2012/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 01/2004
Tondi tagasitulek

Kormoranist kui tondist rkida on mitu phjust. Teda peavad teliseks tondiks kalakasvatajad, kalurid, ngemehed, kalapgivarustuse tootjad ja mjad ning teisedki. Tema kaela on veeretatud sdistusi kll telistes, kuid ka olematutes pahategudes, pigem kll viimastes. Kas tondi tapmine tooks kergendust?

Tondirahu Vinameres ja Tondisaart Vrtsjrves hendasid veerandsada aastat tagasi vaid kummalisevitu nimed. Kuni Tondirahu valisid meelispaigaks kormoranid ja rajasid sinna oma seni meie suurima ja psivama haudeasunduse. Tondisaar on aga tnini ainuke koht sisemaal, kus kormoranid on visalt pesitseda pdnud.

Kormoran pole Lnemerel uustulnuk, vaid pline asukas. Ta oli siin juba olemas, kui meie esivanemad siia judsid ja psima jid. Kas kunagi unustatud aegadel vidi kormoranide jrgi nimetada nende asusaari? Suured salaprased mustad pstise kehahoiakuga linnud kividel vi puudel tiibu lehvitamas vivad testi tontlikena tunduda. Vastust pole, kuid kummaline kokkusattumus jb.

Kormoranid on kige lhemad suuladele. Nad moodustavad omaprase sna vikese, aga eduka linnurhma, mis on levinud le kogu maailma.

Euroopas teatakse meil elaval liigil kaht alamliiki: peamiselt puudel pesitsev sisemaine harilik kormoran (Phalacrocorax carbo sinensis) ja atlandi kormoran (nomitaatvorm Ph. c. carbo), kes asustab ookeani rannikuid ja rannakaljusid. Atlandi kormorani vib meil kohata vaid lbirndel.

Meie kormoran on suur, esmapilgul leni must lind. Lhemalt vaadeldes paistab siiski soomuseline metalne muster. Kevadisel kosimisajal ilmuvad lhikeseks ajaks kuklale ja kaelale valged ehissuled. Siis muutub erksavrviliseks ka sulestikuta ala noka mbruses. Keha klgedele tekib silmatorkav valge laik. Noored linnud on pruunikamad, kirju vi valge khualusega.

Kormorani nokk on pikk ja sale, terava konksja tipuga. hena vhestest lindudest puuduvad tiskasvanud lindudel ninasrmed. Need kll arenevad poegadel, kuid sulguvad hiljem. Vib-olla just see iserasus vimaldab ptud saaki vahel ka vee all neelata. Jalad on heale ujujale omaselt keha tagaosas, ent tugevad ja hsti klblikud ka maapinnal kimiseks; vib koguni puuokstele maanduda ja seal turnida.

Kormoranide sulestik on omaprane. Sageli arvatakse, et kormorani suled mrguvad. Tegelikult pole see pris nii. Ta suled ei erine oluliselt teiste veelindude omadest. Neid isegi vitakse pranipunrme eritisega. Kll aga ei liibu kormorani suled veekindlalt ksteise vastu. Seeprast pseb vesi erinevalt paljudest teistest veelindudest sulgede vahele. Nii istub keha sgavamalt vees ja see hlbustab sukeldumist ning vee all ujumist. Kuid nii puutub keha kokku jahedama veega, jahtub kiiresti ning kormoran ei saa endale lubada pikki kalastuskike. See kaotus tuleb korvata osavusega. peva jooksul tehaksegi tavaliselt vaid ks-kaks kalastuskiku kestusega poolest kuni kahe-kolme tunnini. Poegade toitmise ajal tuleb siiski 24 korda kalal kia ja tpevad kestavad siis 68 tundi. Palju rohkemat nad endale lubada ei saagi. Seetttu elavad kormoranid vaid kalarikastes paikades.

Samal phjusel ei saa kormoranid erinevalt tavalistest veelindudest ka pikemalt veepinnal puhata. Lendu tustes ning sobivas turvalises paigas maapinnal, kividel vi puudel raputatakse sulestikust lemrane vesi ja jrgneb vga kormoranlik tegu: tiivad sirutatakse poolavali ja psitakse niisuguses poosis pikemat aega. Videtavasti taastab lind niimoodi aeg-ajalt tiibu vristades ka vees langenud kehatemperatuuri vi isegi annab olulist teavet teistele lindudele, niteks kalapgi edukuse kohta.

Osavate kalastajatena jb kormoranidel palju aega, et puhata, sulestikku hooldada, ksteisega suhelda vi niisama logeleda. Nad on vga seltsivad linnud. Nii sigimisasundustes, puhke- ja bimispaikades kui ka hiskalastustel vivad tekkida tihedad lindude kogumid.

Kormoranid on ldiselt vga pelglikud linnud. Seetttu tekitab haudeasundustes kimine palju segadust ja kahju. Kllap on niisugune arglikkus tekkinud sajandeid kestnud tagakiusamise tttu.


Pesitsemine ja areng kestavad kaua. Kormorani munad on sna vikesed ning seetttu kooruvad pojad paljaste ja abitutena. Noored linnud kasvavad kiirelt, kuid kogu pesaaeg venib pikaks, kuni 80 pevani. Prast seda toidetakse poegi veel kuni 50 peva. Sugukpsus saabub tavaliselt alles nelja-viieaastasena. Pesitsusiga ootavad kormoranid hlmavad kogu asurkonnast mrkimisvrse osa. Asurkonna sgisese koguarvukuse saamiseks tuleb seetttu pesitsevate paaride hulka korrutada koefitsiendiga 4,75,2. Ent peab arvesse vtma, et jrgmiseks kevadeks hukkub umbes kolmandik lennuvimestunud poegadest.

Kormorani toidutarve pole siiski kuigi suur, kui tema kehasuurusele melda: hinnanguliselt 350500 grammi pevas, s.o. viiendik vi enam kehakaalust. Erisugustes oludes vib see siiski sna suurtes piirides muutuda.

Sdud kalade liigiline koosseis pole suur, valdavad vaid mned liigid. Haruldasemaid kalu toidusedelis tavaliselt pole. Ptakse ikka kige kergemini tabatavaid. Seeprast pole alust kartustel, et kormoranid vivad teha liiga ohustatud liikidele. Tavalisimad saakkalad Euroopas on srg, ahven ja kiisk. Need hlmavad umbes 75% kormorani saagist [13].

1998. aastal Eestis Vinameres kormorani sdud kaladest oli kaalu jrgi emakala 38,7%, srg 27% ja luts 15,6%, ent 2002. aastal Kagu-Saaremaal emakala koguni 82,2%, jrgnesid ahven 9,2%, vike tobias 6,1% jt. [3, 15]. Toidu koosseis muutub vastavalt oludele eri aastaaegadel ja aastatel.


Kormoranide kekik Euroopas ja Lnemerel on olnud traagiline ja lootusetu, kuigi need linnud on tundud ka rikest vidurmu.

Osava kalapdjana on neist saanud kalurite ja ngemeeste vihaalused. Kormoran on pikka aega olnud lindprii. Tema pesi rstati halastamatult, linde tapeti kikvimalikel viisidel, ldi parastavalt ristigi. Saksamaal saadeti kormoranikolooniaid hvitama isegi sdurite kompanii.

1960. aastail avastati kohkumusega, et kogu Loode-Euroopas oli alles jnud vaid kaks kolooniat Madalmaades, koguarvukus 800 paari. Kunagise asustuse riismeid leidus veel Saksamaa idaosas, Poolas ja mnel pool Kagu-Euroopas [12]. Liik oli vljasuremisohus. Euroopa oleks saanud oma rndtuvi kunagise Phja-Ameerika arvukaima linnu, kelle uusasunikud moodsate pssidega viimseni maha kmmutasid. Asi oli nii tsine, et Euroopa Liit pidi sekkuma, ja kormoran arvati 1979. aastal linnudirektiivi esimesse lisasse, s.o. kige hoolikamalt kaitstavate liikide nimestikku. Sinna ji ta kuni 1997. aastani.


Kadunud kormoranist tunti puudust. Mnel pool, niteks Belgias tehti koguni katseid liiki uuesti sisse tuua. nneks ei hbunud kormorani kui liigi elujud. Veelgi enam ootamatult taastas liik ise oma senise asuala. Kolooniad kosusid, asutati uusi. Kormoran ilmus ja asus pesitsemagi paikadesse, kus teda varasemast ajast enam ei mletatudki: Luna-Prantsusmaale, Itaaliasse, Hispaaniasse, ka Lnemere maadesse. Arvukus suurenes ligi 5000 paarilt 1970. aastate alguses 115 000 paarini 1999. aastal. Seega vis terve sgisese asurkonna suurus ulatuda 460 000660 000 isendini.

Hoogne kasv ja levik jtkuvad. Nagu liiguks pendel prast rmisse asendisse viimist ja lahti pstmist hooga teise rmusse. Lne-Euroopas judis kormorani arvukus 1990. aastate lpus siiski psivale tasemele ning paljudes vanades kolooniates hakkas isegi vhenema. Seda phjendatakse asustustiheduse kasvust tingitud tagasimjuga.

Nii hoogsat arvukuse suurenemist ei osata hsti seletada. Kindlasti oli ks phjus thus kaitse. Oletatavasti on mju avaldanud keskkonnaseisundi paranemine, niteks on veekossteemides vhenenud teatud mrkainete sisaldus, samuti uute tehisveekogude loomine, soojenenud kliima, toitainerikkamaks ja nnda vhemalt esialgu tootlikumaks muutunud veekogud. htlasi on kalastik muutunud lemrase ja valikulise vljapgi tttu kormoranile sobivamaks (palju vikesemdulisi kalu) jne. Kormoran on osutunud linnuliigiks, kes suudab vga hsti kohaneda inimese loodud kiiresti muutuva keskkonnaga.

Huvipakkuv on, et Phja-Ameerikas elava ameerika kormorani (Ph. auritus) kekik on olnud hmmastavalt sarnane enam-vhem samal ajal toimunud tugeva arvukuse languse ja sellele jrgnenud tormilise tusu poolest [15]. Sama on juhtunud ka niteks Jaapanit asustava meie kormorani alamliigiga. Seevastu atlandi kormoran niisuguseid muutusi lbi ei teinud.


Varasemaid teateid Eestis ja Ltis pesitsemise kohta leidub 18. sajandi lpust, kuid hiljem on need kahtluse alla seatud. Ilmselt on selle phjuseks asjaolu, et 19. sajandi lpuks suri liik kikjalt Lnemere rest vlja jlitamise tttu. Kormoranide pesitsuspaikadena on mrgitud rannikumetsi, mis viitab eksimatult harilikule kormoranile [7]. Leedust on kindlad andmed suurte kolooniate kohta 18. sajandil. Sajand hiljem pesitsesid kormoranid Kura maasrel Juodkrantes kuni 1887. aastani [1, 2, 4, 7, 12]. Taani ja Rootsi kolooniad taastusid alles 20. sajandi 30. ja 40. aastail. Baltimaadele judis uus levikulaine alles 1980-ndate teisel poolel.

Juba 1984. aastal asustati Eesti suurim, paljude aastate kestel ka ainukene psiv kormoranikoloonia Vinameres Matsalu looduskaitsealal [8, 9]. See on ilmselt meie ainus kormoranikoloonia, kus inimene pole pesi ldse vi vhemasti mrkimisvrselt rstanud.

1994. aastal hivasid kormoranid Hiiumaa mbruse. Sealseid linde on hiritud ja nende pesi rstatud, seetttu pole kolooniad jrjestikustel aastatel samas kohas psinud.

Liivi lahel tekkis esimene kormoranikoloonia Abrukast lunasse jval Kirju (Kerju) rahul aastatel 19891993 ja aastakmne keskpaigaks veel mitmel pool mujal. Liivi lahe kormoranikolooniaid on kige ulatuslikumalt ja psivamalt rstatud, eriti lahe idaosas, kus mnel aastal ilmselt ei lennuvimestunud kski kormoranipoeg. Seeprast polnud tekkinud kolooniad psivad ning nende asukoht vahetus sageli.

Kokkuvttes saab elda, et kuigi esimesed kormoranid pesitsesid Eestis juba aastail 1983 ja 1984, asustati peaaegu kogu meie rannikumere sobivamad piirkonnad 1990-ndate esimesel poolel, s.o. umbes viieaastase viivitusega.

Sisemaal on seni kormoranide pesitsemine teada vaid Vrtsjrve Tondisaarelt, kus 1994. aastal leiti esimesed kaheksa pesa [6]. Paarikmnest paarist suuremaks pole koloonia saanud kujuneda, sest kalurid rstavad pesi jrjekindlalt.

Viimase, 2002. aasta loenduse jrgi oli Eestis 2223 rohkem vi vhem psivat kormoranikolooniat kokku 8000 pesaga. Neist kolm-neli kolooniat 975 pesaga asuvad Soome lahel, kaheksa kolooniat 3110 pesaga Vinameres, heksa kolooniat 3725 pesaga Liivi lahel ning kaks kolooniat 180 paariga Lnemere avaosaga piirnevatel aladel. Seega hoolimata iga-aastasest pesade rstamisest on Liivi lahes praeguseks juba letatud Vinamere arvukuse tase. Lhitulevikuks vib ennustada, et kormorani arvukus suureneb ja levila laieneb ning tiheneb veelgi. Teiste maade kogemuste phjal peaks psiv arvukus saabuma umbes 15 aastat prast tugeva tusu algust. Meil seega selle aastakmne teisel poolel. Viks oletada, et Eestis pesitseb sel ajal ligikaudu 13 00015 000 kormoranipaari.


Inimese ja kormorani sassis suhted. Kormoranide tekitatud kahju on kige paremini tendatud ja mistetav kalakasvandustes ning viksemates veekogudes. Eriti neis, kus vastavate abinudega on kalade arvukust kunstlikult suurendatud vi uusi liike juurde toodud. Raskem on vimalikku kahju nidata suuremates jrvedes ja jgedes ning rannikumeres ja lahtedes, s.o. looduslikes kossteemides. Just neil aga veedavad Euroopa kormoranid valdava osa oma ajast [11].

Teravamalt kerkis ksimus kormoranide tehtud kahjust meie kalandusele 1990. aastail. Sel ajal suurenes lindude asurkond kiiresti, asustati peaaegu kik meie merealad ning kujunesid vlja peamised haudekolooniad. nnetul kombel langes samasse ajajrku ka rannakalanduse seisukorra jrsk halvenemine. Kige hullemaks kujunes olukord Vinameres, mis oli sel ajal peamine kormoranide asuala.

Olukorrale Vinameres ongi kige rohkem thelepanu pratud. Just seal on Tartu likooli mereihtoloogide vitel kormoranide mju kige suurem ja taunitavam [3].


1990ndate alguses intensiivistus rannakalapk. Suurenes pgiga tegelevate inimeste arv. Kuna saaki sai soodsalt eksportida, pakkus see tegevusala suuri teenimisvimalusi. See phjustas tnduslikult oluliste kalaliikide lepgi. Hoolimata suurtest pingutustest vljapgid ha vhenesid. Peamiseks sdlaseks hakati aga ha enam pidama kormorane. Siiski pole sellel igustust, sest philised muutused toimusid kalanduses juba siis, kui kormoranide arvukus oli vike.

lepgi tttu kahanes kige rohkem he thtsaima ja tulusaima kalaliigi, ahvena varu. Vhenes suuremate rvkalade koha, haugi ja muidugi ka suurte ahvenate hulk. Seevastu suurenes vhem vrtuslike karpkalaliste srje, nuru ja sina arvukus [3].

Aastatel 19971999 tehtud uuringute alusel valdasid kormoranide toidus kaalu jrgi emakala, srg ja luts, kes hlmasid ligi 80% kogu sdud kalade hulgast. Kalurid pdsid neist mrkimisvrsemas hulgas vaid srge. Emakalal meil seni tnduslikku vrtust ei ole. Kormoranid olid kaluritest edukamad ka meritindi, latika ja koha pgil, kuid nende puhul olid ametlikud vljapgid ldse vga vikesed. Kokku pdsid kormoranid ihtoloogide hinnangul 1998. aastal Vinamerest 463 tonni ja kalurid 1292 tonni kala [3].

Redik Eschbaumi teatel (Postimees, 20.11.2003) oli olukord 2002. aastal kurjakuulutav. Kalurite saak oli kahanenud 815 tonnini, seevastu kormoranide tarbitu suurenenud 1422 tonnini. Ent tuleks arvestada, et tegemist on ametliku saagiarvestusega. Tegelikku vljapki vib vaid oletada, kuid see peaks olema mitu korda suurem. Tenoliselt teatakse olukorda siseveekogudel paremini, sest sealsete kalauurijate kinnitusel on meie suurjrvede kalapgistatistika kaotanud usaldusvrsuse [5]. Pole mingit phjust arvata, et see rannikumeres parem oleks. Pealegi on siin suures osas mravaks kala turustusvimalused.

Need andmed svendasid veelgi kalurite veendumust, et tnduslikult tulusate kalade varud on kokku kuivanud kormoranide sl. Paraku ji thelepanuta teadlaste arvamus: ilmselt oleks kormoranide mju ahvena- ja kohavarudele nende normaalses seisundis olnud vike, sest linnud eelistavad pda aeglaseid kalu, nagu emakala ja ogalik [3]. Muidugi vistlevad kormoranid seelbi ka vrtuslikumate rvkaladega, kuid rvkaladel on lindude ees palju eeliseid ja kaotajaks jvad linnud [13].

Asjaolusid pealiskaudselt ksitledes phjendatakse kormoranide arvukuse piiramist vitega, et kormoranid svad koguse poolest niisama palju vi isegi rohkem kala kui kalurid pavad. Tegelikult pole selles midagi llatavat.


Kuidas kormoran mujal hakkama saab? Kige phjalikumalt on seni uuritud Hollandis IJsseli jrve kossteemi. See tammiga merest eraldatud endine suur madal merelaht on Hollandi peamine kormorani asuala. Just seal silisid Loode-Euroopa hariliku kormorani riismed avaliku arvamuse murrangu tttu ning sealt alustasid nad oma tagasitulekut [10]. Nende arvukust pole mitu aastakmmet piiratud ja veekogu on n.-. kormoranidest kllastunud. Sellest hoolimata on jrvel siiani jtkunud vga intensiivne tnduslik kalapk.

Tsi, kalurite olukord halvenes aasta-aastalt ja 1989. aastal tuli kalavarude lepgi leevendamiseks piirata vljapke poole vrra. Siis tekkisidki vastuolud: kalurite meelest polnud aus, et kormoranid jtkasid omi pke endises mahus. Kuid kalurite nudel algatatud uuringud nitasid, et kormoranid sid peamiselt kiiska (25%), ahvenat (24%), meritinti (21%), srge (18%), koha (6,2%) ja angerjat (0,5%). Kalurite saagis valdasid aga angerjas, ahven ja koha. Kogu tnduslik kalavaru jrves oli 1993. aastal 543 kg/ha. Kalamehed pdsid sellest 14,4 kg/ha ning 14,1 kg/ha heideti soovimatu krvalpgina tagasi (suur osa neist kaladest hukkus). Kormoranid sid 12,2 kg/ha. Seega visteldi arvestatavalt vaid ahvena pdmises.

Nende uurimistulemuste alusel oli kormoranide kui peamise patuoina arvukust raske piirata ja kormoran silitas tieliku kaitse. Oma osa selles oli ka tugevnenud looduskaitseorganisatsioonidel, mistttu riigi kalandusinspektsioon ei suutnud kormoranikolooniatega videlda. Pealegi suurenesid sel ajal kogu riigis kalurite rahalised sissetulekud.

Tegelikult phjustas IJsseli jrve kalastiku muutusi ja seelbi kormoranide arvukuse kasvu liigne toitainete juurdevool ning lepk, mis suurendas vikesemduliste kalade hulka. Olukord paraneks, kui vesi oleks puhtam ja suurte rvkalade arvukus suurem [10, 13]. Ka meie Vrtsjrve kalauurijad kinnitavad, et sealse kalanduse edukus oleneb philiselt suurte rvkalade arvukusest. Kui see on soodsaim, suudavad nad vaos hoida vikest prgikala [5].

On teisigi niteid. Rootsis vrdles Henri Engstrm [1, 2] Ymseni jrve kalastikku enne ja prast kormoranide tulekut. Tema vitel oli nende mju vike: ei kahjustatud kalaliikide seisundit ega vhendatud ldist kalade biomassi. Kuigi kormoranid sid jrvest 13 kg ja kalurid pdsid 9 kg kala hektari kohta aastas. Ka kirjandusandmete phjal ei kahjusta umbes viiendiku kalade biomassi tarbimine veel kalapopulatsioone.

Mnel Luna-Rootsi jrvel sid kormoranid kuni 15 kg/ha aastas ning see kalade kogus letas tnduslikku pki 0,44,2 korda. Sellest hoolimata ei mjutanud kormoranid ka tnduslikult thtsaid kalaliike, nagu koha, ahven ja haug. ldine mningate kalaliikide saagilangus oli alanud enne kormoranide tulekut. Kormorani peamine ja eelistatav toidukala oli vhevrtuslik kiisk. Jrgnesid srg ja ahven.

Seega ei piisa testusest, et kormoranide saagiks langeb kalurite vljapgiga vrreldav vi isegi suurem kogus kala. Kormoranide tarbitava toidu hulga ja koosseisu kindlakstegemine on vaid suure ksimustepuntra pisike tahk [15].


Milles seisneb kormoranide kahjurlus? Oleks vale arvata, et kormoranid ei avalda mingit toimet toiduks tarbitavate kalaliikide asurkondadele. Need on tavalised kiskja-saaklooma suhted. Ent nagu eldud: kormoranid valivad saagiks arvukamaid ja kttesaadavamaid kalu. Seega ei ole karta, et saaklooma asurkonnad lausa vlja sakse vi kaitstavatele liikidele liiga tehakse. Teatavasti ei saagi kormoranid endale lubada kaua kestvaid kttimiskike, et haruldasi kalu tabada.

Hiljuti tehti vastaval nupidamisel kokkuvte seni Euroopas ja Phja-Ameerikas tehtud arvukatest kormoraniuuringutest. Selle alusel leidub vhe teaduslikke tendeid, mis kinnitavad kormoranide kahjulikkust. ldiselt svad nad looduslikes kossteemides vhese vi puuduva tndusliku vrtusega kalu [15]. Eri kalaliikide arvukus looduslikes ssteemides kigub niigi sna suurtes piirides. Kormorani osa kalade suremuses on nii vike, et seda on vga raske muudest phjustest eristada.

Eraldi ksimus on kalapniste kormoranikahjustused. Kige enam meelitavad kormorane kastmrrad ehk seisevnoodad. Neis satub kala pealt lahtisesse vrgust aeda. Nii nagu karjaaeda sattunud hunt vi lindlasse tunginud rebane murravad palju jaksavad, haaravad pgihasardis kormoranid kalaparvest ka suuremaid kalu, keda nad neelata ei suuda. Tekitatud vigastused ja paanika rikuvad kalade mgivrtust. See on olnud suureks probleemiks Taani kaluritele, kes kasutavad sellist pnisetpi remrdadena. Seetttu ongi Taanis ja Rootsis lubatud kormorane mrdade juures laskmisega trjuda. Meie kaldamrrad on teistsuguse ehitusega ja neisse sattunud kormoranid upuvad. Kastmrdu (kakuame) kasutatakse meil peamiselt rimepgil.


Kormorani on kimbutatud ammustest aegadest, kuid teaduslikku phjendust kormoranide hvitamiseks pole suudetud siiani anda. Lhtutakse lihtsalt algelisest hinnangust loodusele: kasulikkuse ja kahjulikkuse mdupuust. On lihtne rehkendada, kui palju kala svad meil elavad kormoranid kokku ning mis on selle rahaline vrtus. Niisama hlbus on vita, et oleme kogu looduse vaesestanud: ilma meie targa vahelesegamise ja juhtimiseta ei tule ta ise enam toime.

ldjuhul see pole nii. Kui piisavalt suurel alal on silinud philised keskkonna koostisosad, on vimalik ka tasakaalustatud iseregulatiivne kulg. Kormoran on Maal kalastanud juba 20 miljonit aastat. Pole teada, et seetttu oleks kusagil kalavarud vhenenud vi mni kalaliik hvinud. Kll on seda suutnud korda saata inimene. Samal phjusel on praeguseks hvinud ks kormoraniliik ja kmme liiki, s.o. iga kolmas tunnistatud ohustatuteks. Kormoran on iidne veekossteemide koostisosa ja tal on neis tita oma lesanne.


Pesitsusaegse ohjamise kogemus: Rootsi, Taani, Holland. Lnemere maadest pti kormoranide arvukuse tusu mitmel moel pidurdada Rootsis 1990. aastate kestel. Ametlikult torgates mune lbi kolooniates ja lastes linde kalapniste juures. Omakohtu korras aga mindi palju kaugemale. Hirmsaim nide on he 3000-pesalise koloonia hvitamine meresaarel pesitsuse tippajal. Mnes piirkonnas lhuti le poolte pesadest.

Paraku ei pidurdanud see ei ldist ega piirkonna haudeasurkonna arvukuse kasvu. Vimalikke uusi pesitsuskohti oli piisavalt ja vanadki hljati alles prast mitmeaastast kimbutamist. Kuna polnud vimalik testada kormorani ohtlikkust kalapopulatsioonidele, kahtleb Henri Engstrm [1, 2] seni Rootsis rakendatud kormorani ohjamise vtete mttekuses ldse.

Taanis on alates 1994. aastast rakendatud ohjamiskava, mis peaks takistama uute kolooniate teket. Kolooniate ldarv tepoolest vhenes, kuid tekkis uusi, sh. kaitsealadel. Liigi arvukus aga pigem suurenes. Eesti-suuruses Hollandis on liik prast hvinguohtu judmist siiani tieliku kaitse all. Prast maksimumi saavutamist ligi 21 000 haudepaari, mis arvatakse olevat sealsete veekossteemide mahutavuse piir , vhenes kormoraniasurkonna arvukus 1994. aastal jrsult ning pole seni endist taset saavutanud [1, 2]. Liik on tieliku kaitse all ka Soomes, kuhu kormoran judis pesitsejana alles 1996. aastal. Seal on levik kiire ning arvukus suureneb.


Kas laseks raisa maha? Mitmes riigis on ritatud kormoranide arvukust piirata kttimisega jahihooajal, ka kalakasvandustes, kalapniste juures ja rnde- ning talvitusajal viksematel veekogudel. Jahilinnuna nad erilist huvi ei ratanud, pealegi tuli kttimine Taanis ja Rootsis prast liitumist Euroopa Liiduga lpetada.

Kokku lastakse kogu Euroopas igal aastal eri hinnanguil umbes 17 00024 000 kormorani. Arvutuste alusel oleks isegi 30 000 linnu laskmisel vaid piiratud mju. Ent kui kttida 50 000 isendit, phjustaks see kormorani asurkonna vljasuremise 2040 aasta vltel. Mune vi poegi hvitades peaks mrgatava mju saavutamiseks olema surmatute hulgad veel mitu korda suuremad ja kulutatav aeg pikem [11]. Mistetavalt ei suuda suhteliselt vike hulk lastud linde vi lhutud pesi nii suurele htsele asurkonnale mingit tugevamat mju avaldada.

Kokku vttes: seni pole otseseid tendeid, et ka teised seni kasutatud ohjamismeetmed munade ja poegade hvitamine oleksid mrkimisvrselt vhendanud kormoranide arvukust. Vastupidi, see on mnikord soodustanud nende levikut ja uute edukate kolooniate teket [15]. Pole vimatu, et niisuguste abinude otsimisele ja nende rakendamise katsetele on kulutatud rohkem raha kui kalandusele tekitatud kahjusumma.

ks paremaid kormoraniasjatundjaid Mennobart van Eerden [11] tegi seniseid teadmisi ja kormoranide ohjamise kogemusi kokku vttes jrgmised jreldused:

suuremate looduslike veekogude puhul peavad kalurid leppima kormorani kui looduslikele veekossteemidele omase kiskja olemasoluga;

laialdane kormoranide tapmine pole bioloogiliselt igustatud, eriti seetttu, et teatud piirkondades, nagu Hollandis, Taanis ja suurel osal Saksamaast, nende haudekolooniaid kaitstakse ning nende toodang kompenseerib kaod kiiresti; pealegi on kunstlikult rikastatud kalastikuga paigad nii ligitmbavad, et kormoranide arvukus vib jda endiselt suureks;

viksemates kalakasvandustes saab kormorane trjuda, suurte puhul vib osutuda vajalikuks takistada linde neid lastes, et lindudel ei tekiks harjumust kia kalatiikidel;

nende paikade naabruses, kus kormoranide viibimine on ebasoovitav, peaks silitama alasid, kus nad saaksid segamatult kalastada. Seal hakkavad tugeva konkurentsi tingimustes toimima iseregulatsioonimehhanismid, pitakse vltima alasid, kus neid jlitatakse, ning lindude hulk kogu piirkonnas stabiliseerub;

Loode-Euroopas ilmnevad juba selged loodusliku iseregulatsiooni tunnused: suurtes kolooniates on haudepaaride hulga kasv lakanud ja poegade hulk vhenenud; Hollandis aga on viiteid sellele, et kormoranide mjul on alanud soodsad muutused veekossteemides: seni toitainerikkad vhese lbipaistvusega veed on hakanud muutuma selgemaks. Oletatakse, et muutub ka kalastik ning lpptulemusena vheneb ka kormoranide arvukus.


Kas ritada kormorani Eestis ohjata? Kalavarude halvast seisust hiritud kalameeste nudel tellis keskkonnaministeerium kormorani ohjamis- ja kaitsekorralduskava. Valida oli kolme vimaluse vahel: loobuda ohjamisest ja piirduda vaid peletamisega, trjuda valikuliselt vi vhendada ldarvukust. Praegu on otsus kaldunud viimase poole.

Millised on eeldused, eesmrgid, vahendid ja tulemuste seire vimalused niisuguse tegutsemise puhuks? Alustada tuleb selgest eesmrgipstitusest. Siis valida selle saavutamise hsti phjendatud viis ja nidata, kuidas kontrollida ja hinnata tulemusi.

Teatud juhtudel vib tepoolest tekkida phjendatud vajadus hoida kormoran eemal mingist paigast, niteks ainuomasest vrtuslikust maastikust, elupaigast vi kaitsealuste taimede kasvukohast. See on tiesti vimalik ja tulemus hinnatav.

Kui sihiks on hoida kormoranid eemal tervetest mereosadest vi pidurdada tema arvukuse kasvu vi seda koguni vhendada, tuleb kaaluda: kas suudame seda teha piisava mahuga ja aastakmneid. See on oluline, sest senised kogemused nitavad: varem vi hiljem lpevad tahtmine ja raha ning tjud siis taastub endine loomulik tasakaal. Silmas tuleb pidada ka seda, et kigi trjetegevuste kohta tuleb hoolikat arvestust pidada.

Kuidas mta tulemusi? Eesmrk pole ju kormorane kimbutada, vaid vrtustada ja suurendada kalasaake. Seega peab kormoranitrjele eelnema usaldatav pgiarvestus. Arvatavasti pole selles asjad kaugeltki korras. Kui see on ikka nii, pole vimalik otsustada trje tulemuste, sh. tehtud kulutuste majandusliku tasuvuse le. Kas tohime kmneid tuhandeid elusid niisama igaks juhuks vi kellegi meeleheaks ohverdada?

Arvestada tuleb sedagi, et kormoranide trjumine sunnib neid koonduma kaitsealadele. Rahvusvahelise thtsusega linnualasid, mille linnustikku oleme kohustatud kaitsma, on meil piisavalt. Seal paiknevatest kolooniatest saaksid kormoranid ikkagi kogu mereala oma kalastuspiirkonnana kasutada. Kui linde trjuda ka kaitsealadelt, tekivad mitmetuhandelised kormoranikolooniad nende rangelt kaitstavatesse osadesse, reservaatidesse. Viimase vimalusena siirdutakse pesitsema rannikulhedastesse metsadesse. Sealt on neid Poola kogemuste phjal tegelikult vimatu trjuda.


Uus hvitusaktsioon on unustatud vana. Praegune olukord meenutab eelmise sajandi keskpaika. ENSV Ministrite Nukogu metsamajanduse ja looduskaitse peavalitsuse jahimajanduse inspektsioonis 1963 vlja antud punasekaanelisest raamatukesest Hvitame rvulukeid! vib lugeda: Hvitame hundid ja ilvesed meie metsade nurjatud kiskjad! Hundid on aastaid tekitanud meie pllumajandusele ja jahindusele suurt kahju. Alates 1953. a. on kriimsilmad murdnud ligi 500 hobust, le 1200 veise, 5000 lamba ja palju muid koduloomi. Kui palju aga on hundid murdnud metsloomi, seda on raske elda, kuid vib kindlasti oletada, et tunduvalt rohkem kui koduloomi. Samasuguse hinnangu said rvlinnud, kuid nneks hakkas juba lpule judma nn. kullisda, mille naiivsust praegu enesestmistetavaks peame. Hundid ja ilvesed pidid ootama abi saabumist Euroopa Liidust.

Kas nd on srane sjakus vhenenud? Kahjuks mitte. Olgu selle kinnituseks he Hiiumaa kaluri tlus: Kormoran on vras ja kole, ta sb kala ja situb ning seeprast tuleb ta hvitada. (Maaleht, 06. 04. 2000.) Ka mujal maailmas hinnatakse just seda probleemi tahku kige raskemaks. Tavaliselt ketakse avalik arvamus kalameeste ja kohaliku meedia toel teravaks, kuni kormorani samastamiseni musta katkuga. Peale kormorani kalamaiuse toetab seda seisukohta linnu must vrvus, vras vlimus ja paljudele pahaendelisena tunduv konksnokk. Ilmselt sellest niisugune vaistlik vaen. Nagu kunagi kardetud ja vihatud madude vastu, kelle tapmine pidi lunastama paljud patud. Kas sama loodetakse saavutada, naelutades tapetud kormoranid kuuriseinale?


Tondid vahetuvad, sjad jtkuvad. Peame ausalt tunnistama, et vaekauss kaldub just kormorani hvitamise laskmise (mitte jahisaagi eesmrgil) ja munade surmamise ning pesade lhkumise poole. Nii saab kll viha vlja valada, aga kas see aitab lahendada kalanduse phiprobleeme? Pigem viib see thelepanu krvale peamisest: tuleks taastada kalastiku soodne koosseis ja korraldada usaldatav pgiarvestus.


1. Engstrm, Henri 2001a. The occurrence of the Great Cormorant Palacrocorax carbo in Sweden, with special emphasis on the recent population growth. Ornis Svecica 11: 155170.

2. Engstrm, Henri 2001b. Long term effects of cormorant predation on fish communities and fishery in a freshwater lake. Ecography 24: 127138.

3. Eschbaum, Redik et al. 2003. Do cormorants and fishermen compete for fish resources in the Vinameri (eastern Baltic) area? Cowx, I. (ed.). Interactions between Fish and Birds: Implications for Management. Blackwell Science Ltd., Oxford: 7283.

4. Jusys, Vytautas 1997. The cormorant Phalacrocorax carbo in western Lithuania. Ekologia polska 45 (1): 6970.

5. Jrvalt, Ain jt. 2003. Kalad ja kalandus. Haberman, Juta jt. (toim.). Vrtsjrv. Loodus, aeg, inimene. Eesti Entsklopeediakirjastus. Tallinn: 335353.

6. Kaljuste, Olavi 1995. Kormoranide ebakoloonia Vrtsjrvel. Eesti Loodus 46 (2): 4647.

7. Lepiksaar, Johannes; Zastrov, Mait 1963. Die Vgel Estlands. Annales Societatis Tartuensis ad res naturae investigandas constitutae. Ser. Nova in exsilio condita. Lund 3: 1168.

8. Lilleleht, Vilju 1995. Veel kormoranidest. Eesti Loodus 46 (2): 4446.

9. Mgi, Eve 1993. Kuidas kormoranid Vinamerel elavad?. Eesti Loodus 44 (5/6): 213215.

10. Van Bommel, Severine 2003. Social causes of the Cormorant revival in the Netherlands. Cormorant Research Group Bulletin 5: 1625.

11. Van Eerden, Mennobart R. 2002. Managing Cormorants in Western Europe: mission impossible? Der Kormoran (Phalacrocorax carbo) im Spannungsfeld zwischen Naturschutz und Teichbewirtschaftung. Schsische Landesstiftung Natur und Umwelt 1: 713.

12. Van Eerden, Mennobart R.; Gregersen, Jens 1995. Long-term changes in the northwest European population of cormorants Phalacrocorax carbo sinensis. Ardea 83 (1): 6179.

13. Van Eerden, Mennobart; van Rijn, Stef 2003. Redistribution of the Cormorant population in the IJsselmeer area. Cormorant Research Group Bulletin 5: 3337.

14. Volke, Veljo jt. 2002. Kormorani pesitsemisest Saare maakonnas 2002. aastal. Linnurada 2: 2231.

15. Wires, Linda R. et al. 2003. Transcontinental connections in relation to cormorant fisheries conflicts: perceptions and realities of a bte noire (black beast) on both sides of the Atlantic. Vogelwelt 124, Suppl.: 389400.


Vilju Lilleleht (1939) on bioloog, ornitoloog, bioloogiakandidaat (1972). Ttab EPM zooloogia ja botaanika instituudis, uurinud lindude koloogiat ja kitumist.



Vilju Lilleleht
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet