2012/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2004/12
Linnakajakad on meie elustiili peegeldajad

Kui mlupilti usaldada, siis suurtes asulates on kajakaid ju alati olnud. Siiski, Lnemere phjaosa riikides on nad hulgi linnadesse asunud alles prast Teist maailmasda. Kajakate varasemast suurem pesitsusedukus ja talvise suremuse vhenemine lhtuvad inimtegevusest.

19. sajandil pesitses meie aladel ldse vhe kajakaid: naerukajakat enne 19. sajandi keskpaika Eestis ei olnudki ja hbekajakaski oli sna haruldane. Kajakad hakkasid siin kiiresti paljunema ja levima mdunud sajandi alguses, ilmselt tndusliku kalapgi arengu, asulate suurenemise ja veekogude eutrofeerumise tttu.

Miks on kajakaid palju? Kajakate arvukuse jrsk suurenemine prast Teist maailmasda langeb kokku mitme tsivilisatsiooni arengust tuleneva muutusega. Esiteks, kalapk muutus intensiivsemaks (loodi kalurikolhoosid): kalapki on arvatavasti ra kasutanud kik kajakaliigid peale vikekajaka. Teiseks, asulate suurenedes hakkasid veekogud ha enam eutrofeeruma, mis aga thendab kajakatele rikkalikumat toidulauda. Asulate puhastamata reovee laskmine veekogudesse on kindlasti ks peamisi phjusi, miks naerukajaka arvukus mrgatavalt suurenes. Kolmandaks, rahvaarvu suurenedes ja elatustaseme tustes tekkisid suured prgilad, kuhu hakati ha enam ladestama toidujtmeid.

Bioloogilises mttes seostub kajakate pesitsusedukus mitme teguriga. Esiteks pesitsusala lheduses kttesaadav lisatoit: see aitab judu koguda prast kevadrnnet, enne kurnavat pesitsusaega. Teiseks, tenoliselt on vhenenud talvine suremus, mis kajakate arvukust varem ilmselgelt piiras. Veekogude jtudes peavad kalasjad luna poole rndama, ent talvine lisatoit prgilates vimaldab neil (niteks meri- ja hbekajakatel) lhendada rndeteed, vhendades nii ka sellega seotud ohtusid. Kajakate arvukuse suurenemisele vib kaasa aidata ka ilmastiku ldine soojenemine.


Kajakad on tulnud linnadesse. Linnapilti on kajakad ilmunud mitmel phjusel. Peamine on toit: turgude, kiirtoidukohtade jms. lheduses ja mujalgi leidub hlpsasti kttesaadavaid toidujtmeid. Kajakad kogunevad tihti teatud kohtadesse lausa ootama, et ehk mni laps pillab jtise vi keegi viskab maha friikartulid. Ajapikku vivad kajakad ppida nppama ja ootama toitu ka lausa inimeste kest. Sadamates aga lendavad nad lahkuvate vi saabuvate laevade taga, noppides rootorite tekitatud voogudest kalu.

Paljudes linnades pesitsevad kajakad majakatusel. Sinna hakkasid nad kolima 1980. aastate paiku ja eriti eelmisel aastakmnel. Eestis pesitseb katustel peamiselt hbekajakas (ka tiirud), Soomes leiab katustelt ka kala- ja tmmukajaka pesi. Selline pesapaiga valik ei pruugi tuleneda mitte niivrd toidujtmete lhedusest, vaid eesktt turvalisusest katustel ei liigu niteks inimesi, koeri vi rebaseid. Paljud katustel pesitsejad kivad turgude asemel hoopis merel kala pdmas. Selleprast asuvad hbekajakad katusele peamiselt veekogude lhedastes linnajagudes.

Kalakajakad kivad tihti toitu otsimas madalaks niidetud muruga uedel ja vljakutel, mistttu Helsingis pesitseb see liik ka veekogudest kaugemal asuvates eramurajoonides. Saartel peamiselt kolooniatena elavad tmmu- ja hbekajakad pesitsevad katustel ksikpaaridena, kalakajakad vi ka mne paarina koos.

Magnetina tmbavad kajakaid ligi linnalhedased prgilad. Olenevalt aastaajast vivad prgilakajakad olla kas talvitujad, rndel peatujad, lhialade pesitsejad vi noored, veel mitte sugukpsed suvitajad. Kajakate arv on enam-vhem vrdeline jtmete seas leiduvate biojtmete hulgaga. Eesti prgilates on kajakaid rohkem kui Soomes, kus biojtmed kogutakse omaette mahutitesse. Ka prgimgedel ladestatakse need Soomes omaette ning kaetakse kinni, nii et kajakad ei pse ligi.

Kui prgimgi juhtub olema alla 2030 kilomeetri kaugusel merest vi jrvest, lendavad kajakad tihti veekogule bima. Juhul kui prgila on linna lheduses, vivad kajakad seluda ka linna ja prgime vahet, kas siis bima vi uusi saagikohti otsima. Peletades linde prgimelt, suunaksime nad lhiveekogudele vi asulatesse olukorra rahunemist ootama.


Et kajakaid trjuda, alustagem phjustest. Inimesed on paiguti hiritud kajakate lhedusest ja nende vljaheidetest hoovil. Et igustada hbekajaka hvitamist linnades, on vlja toodud mitmesuguseid ldist heakskiitu taotlevaid phjendusi. On pakutud mitut isiklikel arvamustel (mitte teaduslikel uuringutel) phinevat teooriat, millesse looduskaitsjad suhtuvad kriitiliselt.

he arusaama jrgi levitavad kajakad epideemiaid. Uurimused, kuigi vhesed, on siiski osutanud, et kajakate vahendusel salmonellat vi muud haigust saada on vga ebatenoline. Teise teooria kohaselt svad hbekajakad veelindude pojad ra. Rvlindudena svad hbekajakad mnevrra kll teiste liikide poegi, kuid kski liik pole selleprast ohustatud. Mitme veelinnuliigi arvukus Soome lahel hbekajaka krval on suurenenud.

Samas on selge, et kajakate, eriti hbekajaka arvukus on just inimtegevuse tttu kaugelt suurem, kui see looduslikult olla viks. Luna-Soomes on juba pikemat aega tahetud hbekajaka arvukust tunduvalt vhendada sellest hoolimata, et millegi muuga peale ldise hgieeni tagamise seda phjendada ei osata. Populatsiooni ongi proovitud kahandada tapatalgutega mitmel prgimel. Nii on Soomes kahe aastakmne jooksul tapetud vhemalt 150 000 hbekajakat. Ent prgilatel kivate kajakate arvukus pole sugugi vhenenud ja Soome hbekajaka populatsioon on veelgi suurenenud.

he loomakoloogia seaduse kohaselt reguleerib rvli arvukust saagi arvukus: niteks ilvese arvukus oleneb jnese arvukusest, mitte vastupidi. Nii reguleerib ka kajakate arvukust ikkagi toidu kttesaadavus sellest olenemata, et teda ahistab maailma vimsaim kiskja inimene. Kajakate vhendamine eeldab, et toidujtmed pole neile kttesaadavad vi on seda tunduvalt vhemal mral.


Kas kajakate arvukus suureneb ka lhitulevikus? Mni kajakaliik on prast 1970. aastate krgperioodi hakanud juba taanduma. Tmmukajaka, pikamaarnduri arvukus on vhenenud ilmselt juba 20. sajandi alguse tasemele. Peaphjus: Ida-Aafrika talvitusaladel on ikka veel kasutusel DDT. Pealegi on tmmukajakat Soome lahelt paiguti vlja trjunud tugevam konkurent hbekajakas.

Naerukajaka populatsioon hakkas vhenema 1980. aastatel, kui olmevee puhastusseadmete kvaliteet Lnemeremaades paranes. See on konkreetne nide phjuste krvaldamise thususest.

Eestis on prast 1970. aastaid mnevrra vhenenud ka kalakajaka arvukus, Soomes vaid Soome lahe osas. Kalakajaka vhenemise phjuseks on Eestis peetud eelkige hbe- ja merikajaka konkurentsi. Siiski on tenoliselt teisigi phjusi, niteks viimastel kmnenditel hoogsalt siginud mink. Kalakajakas (nagu ka vikekajakas) on teistest liikidest vhem seotud prgilatega: tema arvukuse suurenemist ja vhenemist Eestis mjutavad rohkem kalapk ja muutused pllumajanduses. Kalakajakad kogunevad tihti parvedena kntud pldudele vi madala rohuga aladele vihmausse ja putukaid sma.

Prgimgede eurodirektiivist tulenev tegevus hakkab tenoliselt, kuigi vikese ajanihkega, kahandama siiani pidevalt kosunud meri- ja hbekajaka populatsioone. Uutes prgilates kaetakse maha kallatud prgi varasemast kiiremini, nii et kajakad ei jua seda enam phjalikult lbi sortida. Prgiladirektiivi thusust kogu Lnemere kajakapopulatsioonide kahandamisel vib hinnata ehk aastal 2010.


[Eraldi kastis!]

Linnas elavad kajakad:

Naerukajakas (Larus ridibundus) tegutseb suuremal hulgal asulates ja prgimgedel kevadrnde aegu mrtsi lpust maini. Asulates pesitseb peamiselt eutrofeerunud veekogude roostikes. Paljud asulate pesitsejad kivad toitu otsimas muruvljakutel, turgudel jne. Suurim osa lahkub pesitsuskohtadest juba juulis.

Kalakajakas (Larus canus) Eestis ei koondu eriti suurematesse asulatesse, rndeperioodil paiguti hulgakaupa pldudel. Prgimgedel vhesel arvul.

Hbekajakas (Larus argentatus) prgimgede valitseja aasta ringi. On hakanud pesitsema vikesel arvul mitmel pool asulates (vhemalt Tartus, Tallinnas, Prnus, Haapsalus). Saabuvad oma katuseterritooriumidele mrtsis ja lahkuvad augusti alguseks. Katustel pesitsejad vivad juunis teha petternnakuid lheduses liikuvate inimeste suunas, pdes nii peletada neid eemale oma poegadest. Sageli otsivad toitu linna prgikastidest jm.

Tmmukajakas (Larus fuscus) Eestis tegutseb prgimgedel vhesel arvul aprillist septembrini. Soomes pesitseb paiguti linnas katustel, niteks Helsingis 2003. aastal paarkmmend paari.

Merikajakas (Larus marinus) toitub tihti rannikulhedastel prgimgedel, elab enamasti vaid talle sobivate merelahte res.

Jkajakas (Larus hyporboreus) arktilistelt pesitsusaladelt meile vikesel arvul talvituma saabuv liik, keda vib nha detsembrist mrtsini, muu hulgas prgilates ja sadamates.



Margus Ellermaa
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet