2012/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2008/6
Looduskaitse Vrumaal

Vrumaa eristub oma vaheldusrikka pinnamoe, mitmekesise maastiku, kiirelt vahelduvate koosluste, suhteliselt mandrilise kliima ja aastasadade vltel vlja kujunenud elulaadi poolest selgelt lejnud Eestist. Selleks, et looduse vrtus ei vheneks, on kige kaunimad ja looduse seisukohast vrtuslikumad paigad vetud kaitse alla.

Vrumaa kaitsealused alad vtavad enda alla htekokku le 36 000 hektari. 51 kaitstavat loodusobjekti kuuluvad Natura 2000 linnu- ja loodusalade vrgustikku. Kaitsealad jagunevad kaitsetbi, s.t. kaitse eesmrgi ja majanduspiirangute ranguse phjal jrgmiselt: rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala (sh. looduspark. Kaitseala piiranguvndi reiim kehtib ka parkidele.

Karula rahvuspargi eesmrk on hoida, kaitsta, taastada, uurida ja tutvustada nii looduslikke kui ka pikaajalise inimmju tulemusel kujunenud kooslusi ja maastikke. Kaitstakse Luna-Eestile omaseid metsa- ja jrverikkaid maastikke ja pinnavorme, elupaiku ja liike, kelle seast nii mnigi on thtis ka Euroopa mastaabis. Erilist thelepanu vrib siinne kultuuriprand: traditsiooniline prandmaastik, taluarhitektuur, asustuse struktuur ning tasakaalus keskkonnakasutus.

Karula on ks huvitavamate pinnavormidega ala Eestis. Kige iseloomulikumad pinnavormid on korraprase kuju ja moreenkattega mhnad kuplid. Karula krgustiku krgeim mgi on Tornimgi (137 m).

Karula loodusmaastik ulatuslikud metsa-alad koos looduslike jrvede ja soodega hlmab Kagu-Eesti suurima metsalaama. Tpiline loodusmaastik jb philiselt rahvuspargi lunaossa ja katab umbes 70% rahvuspargi pindalast. Selles metsalaamas leiavad endale elupaiga suuri inimesest puutumatuid loodusmaastikke vajavad loomad, linnud ja taimed.

Karula prandkultuurmaastik paikneb peamiselt kuplistikes, kus mullad on viljakamad kui mberkaudu. Kuplid on tinginud prandkultuurmaastiku suure mosaiiksuse, pllumaad ja niidud vahelduvad siin metsatukkade ja soodega. Selline maastik on elupaigaks paljudele liikidele, kes aastatuhandete vltel on leidnud oma koha inimese krval.


Haanja looduspark pab hoida, taastada ja arendada Haanja krgustikule aegade jooksul inimese ja looduse koosmjul kujunenud iselaadseid maastikke, looduskooslusi ning elulaadi. Haanjale on iseloomulikud hajaklad, vikesed pllulapid ning karja- ja heinamaad, knklikust reljeefist tingitud omaprased maaharimisvtted ja kehvast pllumaast ajendatud ksittraditsioonid.

Haanja looduspark asub Vrumaa sdames Haanja krgustikul Eesti krgeimas piirkonnas. Looduspargi phiosa paikneb le 200 meetri krgusel merepinnast. Siit leiame Baltimaade krgeima tipu Suure Muname, mille tornist avaneb imeline vaade. Loodushuvilisi paelub Vllame rgmets, 120-aastane kuusik jrsunlvalisel ja suhtelise krguse poolest Eesti krgeimal mel. Siin asub ka Ruge rgorg, mis hlmab bikuoru ja Ruge jrvede aheliku Eesti sgavaima jrve Ruge Suurjrvega. Teine kuulus org Ktiorg algab Haanja krgustiku phjanlvalt ja suubub Vru-Petseri rgorgu. Jrskude veerude ja rohkete uhtorgude ehk tsoridega kitsa oru pikkus on 4,7 km ja sgavus kuni 60 meetrit. Haanja krgustik on Eesti jrverikkamaid alasid.


Hino MKA phisiht on kaitsta linde, kuid vhem thtis pole jrve kui mageveekoosluse ja kauni loodusobjekti hoid. Hino jrv on saarterikkaim ja suurim Haanja krgustiku jrv. Siinne linnustik on rikkalik: kaitsealal on registreeritud 40 linnuliiki, kellest 15 on seotud vee- ja kaldaelupaikadega. Haruldasim on jrvekaur, kelle kmnest Eestis pesitsevast paarist kaks elab Hino jrvel. Kaitseala vrtustab ka vana looduslikus seisundis mets ja metsise mnguala.


Peetri je MKA on loodud Peetri je pae- ja liivakivipaljandite ning kauni jeoru kaitseks, kuid siin elutseb ka palju haruldasi taime-, looma- ning linnuliike. Peetri je org on inimtegevusest moonutamata slkorg, liivakivi-paljandite krval paikneb siin ainus Devoni lubjakivipaljand Eestis.


Verijrve MKA suurim vrtus on kuni 40 meetri sgavune jrsuveeruline rgorg ja selles asuv Verijrv. Jrve phja- ja loodekaldal pavad pilku parkmetsad, mille ehteks on 120140 aasta vanused mnnid.


Kisejrve MKA-l on thelepanu keskmes peamiselt vhe- ja huumustoitelised looduskaunid jrved ning vanad metsakooslused. Kisejrve jrvestikku kuulub seitse jrve: Kisejrv, Pahijrv, Sdaalune jrv, Mgialune jrv, Luikjrv, Vuuhjrv ja Krbjrv. Pahijrve rikkus on le 15 liigi haruldasi vetikaid, mis tavaliselt elutsevad vaid puhastes klmaveelistes jrvedes. Kisejrvest on leitud kuni tuhande aasta vanuseid paate ja kalapniseid. Kaitseala Selsisoo lahustki vrtuseks on rabakooslused ja kalakotka elupaik.


Paganamaa MKA vrtused on Piiriorg jrvedeahelik ja Piiriojaga, ilmekad uhtorud ja hsti silinud kaunite vaadetega prandkultuurmaastik Tseame ja Kerekutsi mbruses. Kaitseala kese on vaheldusrikka mhnastiku ning sulglohkudega Paganamaa, mis on tuntud oma legendide poolest. Elupaikadest vrivad eelkige thelepanu vhe- kuni kesktoitelised mdukalt kareda veega jrved ja vanad loodusmetsad.


Vike-Palkna MKA keskmeks olev Vike-Palkna jrv on ainus vga sgav kihistunud vhetoiteline jrv Eestis. 32-meetrise suurima sgavuse poolest jb see alla Ruge Suurjrvele, keskmine sgavus 14 meetrit on aga Eesti suurim. Jrve krgetel ja jrskudel kallastel ja lhemas mbruses kasvavad vimsad rgilmelised saja-aastased kuusikud ja kaasikud, kus kohati leidub ka haaba ja mndi.


Piusa je rgoru MKA on rajatud Piusa je vga liigestatud ja kuni 30 meetri sgavuse rgoru kaitseks. Oru veerudel leiame 12 suurejoonelist Devoni liivakivipaljandit ehk nn. mri. Jel on alles kolm vana veskikohta. rgorus elutseb hulk vrtuslikke kooslusi ja liike. Kaitseala lunapiiril paeluvad pilku 1342. aastal ehitatud ja Phjasjas hvinud Vastseliina ordulinnuse varemed ning 19. sajandist prinev Piiri krts. Kaitseala lunapiirile jb Vastseliina misa park. Kaitset vrivad ka siinsed metsa- ja niidukooslused ning jgi ise kui magevee-elupaik.


Luhasoo MKA phieesmrk on kaitsta eriomast Luna-Eesti sood, mis on psinud inimtegevusest peaaegu puutumatuna. Luhasoo on ehe jrvetekkeline raba, kus on esindatud kik sootbid, kasvab palju kaitsealuseid taimi ja pesitseb sookurg. Kirikume MKA ilmestavad haruldusterikas ja suure teadusliku vrtusega Kirikume jrv, Jrvesuu raba ja jrvest idas paiknev vga liigestatud pinnamoe ja vikeste metsajrvedega maastik. Andsu jrve MKA-l tahetakse hoida looduskaunite jrvede ja liigestatud pinnamoega puhkemaastikku.


Misamtsa ja Phni looduskaitsealal vajavad kaitset vriselupaigad, looduse ja maastiku mitmekesisus ning rgilmeline puistu. Phni kaitsealal asub ka metsise mnguala. Timmase ja Parmu looduskaitseala on olulised metsa- ja luhakoosluste ning kaitsealuste liikide poolest: Timmasel elutsevad kalakotkas ja metsis, Parmul must-toonekurg, vike-konnakotkas ja metsis.


Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks mratud ala. Hoiualadel on lubatud vaid selline inimtegevus, mis ei kahjusta kaitstavaid liike. Vru maakonnas on viimastel aastatel tehtud mitu loodusinventuuri, niteks aastatel 20012003 inventeeriti Natura 2000 liike ja kooslusi. Inventuuride phjal on rajatud 20 hoiuala.


Psielupaik on looduskaitseseaduses mratletud kui kaitsealuse looma sigimisala vi koondumispaik (niteks rnde ajal), kaitsealuse taime vi seene looduslik kasvukoht vi lhe ja jesilmu kudemispaik. Lhe ja jesilm on seaduses eraldi vlja toodud seetttu, et need liigid ei ole Eestis kaitse alla vetud, kuid on kantud Euroopa loodusdirektiivi lisadesse. Vrumaal on kaitse all 22 vike-konnakotka, 13 metsise, 4 harivesiliku, 3 kalakotka ning 2 merikotka psielupaika ja 1 must-toonekure psielupaik ning 16 lhe, jeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaika.


Parke on Vrumaal looduskaitse all heksa. Peale Kreutzwaldi pargi Vru linnas on kik vanad misapargid. Plispuude rhmadena tuleb hoolt kanda veel seitsme endise misapargi eest. htlasi on kaitse alla vetud ks Vastseliina misa-aegne lehisepuistu, Mereme kla kaasik ja plispuud Vana-Antsla misa kalakasvatustiikide juures.


Kaitstavate looduse ksikobjektidena on Vrumaal vrtustatud 37 plispuud (nende seas Eesti tammede kuningas Tamme-Lauri tamm), viis rndrahnu, mis on Eesti mastaabis kll sna vikesed, ja ainsa maastiku ksikelemendina Devoni paljandiga koobasallikad Uue-Antsla klas.


Eesti rekordid Vrumaal:


lunapoolseim punkt: Karisdi klas Naha talu lhedal, 57o30'34''N, 26o37'01''E.

krgeim punkt (Baltimaades): Suur Munamgi, 318 m le merepinna;

krgeim mgi: Vllamgi, 82 m

pikim jgi: Vhandu, 162 km;

sgavaim jrv: Ruge Suurjrv, 38 m;

jmedaim tamm: Tamme-Lauri tamm, tve mbermt 8 m (krgus 20 m);

krgeima lhte ja suurima languga jgi: Piusa, vastavalt 242 m le merepinna ja 213 m;

kige krgemal asuv jrv: Tuuljrv, 257 m le merepinna;

kige paksem turbalasund: Vllame raba, 17 m;

kige paksema mudakihiga jrv: Vimela Alajrv, 18 m;

krgeim liivakivipaljand: Hrma mr Piusa je res, 19 m (oruveeru krgus 43 m).



Pille Saarnits
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet