerika jkilbi kiirest sulamisest ajendatud jtkuv ookeani taseme tus ja ookeanivee sissetung Lnemerre. See ti kaasa Lnemere soolsuse kasvu ja laialdase pealetungi maismaale. Veetaseme kerge letas maapinna tusu ka Eesti aladel, mistttu siingi on Litoriinamere pealetung hsti jlgitav. Litoriinamere ldise pealetungi ja Lnemere soolsuse kasvus murdepunkt leidis aset umbes 6000 aasta eest [5]. Selle tingis ennekike maailmamere taseme stabiliseerumine, mis vhendas veevahetust Taani vinade kaudu. Edaspidi vhenes Lnemere soolsus suuresti ka seetttu, et kliima jahenes htviisi ja ldine sademete hulk suurenes.

Hsti uuritud Lnemere, igemini tema veemasside tekke, arengu ja soolsuse lugu jb aga justkui poolikuks. Selles ei rgita snagi liustike alt vabanenud ja mere alla jnud alast, seal paiknenud ulatuslikust maakooresvendist, selle tekkest ega reljeefist. Kuid niiviisi on ht merd raske ette kujutada.
Neid ksimusi ksitledes kaob aga hene selgus, kuna nii uurimisobjekt ja sellega koos ka suurem osa tendusmaterjalist on maetud Lnemere voogude kttesaamatustesse sgavustesse. See annab ainest paljudele oletustele ja arvamustele. htsed ollakse vaid arusaamas, et Lnemere alla jva madala reljeefiga ala tekke ja arengulool on vhe seost geoloogilises ajaskaalas vaid sekundi murdosades mdetava Lnemere veemasside eksistentsiga. See maakooresvend tekkis ja elas suuresti oma elu ammu enne Lnemere sndi. Veelgi enam, veidike kaugemast geoloogilisest lhiminevikust, umbes 12090 000 aasta eest, on teada, et see ngu oli titunud Lnemere eellase Eemi mere vetega.

Lnemeri on tpiline elfimeri, s.t. kujutab endast kontinendil paiknevat ja maailmamerest le ujutatud madala reljeefiga ala. Seda reljeefisvendit maakoores nimetatakse tihti ka Lnemere noks, mis viitab justkui htse pritolu ja geneesiga pinnavormile. Kuid juba pgus pilk kaardile tekitab kahtlusi, kas tnapeva Lnemere keskosa ja sellest eri suundadesse sopistuvad Botnia, Soome ja Liivi laht moodustavad htsete geoloogiliste protsesside tulemusel kujunenud no (# 3). Kahtlusi svendab veelgi tutvumine Lnemere eri piirkondade geoloogia ja phja ehitusega. Lnemere phjareljeefi liigestatus, selle kiire sgavuste varieeruvus on tingitud arvukatest pinnavormidest: svikutest, astangutest, platoodest, orunditest jmt., mille ehituses peegelduvad selgelt eriaegsete ja eri tpi geoloogiliste protsesside jljed.
Enamik neist jlgedest annab tunnistust kestvatest kulutusprotsessidest, harva tuleb ette tektooniliselt laskunud maakooreplokke. Neist thelepanuvrseim on Gotlandist phja jv, idast, lnest ja phjast peaaegu vertikaalsete murrangseintega piiritletud Landsorti svik, kusjuures lnesein laskub pstloodis ligi 200 m (# 3, # 4). Siin on mdetud ka Lnemere suurim sgavus (459 m).

Tektoonika rolli Lnemere no kujunemisel ei saa hinnata pelgalt ksikute, murrangutest kantud struktuuridega/pinnavormidega. Samavrset, sageli isegi olulisemat rolli vivad elfimere no kujunemisel etendada maakoore isostaatilised liikumised. Ent nende osakaalu on raske kindlaks teha. Nimelt pdleb jik litosfr, mille lemise osa hlmab maakoor, koos selle alla jva osaliselt lessulanud ja plastilise astenosfrikihiga kikjal gravitatsioonilise ehk isostaatilise tasakaaluseisundi poole. See thendab, et kui koormus mingile maakoorepiirkonnale suureneb vi vheneb (nt. liustike toimel) vi on ajendiks maasisesed protsessid, hakkab litosfrialune plastiline astenosfr pikkamda mber paiknema ja maapind selles piirkonnas aeglaselt vajuma vi kerkima. helt poolt vib meri tekkida juba ksnes selliselt vajunud ala leujutamisel, teiselt poolt hoogustab mis tahes maakoore liikumine kohe ka seal toimivate erosiooniprotsesside kulgu. See omakorda aitab kaasa kulutusngude, -orgude, -platoode jms. pinnavormide kujunemisele.
Et siinne maakoor vib olla vga liikuv ja isostaatilise tasakaalu kergesti kaotada, sellest annavad tunnistust ka eespool kirjeldatud liustike survest vabanenud Lnemere-regiooni siiani jtkuv glatsio-isostaatiline kerkimine (jtumise keskmes Botnia lahe praosas tnini 89 mm aastas). Massiivsete mandriliustike survel paiknes maakoor jtumise keskmes Rootsi phjaosas vrreldes tnapevaga tenoliselt umbkaudu 800 meetrit ja Eesti loodeosas umbes 250 meetrit madalamal (# 5). Kuid kindlasti ei ole algse Lnemere no tekke phjuseks liustike tttu alla vajutatud maakoor. Esiteks ei kajastu ei Lnemere ngu ega ka selle phjareljeef prmugi regiooni jajajrgses maakoorekerkes. Teiseks pole see ngu ju praegusajal, kui maakoore kerkimine mere lunaosas on juba suuresti hbumas, kusagile kadunud.

Lnemere-aluse maakoore pingetest, vertikaalliikumistest ning merega leujutamisest on teada fakte kogu regiooni pikast geoloogilisest ajaloost. Eelkambriumist on tuntud piki murranguid laskunud maakooreplokid ehk alangulaadsed vormid Botnia lahe pra- ja keskosast, landi ja Landsorti svikute alt (# 3), mida tidavad 1,31,4 miljardi aasta vanused Jotniumi kvartsiidid. Nende vormide jooneline paiknemine piki Botnia lahte on andnud alust oletada, et need on tekkinud piki ht, tektooniliselt mobiilset ja aktiivset nn. Botnia-Balti vndit. Hilisemas geoloogilises ajaloos viitavad selle vndi vajumisele nii piki seda toimunud mere pealetung Vara-Kambriumis kui ka merelise basseini sgavnemine Gotlandi mbruses Ordoviitsiumi ja Siluri vahetusel.
Hilis-Permis, kui Lnemerest lunasse jval alal kulmineerus Hertsnia kurrutus, akumuleerusid Skandinaavias maakoore venituspinged, mille toimel muutusid Botnia lahe, Botnia ja landi mere alangulaadsed maakooreosad taas aktiivseks ja laskusid. Seda tendab fakt, et kristalliinsete kivimite avamusalal on ainult nende struktuuride sisemuses silinud Kambriumi-Ordoviitsiumi kivimid. Mujal jid need kivimid kttesaadavaks hilisemale, Devoni-jrgsele erosiooniperioodile. Kuna need struktuuriosad tulevad selgelt esile ka tnapeva Lnemere phjareljeefis, on alust arvata, et nende aktiviseerumine ja laskumine on aset leidnud ka geoloogilises lhiminevikus. Niisamuti on ka Balti-Botnia vnd ilmselt mnginud suurt rolli ndse Lnemere no ldise erosioonipildi kujunemisel.
Lnemere regiooni pikaajalisest vajumisest ja ulatusliku, merest le ujutatud no tekkest jutustavad ka siin maakoort moodustavad Ordoviitsiumi-Siluri kivimid, nende leviku, paksuste, koostiste ja faunistiliste tunnuste ajalis-ruumilised muutused. Vajumine oli tingitud Baltica ja Laurentia laama lhenemisest ja Kaledoniidide kurdmestiku tekkest Skandinaavias. Merest leujutatud ulatuslikke maakoorepaineid tuleb sageli ette just kerkivate mestike naabruses. Tekkinud ngu, mille sgavaim keskosa (Balti snekliis) ji tnapeva Lnemere lunaossa, tideti suures osas Kaledoniididest kantud setetega juba Siluris (Siluri setete paksus le 3 km).
Prast laamade prkumist ja regiooni mrgatavat kerkimist Siluri ja Devoni vahetusel hakkas pikkamda kerkiva ja tituva no phjaserv ning koos sellega ka seda katnud meri taanduma lunasse. Paleosoikumi lpuks oli suurem osa tnapevasest Lnemerest taas erosiooni rsida ja tasandada olev maismaa. ksnes selle kagunurgas, Leedu ja Poola ranniku lheduses leidus mereline ngu, viksemate maismaaperioodidega vaheldudes, kuni hilise Kainosoikumini (Neogeenini). Samal ajal olid aga Skandinaavias ja temaga piirnevatel aladel juba kmneid miljoneid aastaid aset leidnud intensiivsed kulutusprotsessid, mille osa ndse Lnemere no kujunemisel ja ehituses on mrkimisvrne.

Prdelised sndmused algasid umbes 50 miljonit aastat tagasi. Kainosoikumis alanud Phja-Atlandi avanemisega kaasnes Skandinaavia regiooni ulatuslik kerkimine, mistttu maailmameri siinsete alade suhtes taandus ja laskus madalamale. Erosioonibaasi alanemine oli ajend, miks kerkivas Skandinaavias ja selle nlvaaladel, s.t. ka praeguse Lnemere piirkonnas, hoogustusid taas kulutusprotsessid. Sestap kujunes siin Pleistotseeni jtumise alguseks (1,8 miljoni aasta eest) vlja ulatuslik, sgavale maakoorde likunud jgedevrk.
Kainosoiliste jgede armid on Eesti alusphjareljeefis siiani hsti silinud. Suurem osa neist on nhtamatud, olles maetud Pleistotseeni jtumise aegsete ja jrgsete setete alla. Tuntumad on arvukad Phja-Eestis Soome lahte suunduvad mattunud orundid, millest sgavaim, Harku, jb 145 meetrit allapoole ndset meretaset. Enim silmatorkavad selleaegsed pinnavormid on aga klindiastangud, mis markeerivad asmmeetriliste kuestaorundite jrsemaid lunapervi.
Nii kujutab ka Soome lahe ngu endast suuresti Balti klindi ees voolanud kainosoilise je, rg-Neeva kulutuse toimel tekkinud nrgalt lunasse kallutatud kuestaplatood. Kuid siinse regiooni reljeefi kuestalaadne phiplaan on raskesti hoomatav maismaal. See-eest valitsevad nrgalt lunaedelasse kallutatud kuestaplatood ja neid lahutavad Balti ja Siluri klindiastangud tielikult Lnemere-aluses reljeefis (# 4). Neid vorminud jed suubusid aga madalamal paikneva Botnia-Balti vndi ja piki seda voolanud Eridanose je poole [11].
Eridanose jgi oli suurim Skandinaaviast Euroopa phjaosa poole voolanud jgi Kainosoikumis. Praeguseks on kll leitud Phja-Poola ja Phjamere vaheliselt alalt suurtes kogustes Skandinaaviast prinevat kainosoilisi deltasetteid [8], kuid peaaegu midagi pole silinud ja teada neid sinna kandnud Eridanose voolusngist ja selle tpsemast kulgemisteest. Vib vaid oletada, et kui selliseid jlgi ldse leidub, on need varjatud Botnia lahe voogude alla. Niisamuti vib arvata, et just siitkaudu laskusid luna poole vimsad Pleistotseeni liustikud, mis on algset Eridanose sngi tundmatuseni muutnud.

Viimane Lnemere ngu ja selle reljeefi kujundanud thtis tegur Pleistotseeni liustike kulutav tegevus. Liustikud on agarad kulutajad, tekitades uusi, svendades ning voolides mber vanu pinnavorme. Mningate arvamuste kohaselt on le meie ala liikunud suurimad liustikevoolud siinset reljeefi isegi kuni 100 meetrit madalamaks kulutanud. Skandinaavia mgedest Phjamere suunas laskunud oruliustike (# 6) vormitud U-kujulistes ruhiorgudes (# 7), millest tnapevaks on maailmamere tusust tingitud leujutuse tttu saanud fjordid (# 8), arvatakse keskmine kulutuse ulatus olevat isegi ligi 250 meetrit.
le Lnemere-alade lunasse laskunud liustike kulutusjljed, kas siis jkriimude (# 9), silekaljude, kaljuvoorte (Kirbla, Kesselaiu jt.), voorte (Saadjrve voorestik) vi kulutusngude (Vrtsjrve) ja -vagumustena (Peipsi-Pihkva), on hsti teada ka kikjalt Eestist. Suuresti liustike kulutuse tttu on kujundatud ka nn. klindilahed ehk Phja Eesti klinti likunud arvukad lahesopid, mis annavad ilme Lahemaa rahvuspargile.
Samataolised, nii Balti kui ka Siluri klinti likunud orundid ja lahesopid eristuvad selgelt ka Lnemere all (# 4). Mida kaugemale Eestist ja lhemale Rootsi rannikule, seda avaramaks ja sgavamaks muutuvad liustike vormitud orundid, kuni Gotlandi lheduses pole algsest klindiastangust enam suurt midagi alles. Just siitkaudu jtkasid teed kaugemale lunasse piki Botnia lahte laskunud liustikud. Seda tendavad ka siin leiduvad, kohati le 100 meetri paksud, sageli ahelikena paiknevad liustikusetetest tekkinud kuhjevormid. he sellise veepealse osana kerkib Lnemerest Gotska Sandni saar (# 10).
Kuid ilmselt ei piirdunud siitkaudu liikunud liustikud ksnes alusphjakivimite mehaanilise kulutuse ja setete kuhjega. Gotlandi lheduses leidub nii Balti kui ka Siluri klindi ees isoleeritud, selge vljavooluta alusphjangusid, tuntuim on Fr svik (# 4). Samalaadseid svikuid leidub ka piki Gotlandi idarannikut lunasse liikudes (Gotlandi, Slupski).
Selliste ngude kujundamisel vis peale liustike mehaanilisele kulutuse olulist rolli mngida ka nende alla kogunenud sulavesi. On teada, et jmasside suure surve alla sattunud veel on thtis osakaal liustiku aluse kivimite lhustamisel, tekkinud setete transportimisel ja kuhjamisel. Selle tttu tekivad liustikualustes kivimites suuremad nod ja vaondid, liustiku serva lhedastes survelise sulavee vljavoolukohtades aga orundid ja kanalid. Vahetult liustikuserva all ja ees kuhjuvad setted ja sageli kujunevad joonelised kuhjelised pinnavormid (oosid). Seda tpi orundeid ja oosilaadseid moodustisi on theldatud ka Gotlandist vahetult kirdesse jvate Siluri klindi esiste svikute (Fr) lunakljel [9].

ks ilmekaim liustikulis-kulutuslike protsesside vormitud Lnemere osa on kaheldamatult Liivi lahe ngu (# 11, # 12). Siitkaudu le Saaremaa Riia poole liikunud nn. Riia liustikuvoolu kulutusejljed ja kuhjevormid on hsti uuritud lahte mbritseval maismaal [10]. Kuid parim Liivi lahe no liustikulis-kulutusliku tekke tend on selle phjareljeef. Loode-kagusuunas vlja venitatud no sgavaimas keskosas eristub selgelt ligi 70 km pikkune ja 15 km laiune glatsiaalne kulutusvagumus. Sellega rbiti kulgeb liustike voolitud voorelaadne, ligi 50 km pikkune ja keskosas 810 km laiune, mbritseva merephja suhtes 5060 m krgusele kndiv alusphjaline pinnavorm (# 11, # 12). Nii nagu tpilistel voortel on sellel leivaptsi meenutav kuju, enam-vhem smmeetriline ristprofiil (# 11) ja selgelt asmmeetriline pikiprofiil tema liustikupoolne loodeots on selgelt krgem ja jrsem (# 11).
le merepinna ulatuv voore keskosa moodustab Ruhnu saare, millest laugelt lunasse laskuvat madalat veealust osa tuntakse Gretamadalana. Vhe on teada Liivi lahe liustike-eelsest reljeefist. ks selle relikte on ilmselt Ruhnut ja Greatamadalat lahutav, kirde-edelasuunaline 15 km pikkune ja kohati le 2 km laiune kanalilaadne svend. Selles, arvatavasti kunagise jeoru jnukis, suureneb meresgavus mbritseva ala suhtes jrsult 56 meetrilt kuni ligi 40 meetrini.

1. Andrn, Thomas 2003. Baltiska Issjn eller hur det brjade. Havsutsikt 1: 45.
2. Andrn, Thomas 2003. Yoldiahavet en viktig parentes. Havsutsikt 2: 67.
3. Andrn, Thomas 2003. Ancylussjn fortfarande ett mysterium. Havsutsikt 3: 89.
4. Andrn, Thomas 2004. Littorinahavet en salt historia. Havsutsikt 1: 89.
5. Bjrck, Svante 2008. The late Quaternary development of the Baltic Sea. In The BACC Author Team (Eds.): Assessment of climate change for the Baltic Sea Basin, Springer-Verlag. Berlin, Heidelberg: 398407.
6. Krtzinger, Arne 2003. Lecture in Biogeochemie ausgewhlter Meeresgebiete, SS 2003. (University of Kiel, Germany)
7. Lumi, Evelin 2007. Liivi lahe phjaosa phjareljeefi mudel ja selle iseloomustus. T Geoloogia Instituudi lemastmet. Tartu.
8. Overeem, Irina et al., 2001. The late Cenozoic Eridanos delta system in the Southern North Sea Basin; a climate signal in sediment supply? Basin Research13: 293312.
9. Tilk, Kaidi 2006. Siluri klint, selle geoloogia ja geomorfoloogia Lnemere all seismilise pidevsondeerimise andmetel. Magistrit. Taru likooli Geoloogia Instituut.
10. Tsyrulnikov, Arkady et al., 2008. Streamlined topographical features in and around the Gulf of Riga as evidence of Late Weichselian glacial dynamics. Geological Quarterly 52, 1: 8189.
11. Tuuling, Igor 2008. Kuidas on tekkinud Balti klint? Eesti Loodus 59 (9): 470478.

Igor Tuuling (1957) on geoloog, ttab Tartu likooli geoloogiaosakonnas vanemteadurina.

# 1. Lnemere arengustaadiumid Andrni jrgi: A Balti jpaisjrv vahetult enne Billingeni katastroofi umbkaudu 11 600 aastat tagasi [1]; B Joldiameri 11 40011 300 aasta eest [2]; C Antslusjrv umbes 10 300 aastat tagasi [3]; D Litoriinameri ligikaudu 7000 aasta eest [4].

# 2. Kas midagi samalaadset nagu tnapeval Patagoonias vis nha ka Pleistotseenis meie aladel? Kohati 70 m krguse ja ligi 5 km pikkuse Perito Moreno liustiku keele ees lainetab jpaisjrv. Fotod: Igor Tuuling

# 3. Lnemeri paikneb enamjaolt Eelkambriumis konsolideerunud jigal maakooreplokil, Ida-Euroopa kraatonil, selle kerkinud osa Balti kilbi lunanlval.

# 4. Lnemere keskosa alusphjareljeefis ilmnevad eri aegadel ja eri protsesside toimel tekkinud pinnavormid: Kainosoikumi kuestareljeef ida-lnesuunaliste klindiastangute ja platoodega, Pleistotseeni phja-lunasuunalised liustikuorundid ja nod ning geoloogilises lhiminevikus aktiveerunud vanad eelkambrilised alangu-langatussvikud.

# 5. Skandinaavia vabanemisel le kolme kilomeetri paksuse jkilbi alt vallandunud regiooni iostaatilise tasakaaluseisundi korrektsioon ja selle tttu kuni tnapevani aset leidva maakooreliikumiste ulatus meetrites [6]. Valge joonega on thistatud jkilbi kunagised piirid.

# 6. Oruliustike kulutava tegevuse tttu tekivad U-kujulised ruhiorud. Franz-Josefi liustik Uus-Meremaa Lunasaarel.

# 7. Oruliustike kulutusel tekkinud ruhiorg, mille titumisel merega tekivad fjordid. Clintoni je org Milford Soundi matkarajal Uus Meremaa Lunasaarel.

# 8. Ruhiorgude titumisel ookeaniveega tekivad kohati pstloodsete seintega kitsad ja looklevad fjordid. Milford Sound on Uus-Meremaa Lunasaarel asuva Fjordidemaa kuulsaim fjord.

# 9. Turu saarestikus asuva graniitse kalju pind, mille liustik on siledaks poleerinud ja jkriimudega katnud.

# 10. Gotska Sandn. Merest kerkinud ja suuresti meremurrutusest tdeldud liustikulis-kuhjevormist tekkinud saare rannikuilme on vga mitmekesine: veeriselistest jrsakrannikutest kuni kamardunud ja liikuvate luiteliivadeni.

# 11. Joonis 5. Liivi lahe batmeetria kaart [10] koos voorelaadse pinnavormi piki- ja ristprofiilide asukohtadega.

# 12. Liivi lahe no krgusmudel [10].



Igor Tuuling
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet