2012/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL KSIB EL 2005/2
Kas Eestis on GMO-vabadel tsoonidel tulevikku?

Jah, kindlasti peaks ka Eestis algatama GMO-vabade tsoonide liikumise. GMO-de keskkonnariskide analsi kriteeriumid ja vastutus on igusaktides paika panemata ning pllumajandusliku tava-, mahe- ja GM-kultuuride kooskasvatamise reegleid pole hoopiski. GMO-de kasvatamisest oleks mistlik hoiduda, kuna selle tagajrjed keskkonnale, pllumeestele ja tarbijatele on sna ettearvamatud, probleeme aga palju.

Eestis pole intensiivpllumajandusel perspektiivi, kuna niteks Poola-suuruse riigiga ei suudaks Eesti kunagi konkureerida. Eesti kaubamrk on puhas loodus, koos selle juurde kuuluva keskkonnasstliku mahepllumajanduse ja bioloogilise mitmekesisusega. Mahepllumajandus viks olla konkurentsivimeline ka Euroopa turul, seega on rmiselt lhingelik tkestada seda teed praegu GMO-de lubamisega.

Nagu nitavad USA kogemused, ei korja kord turule lastud GMO-d sealt enam kokku: Aventise (praegu Bayer) StarLinki maisi on ptud turult vlja saada juba neli aastat. See on linud maksma le miljardi USA dollari, kuid endiselt leitakse saastunud maisi. Kusjuures mais on saastumise tuvastamiseks vrdlemisi lihtne kultuur, erinevalt niteks rapsist.

GMO-vabade piirkondade praktika on Euroopas juba laialt levinud. Kuigi de facto on moratoorium EL-is lppenud ja esimesed GM-maisi sordidki lubatud, on vastuseis ikka tugev ja seadusandlus rmiselt kehv. Seetttu on hakanud levima alt-les initsiatiiv, kus talupidajad vi poliitikud kuulutavad ise oma elukeskkonna GMO-vabaks. Suure eelt on teinud ra ka keskkonnakaitsjad ja tarbijakaitse organisatsioonid.

Skeemid vivad riigiti erineda. Palju oleneb riikide seadustest ja meelsusest. Enamasti on GMO-vabade tsoonide loojad kas talunikud ise vi kohalikud omavalitsused. Talunikke hirmutab GMO-de lubamine, kuna ei ole selge, kes vastutab, kui nende GMO-vaba toodang juhuslikult saastub, kes kannab sellega seotud kulud, kui palju lisakulusid nuab nendelt oma toodangu muundtaimedevabana hoidmine jm. Samas ei ole siiani hest vastust ksimusele, kas talunikud saavad GM-kultuuride kasvatamisest ka mingit reaalset kasu. Seevastu hoiatab Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee oma 2004. aasta detsembris ilmunud arvamuses paljude probleemide eest.

Praeguse seisuga on Euroopa Liidus kokku le saja regiooni ja le 3500 ala kuulutanud end GMO-vabaks.



Nastja Pertjonok
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet