2012/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Eesti haruldused EL 2010/5
Punane tolmpea, Eesti tnavuse aasta orhidee

Elurikkuse aasta annab hea vimaluse tutvustada ohustatud liike. See on ajendanud valima ka aasta lille ja orhideed; paljudes Lne-Euroopa maades on see tava juba aastakmnetepikkune. Mullu valis Eesti orhideekaitse klubi esimest korda Eesti aasta orhidee. Saage tuttavaks: punane tolmpea, Cephalanthera rubra, ks meie kaunimaid, ntkemaid ja suureielisemaid kpalisi!

Elurikkuse aasta. Tnavuse aasta on RO kuulutanud elurikkuse aastaks. Sellele on leitud kaunis loosung: Elustiku mitmekesisus on elu. Elustiku mitmekesisus on meie elu (Biodiversity is life. Biodiversity is our life). Kogu maailmas seati sihiks selleks aastaks aktsioonidega pidurdada eluslooduse mitmekesisuse kadu maakeral ja Euroopa Liit julges isegi loota hvingu peatamist.
Praegu tuleb tdeda, et neid eesmrke on vga raske saavutada. lemaailmse nimestiku jrgi on hvimisohus 47 677 liiki. Ka prismaiste koosluste pindala on kogu maailmas vga ulatuslikult vhenenud [12].

Aga tulemusi polegi lootust saada, kui eesmrgid pole piisavalt suured. Sellise rahvusvahelise aasta vljakuulutamise ks olulisi sihte oli juhtida ldsuse thelepanu elurikkuse kaitse vajadusele ja ohuteguritele. hiskonna ja poliitikute jaoks pole elurikkuse hl ning koos sellega looduskaitsjate ja teadlaste hl ikka veel kuuldav. See on meie looduskaitse ks olulisemaid puudujke [6].
ks vimalusi koondada huvi elurikkuse thtsusele on keskendatus liikide kaupa. Nii on maailma eri riikides vlja kuulutatud hele vi teisele liigile phendatud aastaid. Eestiski on juba mnda aega olnud oma aasta lind ja aasta puu. Nd siis ka aasta orhidee.

Aasta lilled. Ei ole teada, kus aasta lille esimest korda valiti, kuid ks esimesi maid oli kindlasti Saksamaa, kus sellega alustati 1980. aastal. Peamine mte on rhutada prismaiste lillede olulisust ja ksiti teadvustada koloogilisi vrtusi.
Esimeseks aasta lilleks Saksamaal kuulutati sinine emajuur (Gentiana pneumonanthe). Jrgmisel aastal oli selleks kollane nartsiss (Narcissus pseudonarcissus) ning kolmandal aastal punane tolmpea. Orhideesid on Saksamaal aasta lilledeks sattunud edaspidigi: laialehine srmkpp (Dactylorhiza majalis) 1994. aastal [16]. Tnavuse aasta lill on Saksamaal siberi vhumk (Iris sibirica).

Saksamaa orhideehing (AHO) algatas 1989. aastal htlasi oma aktsiooni, valides ja kuulutades vlja aasta orhidee. Seejuures ptakse juhtida thelepanu liikide ohustatusele ja inimmju survele orhideede kasvukohtades. Esimene aasta orhidee (1989) oli laialehine srmkpp, aastal 2000 aga punane tolmpea. Selle aasta orhidee Saksamaal on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) [11].
Ka Eestis on nd esimest korda aasta puu ja aasta linnu krval aasta orhidee punane tolmpea. Selle valiku tegi Eesti orhideekaitse klubi juhatus mullu 1. detsembril.

Miks just punane tolmpea? Punane tolmpea on ks meie kaunimaid, ntkemaid ja suureielisemaid kpalisi, kel krgust paarikmnest sentimeetrist kuni meetrini, enamasti siiski alla poole meetri. Hre isik koondab paar kuni kmmekond kllaltki suurt roosakaspunast it. iekattelehtede pikkus on 1,52 cm [10].
ite ilu saab nautida juulis. Punase tolmpea levik (#) on seotud lubjarikaste muldadega Lne- ja Phja-Eestis, kuid viimastel aastakmnetel pole suurt hulka Mandri-Eesti asurkondadest enam leitud. Veelgi enam, valdavalt leidub populatsioonides taimi vaid mnest mnekmneni ja vaid Lne-Saaremaa paaris leiukohas on taimi testi palju.
Seega on Eestis viimastel kmnenditel liigi leiukohtade arv ja taimede arvukus mrgatavalt kahanenud. Kasvukohtadeks sobivad punasele tolmpeale loometsad ja lubjarikkad puisniidud. Pris lagedal niidul ta kasvada ei taha [15].

Levik maailmas. Punane tolmpea on philiselt Euroopa liik, ulatudes idas siiski ka Iraanini ja lunas Phja-Aafrikasse (#). Arvukamalt on teda leida Luna- ja Kesk-Euroopas, kus ta ei ole nii ohustatud.
Seevastu Soomes ja hendkuningriigis kuulub ta punase raamatu nimekirja kui eriti ohustatud taim; Taanis on ta liigitatud ohustatud, Rootsis ohulhedaste ja Eestis ohualdiste liikide hulka. Kuigi niteks Poolas on ilmselt vhemalt 200 leiukohta, kasvab igahes harva le paarikmne taime [3]. Ka Ungaris, kus liik pole kll ohustatud, hlmab leiukoht tavapraselt vaid mnikmmend isendit.

Paljunemine seemnete abil on orhideedel keeruline. Kik nad vajavad seemne idanemiseks seensmbionti, et toita noort idandit, kuna seemnes puudub toitekude. Seensmbiont peab aga enamasti olema just teatud sugukonnast vi perekonnast, igaks ei sobi.
Punane tolmpea kuulub kpaliste sugukonnast selle kolmandiku hulka, kelle ied meelitavad tolmeldavaid putukaid ligi pettusega: neil pole vastuteenena nektarit. Punase tolmpea ied hoiduvad tielikult avanemast, meenutades kujult veidi kellukat. Selle sarnasuse tttu meelitab taim ligi ka kellukaid tundvaid putukaid, liiati nevad putukad vrve veidi teistmoodi kui inimsilm.
Videtavalt ajavad tolmeldajad tolmpea isi kige sagedamini segamini suureiese kellukaga (Campanula persicifolia). ksiti saavad nektarita tolmpea iedki tolmeldatud, kui putukad hangivad nestet kellukast [13]. Ka Eestis kogutud andmed nitavad, et viljumine on edukam nendes punase tolmpea populatsioonides, mille juures kasvab rohkem kellukaid [17].
Tolmeldajatena on nhtud lehemesilaste (Megachilidae) sugukonna liike Chelostoma campanularum, Ch. fuliginosum [3]. Sellise tolmeldamismeetodi eriprana moodustub vilju mrksa vhem kui liikidel, kes tolmeldajatele midagi vastu pakuvad [14]. Kuigi hes orhidee seemnekupras on tuhandeid seemneid, vib juhtuda, et mnes vikeses populatsioonis ei tekigi vilju igal aastal.
Lisaks seemnelisele paljunemisele on aga vga paljudel istaimedel vime paljuneda vegetatiivselt. Punasel tolmpeal on rmiselt vikeste, paari millimeetri pikkuste aastaste juurdekasvudega lhike vertikaalne risoom (#), kust lhtuvad pikad nrjad juured. Risoomil asuvatest uinunud pungadest on taimed vimelised andma uusi isendeid [5]. Poola populatsioonide geneetiline uuring kinnitab vegetatiivset paljunemist, sest leidub geneetiliselt hetaolisi isendeid [3].

Eluiga ja populatsioonide dnaamika. Tolmpead on pikaealised taimed, kes sobilikes oludes peavad vastu aastaid. Kuid igal aastal ei pruugi konkreetset taime ometi nha. Pikaajalise populatsioonide seire jrgi jtab enamik isendeid mnel vegetatsiooniperioodil maapealse varre kasvatamata [9].
Nagu selgub Hiiumaal Taavi Tuuliku ja Kai Vahtra kogutud seireandmetest, kestab selline soikeseisund kige sagedamini he aasta, harva kaks ja veelgi harvem kolm aastat. Kuid Arne Kivistiku vaatluste jrgi on ksik taim Tuhala kandis olnud soikeseisundis palju pikemat aega [7]. Nii pikka soikusolekut on mrgatud ka mnedel teistel kpalistel [8].
Hiiumaa andmetest saame veel teada, et igal aastal itseb keskmiselt vaid 40% taimedest ja pooled kikidest taimedest on soikeseisundis. Ilmselt saavad taimed seda endale lubada jllegi tnu seensmbiondile, kes varustab taime toitainetega.
Saksamaal on les mrgitud jrgmiste seente elutsemine punase tolmpea juurtes: Leptodontidium, Phialophora ja Tomentella, kusjuures Tomentella on oluline puudega ektomkoriisa moodustaja ja vimaldab lmmastiku ja ssiniku lekannet puult orhideele [2].
Ka teise metsakpalise, roomava vilke uuringud on testanud, et ssinikuhendid liiguvad nii taimest seende kui ka vastupidi [4]. Liiatigi kuulub tolmpea perekonda ka liik Cephalanthera austinae, mis ongi linud tielikult le seentoitumisele. Ka valgel tolmpeal (Cephalanthera longifolia) on theldatud kloroflli puudumist: lehed on valged [1, 15]. Kuna roheliste lehtedega taimed on evolutsiooni kigus korduvalt linud le tielikule seentoitumisele, siis vib ka punast tolmpead vaadelda kui seda laadi arengu vahepealset etappi [2].
Kui vtta vaatluse alla he taime kitumine aastast aastasse, siis selgub, et sel aastal itsvatel isenditel on suurem tenosus itseda ka tuleval aastal ja vegetatiivsetel olla vegetatiivne, kui nad just soikeseisundisse ei lhe (#). Senise andmestiku phjal ei ole nnestunud leida seadusprasusi soikeseisundisse minemise eelse ja jrgneva staadiumi vahel. Seega eristuvad tugevamad taimed, kes itsevad sagedamini ja on ka krgemakasvulised.

Kaitse ja majandamine. Metsataimena vib punane tolmpea kasvada vga varjulistes oludes, kuid siiski on taimed lopsakamad valgusrohketel lagendikel ja hiludes. Metsatdega aga peab olema ettevaatlik, sest lageraielankidel taimed enamasti hukkuvad. Arendustegevus, mille tttu ehitatakse ha uusi teid ja rajatisi, ohustab mitut leiukohta.
Punane tolmpea on suhteliselt visa loomuga. Tihe kooselu seensmbiontidega ka tiskasvanuna annab eelised vastu pidada, kui seen toetab kllaldaselt. Ent seente bioloogiast teame veel vhem kui orhideede omast.
Teise kaitsekategooria liigile Eestis peaks olema tagatud populatsioonide silimine. Selle eeldusena peaksid kik leiukohad olema vimalikult tpselt kantud looduskaitsealuste liikide andmebaasi EELIS, mille jrgi teevad ametnikud otsuseid. Seega on vga oluline, et kogu info populatsioonide kohta koonduks sinna; seda laadi teave tuleks edastada siinse kirjutise autorile vi keskkonnaameti ttajatele.
Aasta orhideeks valimine peaks koondama enam thelepanu knealusele liigile: tuleks teha leiukohtade levaatus, selgitada vlja ohud ja mjurid. See aitaks peatada leiukohtade hvingu.

1. Abadie, Jean-Claude et al. 2006. Cephalanthera longifolia (Neottieae, Orchidaceae) is mixotrophic: a comparative study between green and nonphotosynthetic individuals. Canadian Journal of Botany 84: 14621477.
2. Bidartondo, Martin I. et al. 2004. Changing partners in the dark: isotopic and molecular evidence of ectomycorrhizal liaisons between forest orchids and trees. Proc. R. Soc. Lond. B. 271: 17991806.
3. Brzosko, Emilia; Wrblewska, Ada 2003. Genetic variation and clonal diversity in island Cephalanthera rubra populations from the Biebrza National Park, Poland. Botanical Journal of the Linnean Society 143: 99108.
4. Cameron, Duncan D. et al. 2006. Mutualistic mycorrhiza in orchids: evidence from plantfungus carbon and nitrogen transfers in the green-leaved terrestrial orchid Goodyera repens. New Phytologist 171: 405416.
5. Fller, Fritz 1986. Epipactis und Cephalanthera. Orchideen Mitteleuropas, 5. Teil. 4. Auflage.
6. Johns, David 2009. The International Year of Biodiversity From Talk to Action. Conservation Biology 24 (1): 338340.
7. Kivistik, Arne 2010. Punase tolmpea kadumised ja ilmumised. viiul 8: 78.
8. Kull, Tiiu 2002. Population dynamics of north temperate orchids. Kull, Tiiu; Arditti, Joseph (Ed.). Orchid Biology: Reviews and Perspectives VIII. Kluwer Scientific Publishers: 139165.
9. Kull, Tiiu; Tuulik, Taavi 1994. Orchid studies on permanent plots. Kull, Tiiu (ed.). Orchid Ecology and Protection in Estonia. Tartu: 3542.
10. Kull, Tiiu; Tuulik, Taavi 2002. Kodumaa kpalised. Digimap O.
11. Kgler, Volker; Stern, Wolfgang 2010. Orchideedes Jahres 2010 Cypripedium calceolus L. http://www.europorchid.de/aho/htmspecj/orch10t1.htm
12. Marton-Lefvre, Julia 2010. Biodiversity is our life. Science 313: 1179.
13. Nilsson, L. Anders 1983. Mimesis of bellflower (Campanula) by the red helleborine orchid Cephalanthera rubra. Nature 305: 799800.
14. Neiland, Mary Ruth; Wilcock, Christopher C. 1998. Fruit set, nectar reward, and rarity in the Orchidaceae. American Journal of Botany 85: 1657.
15. Pttsepp, lle; Kull, Tiiu 1997: Cephalanthera longifolia and Cephalanthera rubra in Estonia. Botanica Lithuanica, Suppl. 1: 133135.
16. Schmidt, Hannelore Loki 2003. Die Blumen des Jahres. Hoffmann und Campe, Hamburg.
17. Tuulik, Taavi 1998. Hiiumaa orhideed. Pirrujaak 5, Biosfri kaitseala Hiiumaa keskus.

Tiiu Kull (1958) on orhideeuurija, Eesti maalikooli pllumajandus- ja keskkonnainstituudi botaanikaprofessor.



Tiiu Kull
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet