2012/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2006/10
Kiviaed, htaegu moodne ja argine

Nad vivad olla nii kodused kui ka omaprased, sammaldunud vi pikesest pleekinud. Paljud on peitunud heinamaaveere psastikesse, kuid viimasel ajal on neid uhkuse ja hoolega ha enam laotud uuselurajoonides murulappide piireteks.

Enamasti on kiviaedade ehitamine omamoodi mrk stabiilsusest ning pikaaegsest kultuuriloost: aiategu on vrdlemisi tmahukas, mistttu ajutised ning ebakindlad kivipiirded polnud vaeva vrt. Eesti esimesed pllupiirded on teada juba kaugest muinasajast nii balti kui ka kelti muinaspllud olid mbritsetud madalate pllupeenardega [1, 2]. Need sarnanesid snagi kuivmrina laotud kiviaedadega, kuid olid rajatud peamiselt selleks, et ladestada kive. Praegusajaks on praktilistest lihtsa moega kiviaedadest saanud aga omalaadsed rahvusromantilise hnguga kujunduselemendid, mis on sna populaarsed: neid ehitatakse ning taastatakse agaralt igal pool Eestis.

Aegade jooksul on aedu laotud nii mrdiga kui ka ilma, alljrgnevalt tuleb juttu traditsioonilistest, mrdita tehtud kiviaedadest eesktt Phja-Prnumaal Koonga vallas.


Aed olenes lhikonna kividest. Kiviaiategu kui tava ning kohalikesse oludesse sobivad aiatbid ei tekkinud le. Tugev seos on siin nii piirkonna vajaduste kui ka vimalustega.

Meie kiviaedade paikkondlikud erisused ei ole kuigi suured, kuid vrdlemisi vikesel alal, niteks he talu vi ka kla piires, vib nha vga eriilmelisi aedu. Paljudes Phja-Eesti klades pikendati aedu suurte vertikaalsete paeplaatidega, et niiviisi hoida kokku tjukulu kive vedades ja ladudes. Nnda toimiti niteks Harjumaal Jelhtme vallas asuvas Rootsi-Kallavere klas, kus talumaade kruntimise ajal vis aedade jaoks materjali saada misniku paemurrust. Paraku asus see klast eemal. Lahendust pti leida, otsides murrust suuremtmelisi paetahvleid, mida siis aia sisse paika laduda. Prast talude kruntimist oli piiriaiad vaja kiiresti valmis teha ning selle t jaoks ei olnud vimalik paari aastaga ksnes plde koristades kive leida. Samuti oli puit mainitud piirkonnas sna nutud ja hinnaline (andmed intervjuust Rootsi-Kallavere elaniku Raul Kurega).

Vastupidine nide prineb aga Koonga klast: usutluses klaelaniku Vello Lootsmaniga selgus, et mnikord kuhjati kive sna suvaliselt ja laia vaaluna he joone peale. Niiviisi pti iga-aastane juurdetulev kivihulk kuidagi aedade peale ra mahutada. Samasugune pilt avaneb paljudes kohtades Muhu- ja Hiiumaal, aga ka Virtsu kandis need piirkonnad paistavad silma erilise kivirohkuse poolest, mistttu olid aiadki vrdlemisi laia laoga.


Kiviaiad Koonga kandis. Prnumaal Koonga lhistel asuva Pikavere kla elanikud on viimaste aastate jooksul ra teinud suure t: tanumarseid kiviaedu on tublisti korrastatud, krgemaks laotud ja vsast puhastatud. Siinsed aiad on enamasti kuhikulaadsed; kivid on vikesed ja marad ning nende hulgas leidub nii pae- kui ka raudkive. Kive on pldudel palju ja mulda on teinekord vaid 2530 cm. Naabruses asuva Koonga kla elanik Vello Lootsman meenutab: Siin oli ju nii, et pllust tuli iga kndmisega neid kive vlja ja siis tuli nad ju kuidagi eest ra saada. Iga aasta korjati neid. Ja siis tekkis ju see olukord, et oli nad hea panna kohe pllu rde piirdeks, sest ega siis kivi on ju raske. Ja loomade eest oli pldu vaja kaitsta. Neid kiviaedu oli vanasti ikka vga palju.

Koonga kandi vanimad kiviaiad prinevad klaelanike endi hinnangul Rootsi ajast. Kindlasti vib siit leida ka palju vanemaid aedu, sest paikkonna ldine asustuslugu ulatub le tuhande aasta taha. Kllaltki ksmeelselt mletatakse, et viimane ulatuslikum aiategu oli 1920. aastail, mil tekkis hulgaliselt asundustalusid. Omajagu huvitav on talude maaksuste piiride muutus, mis omakorda on tihedalt seotud klasisese aiavrgu arenguga. Pikavere oli misaaegadel tpiline sumbkla, kus hooned olid koondunud kla sdamesse. Pllulapid kgivilja tarvis jid enamasti kla serva, viljapllud asusid aga kaugemal, kasutati ka metsakarjamaid. See olukord muutus prast asundustalude teket: hulk majapidamisi koliti vanast klasdamest vlja, mistttu teisenes ka eri talude piire kajastav aedade-piirete vrgustik. Need talud, mis olid hes tkis, kus heina- ja karjamaad koos paiknesid, olid ka teistest tunduvalt kallimad.


Sstlikult ja mitmel eesmrgil. Koonga klades on ldiselt kombeks, et ra kasutatakse kik kivid, mis pllult vlja tulevad paremini mridesse sobiv materjal lheb ehituseks ja lejnu aedadesse. Siinne paekivi on vrdlemisi hea kvaliteediga: 1984. aastal tehtud kivimiuuringud dolomiidikarjri rajamiseks nitasid, et omajagu proove olid isegi kuulsast Kaarma dolomiidist paremad.

Vanemail aegadel tegeldi Koonga kandis agaralt ka lubjapletusega, selleks rajati hulgaliselt paemurruauke. Lubjaahi oli Mihkel Juhkumi andmetel peaaegu igas lhikonna klas. Pletamiseks vhesobivam kivimaterjal rndas enamasti jllegi aedadesse. Huvitava tigana vib lisada, et arheoloog Andres Tvauri snutsi kuivatati murrust vetud paekivi paar aastat hu kes: nii pti lubjapletusel kttekulusid vhendada. Teinekord rajati kivide kuivatamiseks ajutisi kiviaedu (andmed Andres Tvauri ettekandest, mis peeti etnoloogide-arheoloogide hisseminaril Taevaskojal tnavu 11. mrtsil).

Peale kivide hoidmise ning ladustamise olid aiad olulised loomatkked. Saaremaal, kus tarastamine on aastasadadepikkune traditsioon, olid 19. sajandiks aiad enamasti sedavrd head, et karja vis rahumeeli omapi jtta. Karjuseid polnud enam vaja ning see omakorda thendas muutust talusiseses tjaotuses. Korras ja hoolega rajatud aedu peeti igati loomulikuks kui kari le lagunenud tara pses, pidi omanik tekkinud kulud kandma. Et vaidlusi ei tekiks, oli Saaremaal kehtestatud koguni normid aedade krguse kohta, niteks pldu mbritseva kiviaia puhul oli see kolm jalga [3].

Ka kasutuse poolest vis olla kllaltki omanolisi aedu. Rebala kla elanik Matti Nairismgi rkis loo kiviaiast, mis asus Koeralooga kla rahvamaja vastaskaldal talu juures Jgala je phjas. Tegemist olevat vana lambapesemiskohaga ning kiviaed oli rajatud jkke, et lambaid paremini kinni hoida. Kuigi tnapevaks vga lagunenud, pidi see aed kuivemal suvel praegugi veel nha olema.

On teada seegi, et kiviaedadesse on segastel aegadel peidetud raha, relvi ja dokumente. Selliseid primuslugusid kuuleb peaaegu igast aiarohkest klast. Kihnus Linaklas oli ks mererne aiajupp aga lausa osa pelgupaigast aia alla oli rajatud peidik, kuhu mahtus kaks meest kgarasse istuma. Hoolikalt maskeeritud sisseps asus aiarse psa all. Peidiku abil pses kaks meest 1941. aasta suvel venelaste tehtud haarangust mobilisatsioonist krvalehoidjate vastu (usutlusest Linakla elaniku Salme Lillesega). Ajaga kaasaskimist on mrgata siingi. Kiviaed on sna ootamatul moel ndki peidukohana kasutusel: geopeituse mngijate hulgas (www.geopeitus.ee).


Aialadumise kunst. Nagu Mandri-Eestis ldiselt, nii ei olnud kindlaid laius- ega krgusmte ka Koonga kandi aedadel. Klaelanike ksitluse jrgi oli paras aia krgus 70100 cm ja laius 5075 cm. Kui materjali rohkem ja kivid viksemad, sai aed pigem trapetsikujuline: alt laiem ja krguse poole tugevasti kitsenev.

Pinnast kooriti aia alt harva, seda on tehtud vaid uuematel aegadel, kui on olnud soov saada eriti htlast ja sirget aeda just paekividest. Raudkiviaed tehti otse maapinnale.

Aiad laoti taludes oma jududega, eraldi mehi selle t peale ei otsitud. Ksitletud on sna ksmeelsed ega seal mingit suuremat kunsti polnud, ainult mned peamised nksud, mida tuli jrgida. Kvaliteetse aia ladumise ainuke tsisem kriteerium oli aeg on ilmne, et hsti laotud aed vib ilma igasuguse hoolduseta psida aastasadu. Kuid aeg-ajalt tuli aiaparandus siiski ette vtta: kui klmakerke tttu olid kivid varisenud vi kui loomad neid maha olid ajanud.

Koonga lhedal asuva Vitra kla elanik Mihkel Juhkum, kes on ka noore mehena kiviaedasid ladunud, meenutab seda td eri kivisortide puhul jrgmiselt: Neid tehti kahte moodi alguses, ige vanasti, siis kui olid vikesed ja mmargused kivid, siis tehti ka mitmekordseid aedu. Hiljem, kui suuremaid kive ra veeti ja mned ka lhki lasti, tehti hekordseid aedu, kus all oli ainult ks rida ige suuri kive ja suuremate kivide tkke. Viksemad tkid olid neil peal. Aga maratest tuligi aed mitmekordne teha: et ikka seisaks. Need laoti alt laiad ja pealt lks siis tublisti koomale.

Enne Teist maailmasda kasutati Koonga kandis suuremate kivide kokkuvedamiseks erilisi tstetavate platvormidega hobuvankreid. Sellise vankri phja sai tagateljele keerduvate kettide abil madalale, peaaegu maapinnani lasta, ja niiviisi oli kive tunduvalt lihtsam peale veeretada. Et vankriga edasi liikuda, tsteti phi tagateljele kinnitatud erilise koogu abil lespoole. Srane vankritp hlbustas ka aedade rajamist, sest kogenumad ehitajad said vankriga valmiva aia krvale sita ja kivid sealt otse paika veeretada. Mnel pool veeti talviti kive ka knnu kohalt kaheks kasvanud puust tehtud lohistisarnase kivikelguga, millele kivid tagantpoolt peale veeretati. Vajaduse korral ankurdati kive ettepuuritud aukudesse pistetud nagadega.

Mni karjaaed oli segakonstruktsiooniga: aia sisse laoti puupostid ja neile seoti kuusejuurtega omakorda latid peale, et loomad le ei pseks. Probleem oli just lammastega, kes madalamatest aedadest kippusid le ronima. Hilisemal ajal, alates kahekmnendatest, kasutati ka kiviaia vahel olevatele lattidele tmmatud okastraati.

Aedade otstes paiknevad vravad ldi lattidest kokku vi puuriti lattide otste jaoks pstpostidesse pesad. Vravad kinnitati vrudega aia otstes olevate postide vahele ning prduva posti alla otsiti paraja lohuga kannakivi. Majadest eemal kasutati vravate asemel ka mulgukohti: kahe posti vahelistele nagadele pandud, eest ra lkatavaid hirsi. Suurematel teedel, kus juba saksad sitsid, vravaid ei olnud. Karjaaedadel olid lbipsukohtades lihtsalt lkatavad vi siis eest ra tstetavad latid. Klasisestel teeradadel ja plluaedadel olid aga aiast leronimise kohad: trepina aia rde tstetud suuremad kivid, aia enda krgus ji seejuures samaks.


Ilu polnud peamine. Koonga kla lhedal talumuuseumi pidava Mihkel Prna andmetel oli Nedrema kandis juba 6070 aastat tagasi taluue piiravate suuremate aedade sees vikeste kiviaedadega eraldatud peenramaid. Neid vis siiski nha eelkige seal, kus kive rohkem. Seesuguseid aedu viks pidada ka paljude tnapevaste, ksnes ilu prast rajatud kiviaedade eelkijateks, kuid srast eesmrki neil tollal ei nhtud:

Ega tegelikult vanasti sellele, mis majade lhemas mbruses toimus, ikka thelepanu ei pratud. Kas vi viljapuude istutamine on ju sna hilisest ajast prit nhtus. Ilu oli ikka titsa teisejrguline mni ei hoolinud tast ldse, majad olid lageda peal ja mni psake mber. Ega sellist teadlikku kujundamist ju polnud, et ma nd hakkan siin seda ja teist tegema eks ta ikka stiihiliselt vlja kujunes, kik see taluu ja mbrus. See kaunistamine sltus ju ikka inimesest endast, palju ta suutis ja tahtis ja palju tal aega oli. Eks see talut kis ju kik algusest lpuni ksitsi, ega sealt ei olnud kerge muudeks asjadeks aega leida. Sarnane suhtumine kandus muidugi omamoodi igale poole. Eks seeprast siis need vanad aiadki olid sna vabalt jooksva joonega.

Tnapeval levinud, tihtipeale isegi nri ja loodi jrgi tehtavat, sirget ja hoolikat aialadumist peavad vanemad inimesed sna kummaliseks:

Aga kui ta ka kuskilt ra lagunes, siis tehti jlle les, ega neid nii vga suure hoolega algusest peale keegi laduma ei hakanud. Muud td oli ju nii palju. Siin talude mber ei thendanud see midagi, et ta natuke mgarlik oli. Siis oldi ikka sellise praktilise meelega ja pandi teistele asjadele rhku kui tnapeval. Siin minu isa oli niteks tahtnud lihtsalt niimoodi ilu ja varju prast hte puud istutada, aga vanaisa, see oli vastu, et ei istuta midagi: see jb ju tuulamisele ette. Ikka t oli esmajrguline ja need iluasjad kisid takkaotsa (Vello Lootsman Koonga klast).


Kadunud kiviaiad. Aiad paiknesid nii talupiiridel, pldude ja heinamaade mber kui ka teede res. Mihkel Prna peabki just piiriaedu kige olulisemaks, talu territooriumil ei olnud aiad kuigi suured. Pldude mber olid enamasti kiviaiad, kuid oli ka ksikuid lattaedu. Samuti ehitati kiviaedu metsakarjamaade rde. Paraku on need karjamaad juba ammu kasutusest vljas, mistttu asub osa silinud kiviaedu ndseks juba vrdlemisi tiskasvanud metsades. Mneti on selline saatus kiviaedu nii pstnud kui ka kahjustanud: kolhoosiaegne maaparandus ei judnud kigi vssakasvanud metsatkkideni, kuid see-eest on paljusid metsades olevaid aedu kahjustanud uuemale ajale omased hoolimatud raietd.

Maaparandajana ttanud Vello Lootsman meenutab kolhoosiajast, et ravedamisest nnestus psta vaid klale lhemal olnud aedu, mis piirasid talude aiamaid. Need, mis olid juba le kilomeetri klast eemal, veeti kik minema.

Noh, Pikaveres on nad enamasti silinud. Aga siit mbrusest [Koongast Mihkli poole] on nad kolhoosiajal kik linud. sna vhe on neid jnud, enamus veeti teede alla nii 2530 aastat tagasi. Ka Pikavere aiad on paljuski taastatud, nad jid siin vene ajal ikka sna madalaks. Kui need suured autod ja traktorid tulid ja seal sitma hakkasid, siis tulid mrjemal aastaajal sinna ikka sna suured rpad, nii et alla klasse ei saanudki muidu kui srikuga. Ja eks neid kive lks ka aedade pealt sinna rbastesse, et ikka liikuda saaks.

Eks see pilt oli ju eriti alguses sna masendav, sest kiviaedade mber kasvasid puud ja psad, mis maastikku ilmestasid ja varju andsid. Traktoriplaadiga veeti, teine lkkas kivid peale, esimene vedas ja nii ta lks. Ja peale lagedakslkkamist oli see pilt ikka kole kll. Maastik oli ikka tiesti teise ja vra noga. Aga mis parata, eks maaparanduskoondisel olid krgemalt poolt suured plaanid ette antud ja ikka palju aedasid lks hunnikutesse (Vello Lootsman Koonga klast).

ks kivipurustamismasin seisis siinsamas lhedal kah leval. Vast poolteist kilomeetrit siit. Ja eks need aiad sinna lksid. Ja sealt veeti siis linna ja igale poole mujale seda killustikku. --- Enne olid siin ikka kigi majade mber kiviaiad ja pldude ja karjateede res kah. Aga nd ei ne sa enam midagi, kik nad on kadunud, ainult mni ksik kivihunnik vlja peal on veel alles (Mihkel Juhkum Vitra klast).


Osake prandkultuurist. Koonga kandi aedade saatus on iseloomulik kogu Eesti rannikualal olnud vi praegusajani silinud kiviaedadele. Pikavere-sarnaseid klasid, kus enamik aedu on tnini alles, leiab siiski vhe.

Kiviaiad on rajatistena vga psivad ning nende thtsus meie prandkultuuris on sootuks laiem, kui esmapilgul tundub. Nende hulgas vib teinekord olla nii oma funktsiooni, vliskuju kui ka ehitusiserasuste tttu omanolisi, paikkondlikest normidest tunduvalt erinevaid eksemplare. Ei saa alahinnata endisaegse aiategija maitset ja tstiili ega ka aeda puudutavaid praktilisi tekspidamisi need kik loovad alati kindla terviku. Tavaprasest vhem vi rohkem eristuvaid aedu tuleb ette igas klas, enamasti ei ole srased aiad rajatud ksnes praktilistel kaalutlustel.

Kiviaedade otstarve vis iidsetel aegadel olla ka hoopis omalaadne ning nendega mbritseti kllaltki kummalisi rajatisi. Nii pole arheoloog Mati Mandeli snutsi mitmel Lne-Eestis asuval ringikujulise kivivalliga vikelinnusel avastatud mingeid sjapidamisjlgi. See osutab sna selgesti vimalusele, et need aiad visid olla rajatud mingil sakraalsel vi, miks mitte, ka staatuslikul eesmrgil. Viimane seisukoht on just tnapeval arheoloogide seas levima hakanud: arvatakse, et paljud phjendamatult suure mahuga rajatised tehti kas kogukonna enda vi ka selle juhtide jukuse nitamiseks (andmed intervjuust Mati Mandeliga).

Autor tnab Eesti Kultuurkapitali vlitde toetamise ning kiki ksitletuid huvitavate vestluste eest.


1. Kriiska, Aivar 2004. Aegade alguses. Tallinn: 123127, 185187, 193.

2. Lang, Valter 1992. Muinaspllud Saha-Lool. Stilus 3: 5060.

3. Saaremaa aedade seadus. Eesti Rahva Muuseum, KV 802-1: 529.



Madis Rennu
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet