2012/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta puu EL 2007/8
Hvasti, Eesti saarikud!

Eesti saarikuid on samamoodi kui naabermaades tabanud seni lhemalt tundmata taud, mis oletatavasti on tinginud mingist seenest. Vimalik, et peagi vib saari nha vaid ksikute puudena, he Eesti haruldasema laialehise puuliigina.

Saar metsapuuna on meil haruldane saarikuid on vaid 0,4% meie metsadest. Vaid Lne- ja Saaremaal ulatub saarikute pindala poolteise protsendini metsadest, Viljandimaal aga protsendi lhedale nii jb muu Eesti osaks alla poole saarikutest.

Kaaspuuliigina on ta siiski sagedasem: tagavara osathtsus terves Eestis ulatub 1,4 protsendini. Sealjuures on saare osakaal suurem just nooremates metsades [1]. noorendike osathtsuse suurenemise phjuseks vib pakkuda kliima soojenemist, aga leviku laienemist saab ka lihtsamalt seletada: saarele sobilikud viljakamad maad on ha laialdasemalt metsastunud.


Saarikutega tuleb vist hvasti jtta, enamikust noorendikest ei pruugigi saada suuri puid. Kmmekond aastat tagasi oli veel kik korras: vanemad puud kasvasid lopsakalt, saarte all sirgus tihe muru noortest taimedest. Aga juba sajandivahetusel oli Lnemaal selline vohav noorus kadunud. htaegu hakkasid suurtel puudel kuivama ka paljude okste tipuosad. Tagantjrele on vga raske otsustada, kas ngin esimesi selle hvingu mrke Laheva klas juba 1995. aastal. Igatahes on sellest kevadest meeles ksikuid hukkunud oksatippudega noori saarevitsu.

1998. aastal Kadarpiku ja Laheva piirimaile rajatud krge kannikese seireruut aga ei andnud veel mrku taudi laastamisest: seireruudu vaatevli oli metsa poolt tihedalt piiratud saarte jrelkasvu lehestikuga. Minnes sinna 2003. aastal kordusseiret tegema, oli mber ruudu avar vaade metsa alla vaid vhesed vikesed saared olid rohelised, neilgi paljud oksad taudist surnud. Enamik kunagisest tihnikust aga seisis poolkooretuks pudenenud surnud pulkadena.

Suurte puude taudikahjustust olen esimest korda pildistanud 2001. aasta suvel Hiiumaal Kerema puisniidul. Samal ajal oli erinevalt kahjustatud puid rohkesti Haapsalu lahe tagasopi mbruses Rannaklas. Jrgnevatel aastatel kahjustus svenes, praeguseks on paljud esimestena haigestunud puud juba hukkunud. Paljud esialgu tervetena psinud puud on aga raskelt nakatunud viimastel aastatel. Eelmisel suvel ji Laheval silma veel ks hdapilt: vanadusest hrenenud lepiku all 67-meetrises saarenoorendikus olid oksakahjustusega noorte puude vahel ka tiesti terve vraga noored puud kuivanud vi kuivamas.


Kahjustusele on iseloomulik viimaste aastate okste hukkumine talvel. Sgisel ei ole okstel mrgata mingeid olulisi muutusi. Kevadel aga pruunistub koor laiguti, enamasti mber kogu oksa ja pikisuunas kmne-kahekmne sentimeetri ulatuses. Hukkunud okste aluselt hakkavad suve alguses kasvama vesivsud, puu ritab niimoodi oma vra taastada. Esimestel aastatel jvad paljud okste tipud siiski ellu, aga jrgnevatel hukkub neid ha enam, samuti ka taastumiseks kasvanud vesivsusid. Viimastel aastatel enne surma on puudel rohetamas vaid vesivsud tvel ja mnel jmedamal oksal.

Kahjustuse mr ei paista oluliselt sltuvat eelmise suve-sgise ega ka talve kliimast: kahjustused on olnud sna hesugused nii klma kui ka sooja talve jrel, nii kuiva kui ka mrja suve-sgise jrel. Ka ei olene kahjustus kuigivrd puude elupaigast: Laheval on hukkumas nii lageda soo kraave mrgistavad vanad puud kui ka kuivemate kinkude puud. Siiski on taud teinud kahju eesktt niiskel maal kasvavatele noorendikele. Haigestunud on puud ka Puhtu randade klibuvallidel meretuulte kes ja Haanja kuplite metsades.


Taud on ilmunud/levinud ka mujal Ida-Euroopas. Seda taudi mrgati esimest korda 1996. aastal. Leedus oli juba 2002. aastal 60% saarikutest kahjustatud [6]. Hoolimata laialdasest laastustst pole suudetud phjustajat leida: okstel puuduvad tavaliste haigustekitajate toimele omased muudatused vi haigustekitajate paljunemisorganid. Nii ei jnud Mrt Hansol, kellele viisin mrata esimesed kahjustatud oksad, muud le, kui nutult lgu kehitada.

Taudiga on seostatud klmaseeni, aga see on ilmselt haiguse tagajrg [4]: klmaseen levib nrgenenud puudel. Laheval ilmnes 2006. aastal, et enim levinud oli tepoolest ohtlikuks peetav tutt-klmaseen (Armillaria cepistipes), aga samamoodi on kahjustatud saared, mille alt nnestus mrata ainult ohutuks peetavat tmmut klmaseent (A. ostoyae). Kahjustatud okstel on leitud kuus mikroseene liiki, aga neid seeni vib pidada eelkige klmakahjustuse jrel levinuks [7]. Eestis ei saa klmakahjustust oluliseks pidada: kahjustused ilmnevad ka sooja talve jrel.


Tundmatu rndaja tegevus vib Euroopa saarele phjustada samasuguse hvingu, nagu on juhtunud Euroopas ja Ameerikas kastanipuudega. Ida-Aasiast sissetoodud parasiitseen Endothia parasitica on hvitanud enamiku kastanimetsi. Kardetavasti vib saart, meie seni enim levinud laialehist puuliiki, paarikmne aasta prast nha samuti vaid ksikute puudena, kige harvemana meie looduslike laialehiste puude hulgast.

Krvutades praeguse saaretaudiga sarnaseid olukordi, nib ka hariliku tamme elu aasta-aastalt halvenevat tamme-jahukaste (Microsphaera alphitoides) tttu. sja saja aasta juubelit pidanud seeneliik paistab muutuvat aina agressiivsemaks, nrgestades halvematel aastatel tunduvalt ka vanu tammi. Pole teada, kas tamme-jahukaste on tekkinud mingi olulise punktmutatsiooni tttu kohapeal vi on ta teiselt poolt maakera Euroopasse toodud ning senini vaid Euroopa uue peremeestaime tammega seostatud.

Tamme hvardab Euroopas ka Ameerikast sisse toodud, Eestis kultiveeritavatel taimedel leitud tamme-kksurm Phytophthora ramorum [5]. Hall-lepikuid laastab teine sama perekonna parasiit Phytophthora alni. Viimane liik kitis teadlaste thelepanu esimest korda alles 1993. aastal ja tema olemus sai selgeks 2004. aastal. Selle hbriidse tekkega liigi ks lhtevanem kahjustab laialehiseid puid ja teine maasikaid, kuid ei kumbki leppasid [2]. Mlemad lhteliigid on ilmselt Euroopasse sisse toodud ja siin ilmselt mingis puukoolis ristunud [3]. Eestis on tema tttu hukkunud raieikka judvad hall-lepikud juba kmmekond aastat.

Puid laastavad taudid pole meie maile vi ka lhikonda rnnanud iseseisvalt. Ka mitte lindude abil. Nii nende taimede tapjate kui ka rmiselt ohtliku linnugripi levitajad on olnud kaubakonteinerid vi kaugelt maalt kaasa vetud mlestustaimed.



1. Aastaraamat Mets 2005. http://www.metsad.ee/main.html

2. Brasier, Clive M. et al. 2004 Phytophthora alni sp. nov. and its variants: designation of emerging heteroploid hybrid pathogens spreading on Alnus trees. Mycological Research 108: 11721184. http://journals.cambridge.org/action/displayAbstract?fromPage=online&aid=249519

3. Campbell, Faith 2006. Alder dieback Phytophthora alni Brasier and Kirk. The Global Invasive Species Initiative Gallery of Pests: Pests & pathogens that have not yet arrived or have been eradicat. http://tncweeds.ucdavis.edu/products/gallery/phyal1.html

4. Hanso, Mrt; Drenkhan, Rein 2007 Metsa- ja linnapuud ilmastiku rmuste vaevas. Eesti Loodus 58 (4): 613.

5. Jrelevalve ohtlike taimekahjustajate leviku le 2006. aastal. http://www.plant.agri.ee/failid/taimetervis/taimekahjustajate%20monitooringud/2006_aasta_kahjustajate_aruanne.doc

6. Lygis, Vaidotas et al. 2005. Wood-inhabiting fungi in stems of Fraxinus excelsior in declining ash stands of northern Lithuania, with particular reference to Armillaria cepistipes. Scandinavian Journal of Forest Research 20 (4): 337346.

7. Pukacki, Pawe Marian; Przyby, Krystyna Maria. 2005 Frost Injury as a Possible Inciting Factor in Bud and Shoot Necroses of Fraxinus excelsior L. Journal of Phytopathology 153 (9): 512516. http://www.blackwell-synergy.com/doi/abs/10.1111/j.1439-0434.2005.01010.x



Tnu Ploompuu
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet