2012/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2009/7
Kuhu kll kik lilled jid? Plluservade thtsusest

Pealtnha kasutud ja ebahuvitavad plluservad vivad tegelikult moodustada liolulise rohevrgustiku, kus leiavad kasvukoha paljud mujalt vlja trjutud niiduliigid. Selleks tuleb plluservi aga igesti hooldada: kuni korra aastas niita, hoida vhemalt paari meetri laiused ning vimalikult puhtad kemikaalidest. Srases plluservas kujuneb looduslik niidukooslus, mis psib puhas umbrohtudest ning vib niiviisi olla pllumehele tli asemel hoopis toeks.

Eesti loodusmaastikke on lbi aegade kujundanud vga mitmesugused loodusjud. Prast viimast jaega on oma kaaluka sna sekka elnud ka inimene. Kui aegade alguses mjutas siia kanti ilmunud ktt-korilane loodust suhteliselt vhe, siis ajapikku on psiasustus ja sellega kaasnenud pllumajandus meie jalajlge looduses aina suurendanud.

Pllunduse tulekuga muutusid maastikud avatumaks ning rohumaadel, puisniitudel ja pllupeenardel, aga ka pldudel endil leidsid sobiva elupaiga paljud srasedki liigid, mida inimene kll teadlikult ei kasvatanud, kuid mis ilma mduka inimmjuta poleks suutnud siin kanda kinnitada. Nii kujunes aastatuhandete vltel vlja meie piirkonnale omane looduslik mitmekesisus ja liigirikkus, mida moodsamas knepruugis tunneme elurikkuse nime all.
Viimane sajand on aga kaasa toonud kiireid muutusi maakasutuses, iseranis pllumajanduses. Pllulaamad on suurenenud, laialdaselt on kasutusele vetud pllumajandusmasinaid ja vetisi ning muid saagikust parandavaid kemikaale. Need mrksnad iseloomustavad pllumajanduse revolutsiooni kogu Euroopas. Eestis sattus enamik sraseid muutusi nukogude aega. Tihtipeale arvatakse seetttu, et meil toimunu ei ole vrreldav samal ajal lnes aset leidnuga. Statistika aga nitab, et niisama agaralt veti kemikaale tarvitusele nii siin- kui ka sealpool raudset eesriiet [5].

Pllumajanduse intensiivistumine ti elurikkusesse prdelisi muutusi. Kige otsesem mju oli senise vaheldusrikka maastiku ning poollooduslike rohumaakoosluste ehk prandkoosluste kadu. Viljakamate muldadega piirkondades asendusid need pllulaamadega, samas kui kehvemate muldadega ja nn. realade heina- ja pllumaad jid kasutusest vlja ja metsastusid. Nii ongi Eesti eri piirkonnad viimasel sajandil arenenud vastandsuundades ning maastik on muutunud kontrastseks mets-pld-ssteemiks, kust kunagi nnda laialt levinud prandkooslused on niisama hsti kui kadunud. Sestap on kadumas ka prandkooslustele ainuomane elurikkus.
Kas ikka on? Esmapilgul vib tunduda, et lilled ja liblikad pole meie maastikest kuhugi kadunud. Miks siis muretseda?

Tartu likooli botaanikaosakonna teadlastel oli hiljuti vimalus osaleda leeuroopalistes uuringutes, selgitamaks, kuidas pllumajanduslik maakasutus ja sellega seotud muutused maastiku struktuuris on mjutanud elurikkust ning mil moel saaks olukorda parandada [3].
Uurimise tulemused nitavad, et phjust muretseda on kllaga. Selgus, et maastike lihtsustumine, iseranis just looduslike ja poollooduslike kasvukohtade osakaalu kahanemine on vhendanud pllumajanduspiirkondade taimestiku liigirikkust ja muutnud tugevasti liigilist koosseisu [6]. Suured vetisekogused ja teised kemikaalid pldudel on tunduvalt kahandanud ka pllulhedaste taimekoosluste mitmekesisust [2].
Samuti leidsime, et pelk taimeliikide hulk koosluses vi mingil pindalahikul ehk siis lhidalt liigirikkus, mis on ks enim kasutatavaid elurikkuse nidikuid, ei pruugi pllumajandusmaastike elurikkust kuigi hsti peegeldada. Nimelt mjub maakasutuse ja maastiku struktuuri muutus mnedele liigirhmadele soodsalt, teistele halvasti, kolmandaid ei mjuta see aga peaaegu ldse [6, 2], samal ajal kui liikide koguarv vib jda pris muutumatuks.
Maakasutuse ja maastiku struktuuri muutused teevad liiga eelkige mitmeaastase elutskliga taimeliikidele, nende seas ka klonaalselt levivatele liikidele ning omaprase ja kitsa kasvukohanudlusega liikidele. heaastase elutskliga ja sagedasi hiringuid hsti taluvad liigid, sealhulgas tavalised umbrohud ja teised ruderaalid ehk nn. prahipaigataimed, samuti kasvukoha suhtes vhenudlikud liigid ehk generalistid tunnevad end aga killustunud ning intensiivsemalt majandatud maastikes hoopistkkis kodusemalt. Meie uuringute tulemused annavad alust prognoosida, et ha intensiivsem maakasutus ja loodusmaastiku killustumine aitavad kanda kinnitada ka vhem vi rohkem invasiivsetel ehk vohamisohtlikel vrliikidel [6].

Kas plluservad pstavad elurikkuse? Peale pldude ning metsatukkade vib tnapeva pllumajandusmaastikus leida mitmesuguseid sekundaarseid ehk hiljuti tekkinud pllulhedasi poollooduslikke kooslusi. Need on kooslused, mida tavavaataja ei pruugi esmapilgul mrgatagi, kuid mis omandavad ldise elurikkuse kahanedes ha suuremat thtsust. Sellisteks psterngasteks on eri laadi plluservad, niteks kraavid, tee- ja metsaservad ning muud vikesepinnalised biotoobid, nagu kivikuhjad ja plluvahe-metsatukad. Teadlased on ha enam hakanud hoomama neist maastikuelementidest koosnevate rohevrgustike osathtsust n.-. alternatiivsete poollooduslike kasvukohtadena ja liikide vimalike levikukoridoridena [7].
Eriti suurt thelepanu plluservadele kui pllumajandusmaastike elurikkuse psterngastele on viimastel aastatel pratud Lne-Euroopas, kus maastike muutuste halb mju on olnud iseranis ulatuslik. Et peatada pllumajandusmaastike elurikkuse edasine kadu, on mitmesuguste euroliidu pllumajanduse keskkonnatoetuste kaudu asutud ha enam soodustama keskkonnasstlikku pllundust, sealhulgas plluservabiotoopide hoidu ja hooldust.
Kesk- ja Ida-Euroopa pllumajandusmaastikud ei erine Lne-Euroopa omadest kuigi palju, kuid Lne-Euroopa maastike taimestiku liigifond on sageli lootusetult vaesunud. Teisisnu, mberkaudu pole silinud selliseid kooslusi, kust liigid saaksid plluservadesse levida: paljud liigid on loodusest sootuks kadunud ja neid ei too tagasi ka see, kui luua neile soodsad kasvukohad. Nii tuleb selleks, et plluserva kujuneks soovitud taimekooslus, sinna liike juurde klvata.

Ei maksa alahinnata plluservade osathtsust elurikkuse hoidjana ka Eestis. Meie pllumaade taimestiku mitmekesisust uurides selgus, et mitmes intensiivsemalt majandatud piirkonnas pakuvad just need vhesed kitsad ja avatud ning poolavatud plluservad ainsat kasvukohta tavalisematele niiduliikidele [1], mis on hakanud kaduma poollooduslike heina- ja karjamaade pindala drastilise vhenemise tttu. htaegu tasub ehk mrkida, et tihtipeale pakuvad just nende liikide kaunid ied meile looduses silmailu.
Plluservad pole kasvukohana siiski pris vrdvrsed tavaliste niidukooslustega. Meie uurimist kinnitas, et plluserva kooslust mjutab tugevasti see, kuidas majandatakse krval asetsevat pldu: peamiselt, kui palju vetatakse ja kasutatakse mrke. Mineraalvetise ja mrkideta, n.-. mahedalt majandatud pldude servades leidsime mrksa rohkem kasvukohanudlikke ja pllumajandusliku hirimise suhtes tundlikke liike kui mujal.
Plluserva laius oli samuti oluline: kitsas servas leiab peamiselt umbrohte, ruderaale ja teisi tugevalt hiritud kooslustele iseloomulikke liike, samal ajal kui le kahe meetri laiad plluservad pakuvad kasvukohta paljudele loodusvrtuslikumatele liikidele. Need omakorda vivad ajapikku maha suruda pllumehele muret tegeva umbrohtude vohamise servades.

Prast mningast leminekuaja madalseisu on Eesti pllumajandus viimastel aastatel taas hoogustunud. htaegu muutub pllumajandusmaastike keskkond elurikkusele ebasoodsamaks. Psitaimestikuga plluservi on hakatud les kndma, nii et need on sootuks kadumas. Peamiseks phjenduseks tuuakse servadest pldudele levivad kahjurid ja umbrohud. Siin tuleb veel kord rhutada, et umbrohuallikaks muutub just kitsas, vetistest ja mrkidest mjutatud ning liiga sagedasti niidetud vi muul moel tugevalt hiritud serv. Sellises servakoosluses ei saagi kasvada teisi liike peale sagedase hirimisega kohastunud umbrohtude. Mitmeaastase, looduslikele ja poollooduslikele kooslustele sarnaneva taimestikuga plluservas aga umbrohtudele kohta ei leidu, selle eest hoolitseb taimede omavaheline konkurents. Peale selle leiavad seal elu- ja toitumispaiga kasulikud putukad: pllukahjurite looduslikud vaenlased ning taimede tolmeldajad. Nii vib plluservade kasulik toime ajapikku kaaluda les kardetud kahjuliku toime saagikusele [4].
ppimisvimeliste olenditena viksime meie vltida vigu, mille tttu Lne-Euroopa riigid on sunnitud vga palju judu kulutama, pdes kadunud elurikkust taastada. Kuigi ha vhem, leidub Eesti maastikes siiski veel ksjagu hid liikide leviku lhtekooslusi, mis viksid pllumaade elurikkust toetada: poollooduslikke rohumaid. Vrreldes Lne-Euroopaga oleme praegu eelisolukorras.
Paradoksaalsel kombel oleme ksiti ka ohus: on ju inimese loomuses mitte piisavalt mrgata ja vrtustada seda, mis olemas. igustame oma loidust pllumajanduskeskkonna kaitsel sellega, et loodust on meil veel kllaldaselt. Keskkonna- ja pllumajanduspoliitika kujundajad ja elluviijad ei tohiks pllumaade elurikkuse looduskaitselist ega majanduslikku thtsust alahinnata. heskoos peaksid nad vaeva ngema, et hoida seda Eesti elurikkuse habrast komponenti.

1. Aavik, Tsipe et al. 2008. What is the role of local landscape structure in the vegetation composition of field boundaries? Applied Vegetation Science 11: 375386.

2. Aavik, Tsipe; Liira, Jaan 2009. Agrotolerant and high nature-value species plant biodiversity indicator groups in agroecosystems. Ecological Indicators 9: 892901.

3. Billeter, Regula. et al. 2008. Indicators for biodiversity in agricultural landscapes: a pan-European study. Journal of Applied Ecology 45: 141150.

4. De Snoo, Geert. R. 1999. Unsprayed field margins: effects on environment, biodiversity and agricultural practice. Landscape and Urban Planning 46: 151160.

5. Liira, Jaan et al. 2008. Agricultural sector, rural environment and biodiversity in the central and eastern European EU member states. Acta Geographica Debrecina, Landscape and Environment Series 2: 4664.

6. Liira, Jaan et al. 2008. Plant functional group composition and large-scale species richness in the agricultural landscapes of Europe. Journal of Vegetation Science 19: 314.

7. Marshall, Jon; Moonen, Anna-Camilla 2002. Field margins in northern Europe: their functions and interactions with agriculture. Agriculture, Ecosystems & Environment 89: 521.


Tsipe Aavik (1981) on veitsi riikliku tehnoloogiainstituudi (Zrich ETH) taimekoloogia eriala jreldoktorant, kelle peamine uurimisteema on pllumajandusmaastike taimestiku mitmekesisus selle eri vormides, alates geneetilisest ja liigilisest mitmekesisusest, lpetades taimede eluviiside mitmekesisusega. Kaitses tnavu Tartu likoolis Jaan Liira juhendamisel doktorit Plant species richness, composition and functional trait pattern in agricultural landscapes the role of land use intensity and landscape structure (Maakasutuse ja maastiku struktuuri mju pllumajandusmaastike taimkatte mitmekesisusele, liigilisele koosseisule ja funktsionaalsete tunnuste mustrile).

Jaan Liira (1972) on Tartu likooli koloogia ja maateaduste instituudi vanemteadur, kelle peamine uurimisteema on elustiku mitmekesisuse maastikukoloogia, tpsemalt taimekoosluste koloogia. Uurimisaladeks on viimastel aastatel olnud nii pllumajandusmaastikud kui ka metsakooslused, ning phiprobleemiks inimmju neis peituvale elurikkusele.

Fotod: Jaan Liira

01 Hollandi taimeteadlased heldimusega Are kandis plluservas uurimas neil juba vlja surnud lille madalat mustjuurt (Scorzonera humilis).

02 Veel sada aastat tagasi pakkusid talude ja misate karja- ja heinamaad oma lillerohkusega palju rohkem silmarmu kui praegu, nhes vlja umbes nagu see lapike Laelatu puisniidust. Puisniitude pindala Eestis on viimase sajandi jooksul vhenenud mitu suurusjrku. Paraku on just puisniidud olnud paljudele Eesti haruldastele taimeliikidele peamiseks kasvukohaks.

03 Tnapevane kontrastne pllumaastik, n.-. pld-mets-ssteem. Ei mingit ruumi niidulilledele.

04 Plluserva elukooslusi saab ssta ka sellega, kui jtta pllu vlimises osas kemikaalid kasutamata.

05 Kraavid pldude vahel ja nende perved pakuvad viimset pelgupaika paljudele prandkoosluste liikidele. Kuid vaid juhul, kui sinna ei satu pllukemikaale ja kui neid korra aastas vi vhemalt le mne aasta niidetakse. Sama kraavi kaks perve vivad olla snagi eri-ilmelised, sltuvalt oma naabrusest.

06 Liiga tihti ja learu madalalt niidetud servakooslused on kll kena muruga, ent pakuvad harva iterikast silmailu.

07 Inimese teadmatusest sisse toodud vrliigid vivad leida kasvukoha just tugevasti hiritud ja vetatud plluservades. Pildil on he Vana-Kuuste plluserva vallutanud meil ldiselt ilutaimena tuntud lupiin.

08 On veel lootust, kui vaid arukalt tegutseme.



Tsipe Aavik, Jaan Liira
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet