Tänavu käisin otsimas ja mõõtmas meie jämedamaid jalakaid ja künnapuid, aga pidin pettumusega tõdema, et paljud EELIS-e andmed nende kohta on aegunud: puud hävinud või mõõtmed muutunud. Mitu jalaka nime all kirja pandud puud osutus hoopis künnapuuks.

Üldiselt on Eesti looduse infosüsteem EELIS igale puuhuvilisele kõige värskem ja täpsem allikas, kust saada teavet kaitsealuste üksikpuude kohta. Paraku leidub EELIS-e infolehel rohkesti segadusi andmetes ja liigimäärangutes.
Hävinud on näiteks Taari künnapuu Viljandimaal, Asuja künnapuu Pärnumaal ja mitu teistki, kuid looduskaitseregistri elektroonilises andmebaasis see ei kajastu. Ei oska arvata selle põhjusi, ent kindlasti pole see õige.

Kaitsealuste jalakate ja künnapuude liigilist kuuluvust kontrollides selgus mitmel korral, et jalaka nime all registreeritud puu osutus hoopis künnapuuks. Teatavasti pole ka meie rahvatraditsioonis osatud jalakat ja künnapuud kuigi hästi eristada. Ehkki teati näiteks, et künnapuust saab parima hobuselooga, aga jalakas selleks ei kõlba, sest pole sama sitke, polnud üldjuhul oluline kahel liigil vahet teha: looduses kasvas mõlemat liiki puid vähe.
Tõepoolest, neid kahte liiki pole alati lihtne eristada. Ainuüksi lehtede, võrsete ja pungade järgi määrates ei tarvitse õiget tulemust saada. Täpseima määrangu annab siiski õite või viljade uurimine. Isegi siis, kui viljad on puult pudenenud, võib neid teinekord leida maast või tüve õnarustest. Kui vili on servast ripsmeline ja viljaraag viljast pikem, on kindlasti tegemist künnapuuga. Kui puu on kantud looduskaitsealuste objektide nimestikku, ei tohiks kahe jalakaliigi segiajamist vanarahva kombel enam lubada.
Järgnevalt on toodud andmed jalakate perekonna jämedaimate isendite kohta, kelle tüve ümbermõõt rinnakõrguselt on üle nelja meetri. Selle valiku põhjal saab ülevaate neljast jalakast ja kümnest künnapuust. Altpoolt rinnakõrgust mõõdetuna on lähemalt kirjeldatud kolme jämedamat jalakat ja kolme võimsamat künnapuud. Kõik ümbermõõdu ja kõrguse andmed pärinevad tänavusest aastast, välja arvatud Karkuse jalaka ja Vihasoo künnapuu kohta.

Jalakatest on rinnakõrguselt jämedaim Saarniite jalakas. Puu leiti suhteliselt hiljuti, 1998. aastal. Kaitse alla võeti ta 2003. Puu kasvab Võrumaal Vastseliina vallas Saarde külas endise Saarniite talu maal.
Kümme aastat tagasi oli Saarniite jalaka tüve rinnasümbermõõt 633 cm, tänavu 652 cm. Puu kõrguseks mõõtsin 24 m. Meie rekordjalaka ümbermõõdu võtmisel peab arvestama, et tüvi on pahklik – mõõta tuleb võimalikult pahkade vahelt. Juba 1,4 meetri kõrguselt peeneneb Saarniite jalaka tüvi märgatavalt ja on sealt ümbermõõduga 620 cm. Puu on elujõuline.
Jämeduselt teine on Linnamäe jalakas. Puu asub Võrumaal Sõmerpalu vallas Linnamäe mõisa pargis, mõisahoone ja tiigi vahelisel alal. Tüve rinnasümbermõõduks sain 500 cm ja puu kõrguseks 26 m. Puu ei ole looduskaitse all. Tema seisund on halb: peaaegu kogu võra on kuivanud, vaid üks oks haljendab.
Jämeduselt kolmandaks jalakaks võib pidada Kiduspäe jalakat. Puu kasvab Hiiumaal Kõrgessaare vallas Kiduspäe külas tee hargnemiskohas. Tüve rinnasümbermõõt on 458 cm, puu kõrgus 21 m. Kolme meetri kõrguselt harunev puu ei ole looduskaitse all. Tema seisund on väga hea. Uhke jalakas vääriks looduskaitse alla võtmist.
Jämeduselt neljas on minu andmetel Kadrioru jalakas. Ta asub Tallinnas Kadrioru pargis Luigetiigi ja Jaan Poska tänava vahelisel alal. Tüve rinnasümbermõõt on 432 cm ja puu kõrgus 25 m. Tüvi haruneb kolme meetri kõrguselt kolmeks. Ilusa võraga puu seisund on väga hea.

Künnapuudest on rinnakõrguselt jämedaim Lümati künnapuu. Ta kasvab Jõgevamaal Pala vallas Lümati külas otse maantee ääres Villemi talu teeotsa lähedal. Tüve rinnasümbermõõduks sain pahkade vahelt mõõdetuna 634 cm ja puu kõrguseks 19 m. Puu on looduskaitse all ja heas seisundis. Tüvi haruneb 1,5 meetri kõrguselt neljaks.
Jämeduselt teiseks künnapuuks Eestis tuleb pidada Rootsiküla künnapuud. Ta kasvab Jõgevamaal Puurmanni vallas Tammiku külas Rootsiküla talu põllul. Tüve ümbermõõt on 615 cm ja puu kõrgus 16 m. 1999. aastal sain selle puu tüve rinnasümbermõõduks 551 cm.
Millest nii suur, tervelt poolemeetrine ümbermõõdu kasv? Ilmselt on põhjuseks see, et üks jäme oks, mis enne oli tüvest veidi eemal ja kust vahelt mõõdulint läbi mahtus, on vahepealse kaheteist aastaga tüvega ühte kasvanud. Elujõuline Rootsiküla künnapuu on looduskaitse all.
Jämeduselt kolmas künnapuu on Vana-Kastre künnapuu. Puu kasvab Tartumaal Luunja vallas Vana-Kastre linnusepaiga ja muinasaegse asulakoha lähedal. Tüve rinnasümbermõõduks sain 574 cm ja puu kõrguseks 25 m. Tüvi haruneb poolteise meetri kõrguselt kaheks ja kolme meetri kõrguselt kolmeks. Künnapuu seisund on väga hea. Tüve ümbert võiks eemaldada rohked juurevõsud. Oma kahara võra ja silmapaistva asendi tõttu keset heinamaad jaanipeoplatsi ja kunagise linnuse lähedal väärib puu looduskaitse alla võtmist.
Jämeduselt neljandaks võib pidada Leterma künnapuud. Puu asub Iisaku vallas põlise Leterma metsavahi talu lähedal. Praegu elab talus legendaarse metsavahi Uku Proodeli lapselaps, metsakorraldaja ametit pidav Uku Elken. Künnapuu jämeduseks sain rinnakõrguselt 564 cm ja kõrguseks 33 m. Puu ei ole üksikobjektina looduskaitse all, ent kuna ta asub Muraka looduskaitseala Leterma sihtkaitsevööndis, pole mõtet teda eraldi kaitse alla võtta.

Jämeduselt Eesti viies on Laugu künnapuu. Ta kasvab Saaremaal Leisi vallas endise Laugu kooli lähedal töökoja aia taga. Laugu jalakana tuntud ja üheks Eesti võimsaimaks jalakaks peetud puu osutus lähemal uurimisel siiski künnapuuks. Tüve rinnasümbermõõt on 547 cm ja puu kõrgus 21 m. Künnapuu seisund on halb ja üks suur haru murdunud.
Jämeduselt kuues, Kopli künnapuu, asub samuti Saaremaal. Puu asub Orissaare vallas Kavandi külas Kägi-Mihkli talu lähedal külatee ääres. Seegi on looduskaitsealuse üksikobjektina registreeritud kui jalakas. Tüve ümbermõõduks rinnakõrguselt sain 530 cm ja puu kõrguseks 13 m. Maapinnast 1,7 meetri kõrguselt peeneneb tüvi järsult: ümbermõõt on vaid 469 cm. Puu on viletsas seisundis. Endine peaharu olevat kohalike inimeste andmetel murdunud ligi 15 aastat tagasi. Tüve ümbrus tuleks puhastada võsast.
Ümbermõõdult seitsmes on Rookse künnapuu. Heas seisundis puu kasvab Tartumaal Võnnu vallas Rookse külas Tätte talu maal Tartu–Räpina maantee lähedal. Ka see puu on kaitsealuste puude registrisse märgitud ekslikult jalakana. Tüve rinnasümbermõõt on 499 cm ja puu kõrgus 21 cm.
Jämeduselt kaheksas künnapuu on Kiigeoru hiiesalus kasvav puu. Võimsas looduskaitsealuses künnapuusalus sirgub koguni neli üle neljameetrise rinnasümbermõõduga puud. Jämedaima Kiigeoru künnapuu tüve ümbermõõt on 481 cm ja puu kõrgus 24 m. Tüvi haruneb kahe meetri kõrguselt kaheks ja tema seisund on hea, hoolimata suurest õõnsusest tüves.
Jämeduselt üheksandal kohal on Jõepere künnapuu (varem nimetatud jalakaks). Ta kasvab Rae vallas Suursoo külas Veski talu lähedal. Puu kõrgus on 2 m ja tüve ümbermõõt 1,3 meetri kõrguselt 464 cm. Endise pühapuu kohta on teada hulk pärimuslugusid (vt. Mari-Ann Remmeli artiklit siinses ajakirjanumbris). Puu seisund on hea, ta tasuks võtta looduskaitse alla kui Harjumaa jämedaim künnapuu ning endine pühapuu.
Viimasena mahub Eesti jämedaimate künnapuude esikümnesse Kullese künnapuu. Puu asub Viljandimaal Kõpu vallas Mõisakülas Kullese talu juures. Looduskaitsealuse puu tüve rinnasümbermõõt on 428 cm. Puu on hävimas: peaharu on murdunud ja puu kõrgus vaid 2,5 m. Üks maad ligi külgharu on siiski elus.

Rinnakõrgusest madalamalt mõõdetuna on Eesti vägevaim Hirmuste jalakas. Ta kasvab Hiiumaal Kõrgessaare vallas Hirmuste külas Pihlaka talu õuel. Puu haruneb kaheks võimsaks haruks juba 40 cm kõrgusel maapinnast ja tema tüve ümbermõõt maapinna juurest on 781 cm. Ühe haru ümbermõõt maapinnast 1,2 meetri kõrguselt on 384 cm ja teisel harul 1,3 meetri kõrguselt koguni 427 cm. Niisiis on selle haru ümbermõõt peaaegu sama suur kui jämeduselt viienda Eesti jalaka tüvi.
Üks harudest on ligi kolme meetri kõrguselt murdunud umbes sajand tagasi, kui uskuda Pihlaka talu pererahva pärimuslugu. Puu kõrgus on 16 m. Oma võimsate mõõtmete ja kahara võraga on Hirmuste jalakas kindlasti üks uhkemaid Eesti jalakate seas.
Puu ei ole looduskaitse all, kuid selleks pole ka vajadust. Talu perenaine Katrin Kallas, Pihlaka talu põlispere praegune esindaja, kinnitas, et juba tema vanaisa pidas seda puud väga tähtsaks: puud hinnatakse ja hoitakse hoolega. Mainimist väärib, et puu naabruses elab Eesti tuntud helilooja Erkki-Sven Tüür ja samas kõrval on muusik Riho Sibula suvekodu.
Rinnakõrgusest madalamalt mõõdetuna on Eesti jalakate seas jämeduselt teisel kohal Auksi jalakas. Puu asub Viljandimaal Saarepeedi vallas Auksi külas lähedases võsatukas. Tüve ümbermõõt on rinnakõrguselt (1,3 m maapinnast) 593 cm ja sellest madalamalt (0,8 m maapinnast) 519 cm.
Kuigi oma rinnasümbermõõdu poolest võiks see puu olla teisel kohal meie jalakate hulgas, ei ole õige järjestada teda samamoodi kui teisi rinnakõrguselt mõõdetud jalakaid. Põhjuseks reegel, et kui puu tüvi on allpool rinnakõrgust märgatavalt peenem kui rinnakõrgusel, siis läheb arvesse kõige väiksem tüve ümbermõõt. Looduskaitsealuse jalaka seisund on halb. Tema peatüvi on hävinud ja alles vaid üks jäme kõrvalharu, mille kõrgus 20 m.
Rinnakõrgusest madalamalt mõõdetuna on Eesti jämeduselt kolmas jalakas teadaolevalt Karkuse jalakas. Puu kasvab Lääne-Virumaal Tapa vallas Karkuse külas. Tema tüve ümbermõõt oli kõige peenema koha pealt, poole meetri kõrguselt maapinnast 1998. aasta mõõtmise andmetel 433 cm ja puu kõrgus 19 m. Tüvi haruneb 1,7 meetri kõrguselt kolmeks. Jämedaima tüve ümbermõõt oli 1998. aastal kahe meetri kõrguselt maapinnast tähelepanuväärselt suur, 335 cm. Puu on looduskaitse all.

Künnapuudest on rinnakõrguselt madalamalt mõõdetuna jämedaim Leenurga künnapuu. Ta kasvab Hiiumaal Pühalepa vallas Kuri külas Leenurga talu lähedal. Tüvest haruneb 1,4 meetri kõrguselt maapinnast jäme kõrvalharu. Sellest madalamalt, 1,2 meetri kõrguselt maapinnast (kõige peenem koht) on tüve ümbermõõt 495 cm. Sealt allapoole jämeneb tüvi pahkade tõttu järsult ja on maapinna lähedalt juba 812 cm. Puu kõrgus on 16 m ja ta ei ole looduskaitse all. Jändrikku puud iseloomustas meile ehtsa hiiu huumoriga Leenurga talu 82-aastane vanaperenaine Aino Valdman: „Tal nii jäme jalg nagu Hiiu tüdrukul. Seisab väga hästi püsti.”
Rinnakõrgusest madalamalt mõõdetuna on Eesti jämeduselt teine Marna künnapuu. Selle puu leiab Viljandimaalt Pärsti vallast Marna külast Lilleoru talu juurest. Tüve ümbermõõt on 1,3 meetri kõrguselt 508 cm ja 1,1 meetri kõrguselt 503 cm. Tüve ümbermõõt rinnakõrguselt ja sellest madalamalt erineb vaid 5 cm võrra. Seepärast võiks Marna künnapuu arvatavasti kuuluda ka nende künnapuude hulka, kes on reastatud rinnasümbermõõdu järgi. Marna künnapuu kõrgus on 21 m. Heas elujõus puu on looduskaitse all.
Jämeduselt kolmas künnapuu, mõõdetuna rinnakõrgusest madalamalt, on Vihasoo künnapuu. Ta kasvab Harjumaal Kuusalu vallas Vihasoo külas Kasispea tee ääres. Kuigi puu on looduskaitsealuste puude nimestikus kirjas jalakana, on Eddi Tombandi andmetel arvatavasti tegemist künnapuuga. 1998. aastal oli tüve ümbermõõt kõige peenemast kohast rinnakõrgusest madalamal (0,6 m maapinnast) 376 cm. Looduskaitsealune puu haruneb 1,6 meetri kõrguselt neljaks ja tema kõrguseks mõõdeti 1998. aastal 13,5 m.

Hendrik Relve (1948) on Eesti põlispuude uurija.