2012/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 04/2003
Kmne aasta raiesmikud satelliidipiltidel

Kas Eesti mets on raiutud liiga lagedaks vi lemra hredaks? Neile viimastel aastatel psinud ksimustele on mistlik vastuseid otsida andmebaasidest. ks omalaadseid korrapraselt uuendatavaid andmebaase on ka satelliidipildid.

Keskmise ruumilise lahutusega pilte, millel pildielemendi ehk piksli suurus on kmme kuni mnikmmend meetrit, teevad satelliidid vhemalt kord kmmekonna peva kestel. Kogu Eesti ala katva mosaiigi kokkupanekut piiravad muutlikud mtmistingimused, peamiselt pilvisus, nii et selleni jutakse harvemini, enamasti siiski vhemalt kord aastas. Ent ldiste suundumuste jlgimiseks metsades piisab ka kogu riiki hlmava andmestiku uuendamisest kord aastas vi isegi mne aasta tagant. Sama ala operatiivne jrelevalve kaugseirevahenditega oleks kll thus, kuid kiks meile praegu rahaliselt le ju.

Suurte, saja- vi paarisajameetriste pikslitega pildid on odavad, kuid Eesti maakasutuse oludes muutustena ilmnevaid objekte, sealhulgas raiesmikke, neil ei erista. Suure ruumilahutusega satelliidipilte vib tpsuselt vrrelda aerofotodega, kuid krge hinna tttu pole nende perioodiline hankimine kogu Eesti ala kohta lhiajal ilmselt meldav. Seetttu ongi keskmise ruumilise lahutusega pildid kompromiss piltide hinna ja neil kujutatu detailsuse vahel.


Kuidas vajalikku eristada? Kaht samast kohast eri ajal tehtud satelliidipilti vrreldes neme vahepealseid muutusi. Et neid mrgata, peame raielanke otsides oskama eristada lagedaid vi hredaid alasid metsalaamas. Kige kergem on neid Eesti oludes ra tunda lausalise lumikattega talvistelt satelliidipiltidelt. Mitte helgi muul aastaajal ega mis tahes teiste objektide puhul ei ole erinevus nii suur kui mustade metsade ning valgete lagedate vahel.

Muutunud ala tpsem eristamine metsas oleneb teisenenud ala suurusest ja muudatuse ulatusest. Kui mets on oma seniselt kohalt tiesti kadunud, nagu lageraiealadel, paistab satelliidipiltide paaril mdetav heleduse vahe hsti silma ning tenosus raiesmikku ra tunda ja piiritleda on sna suur. Kui mets on alles, kuid harvendatud, nagu hooldusraielankidel, siis sedagi saab satelliidipildilt nha, aga ratundmise tenosus jb siiski tunduvalt viksemaks. Siin on oht, et me ei suuda pildil teha vahet inimese tekitatud vi looduslike sama laadi muutuste vahel.

Satelliitide Landsat ja SPOT piltidel, millel piksli suurus on vastavalt 30 ja 20 meetrit maapinnal, kujutab vaid osa raiesmikupiksleist tegelikke raiesmikke: Eesti metsades on raiesmike tavaline lbimt sadakond vi veidi enam meetrit, mistttu kolmandik vi ka rohkem raiesmikku kujutavatest pikslitest ei tarvitse olla mitte puhtad, vaid raiesmiku servapealsed segupikslid. Need sisaldavad endas eri mral raiesmikku ja sellega klgnevat metsa. Et piiritleda satelliidipildil nii puhtaid kui ka segupiksleid sisaldavaid raiesmikke, tuleb esmalt eristada need alad, mida vib pris kindlasti pidada raiesmikeks. Seejrel saab kindlaid raiesmikualasid suurendada nende naabruses olevate pikslite arvel, mis sarnanevad heleduselt pigem raiesmiku kui metsaga. Segupiksleid vib he raiesmiku kohta tulla veerand vi isegi kolmandik. Seeprast ei vimalda keskmise lahutusega pildid mta tpselt he raiesmiku pindala ega avastada naabermetsa sattunud lubamatuid sisselikeid. Kll aga saab niisuguseid satelliidipilte kasutada raiesmike mtmiseks suuremal alal, niteks vallas vi maakonnas, sest mtmiste arvu suurenedes keskmistuvad juhuslikud vead.

Ka vga vikesed, alla poole hektari suurused raiesmikud ei tule piltidel vigadeta esile. Nii vikeste raiesmike kohal on enamik vi kik segupikslid. Vga vikesi objekte pdes lisanduvad raiesmikele kaasandena sihiligud, kraavikalda jupid ning mtmisvead, mida vib htekokku olla rohkem kui tillukesi raiesmikke.

Pdes satelliidipiltide aegreast mta pikema perioodi kestel raiutud lageraielanke, kerkib veel ksimus, kui pikk vib ldse olla kahe pildi ajavahemik: mida rohkem aastaid on mdunud lageraiest, seda enam hakkavad kunagised knnustikud oma heleduselt sarnanema metsaga. Tundub, et kolme-neljaaastasi raiesmikke saab veel satelliidipiltidelt mta. Heleduselt erinevad ka hevanused, kuid eri kasvukohatpi metsade raiesmikud.


Kahe maakonna lageraielangid. Nitena toome siin Rapla ja Jgeva maakonna lageraielankide mtmise tulemused satelliidipiltide kmneaastasest aegreast. Mlemad maakonnad kuuluvad metsasuselt Eesti keskmiste sekka. Jgeva maakonnas valdavad lehtpuuenamusega soostuvad salumetsad, Rapla maakonnas mnnienamusega loometsad, kohati kuuseenamusega salumetsad, vhem lehtpuuenamusega soostuvad metsad. Kasutatud on satelliidi Landsat skanneri Thematic Mapper pilte aastatest 1990, 1994, 1998 ja 2000. Et saada tpsemaid andmeid iga raiesmikuala kohta, on neid vrreldud riigimetsade takseerandmetega.


Jreldused. Eesti ala satelliidipiltide kmneaastane aegrida ajavahemikus mai 1990 kuni mai 2000 vimaldab mningaid olulisi thelepanekuid.

Esiteks, enamikus valdades ei leta kmne aasta kestel raiutud lageraielankide pindala kmnendikku valla metsade kogupindalast. Saja-aastase raieringi korral viks htlase kasutuse korral raiuda igal aastal lagedaks he protsendi metsamaast, lhema raieringi korral (lehtpuupuistutes) rohkem. Seda silmas pidades ei ne enamikus valdades pindalalist leraiet. Ent vttes satelliidipiltide krval vaatluse alla digitaalse mullakaardi, mis nitab metsa kasvukohatingimusi kogu Eesti alal, saame kinnituse kahtlusele, et rohkem on lagedaks raiutud parema boniteediga laane-, salu- ja palumetsi: kohati vib raiesmike osakaal neis metsades olla poolteist korda suurem kui sama tpi metsade osakaal kigi maakonna metsade seas.

Teine thelepanek: neis kahes maakonnas ei ole lageraielankide osathtsus erametsades suurem kui riigimetsades.


Urmas Peterson (1956) on geograaf, ttab Tartu Observatooriumis (Traveres) ja petab Eesti Pllumajanduslikooli metsandusteaduskonnas geoinformaatikat ja kaugseiret.



Urmas Peterson
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet