2012/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2008/7
TuhalaNabala salajed: kas vitsameetod valetab?

TuhalaNabala karstipiirkonna salajgede olemasolu on juba aastaid vitnud Tuhala looduskeskuse juhataja Ants Talioja ja geobioloog Rein Hanstein. Nemad on maa-aluste jgede kulgemistee kindlaks teinud geobioloogilise meetodi ehk pendli abil [2]. Srane meetod tekitab paljudes umbusku, ometi kinnitavad nende tulemusi ka soomlaste georadarimdistused.

Tnavu veebruaris sondeerisid Soome Roadscanners OY geoloogiateadlased Timo Saarenketo ja Tomi Herronen georadariga maa-aluseid jgesid TuhalaNabala karstipiirkonnas. Tellijad olid Tuhala piirkonna elanikud ja kohalikud ettevtted. Selle Soome firma leidis ja kutsus Eestisse kohalik ettevtja Jaanus Saadve.

Roadscanners OY on sna mainekas asutus, kes on teinud arvukalt sedalaadi geoloogilisi uurimistid peamiselt Soomes ja Rootsis, kuid ka Norras, USA-s, Iisraelis, otimaal ja Hollandis.


Kuidas georadariga pinnast uuritakse? Georadariga saab pinnast uurida antenni kaudu lhetatud mikrosagedusega (501500 MHz) elektromagnetlaineimpulsside abil. Olenevalt pinnase geofsikalistest omadustest signaal kas peegeldub tagasi, murdub, paindub, sumbub vi hajub; registreeritakse tagasipeegeldunud signaali amplituud ja lbimise aeg (sekundites).

Impulsi peegeldumist mjutavad oluliselt pinnase koostisainete dielektrilised omadused ja elektrijuhtivus. Kiires rtmis korratud impulsside (skaneerimise) tagasipeegeldunud signaali arvutianalsi tulemusel saadakse pinnase radariprofiil.

Georadari antenn valitakse soovitud sondeerimissgavuse ja tpsuse jrgi; impulsi sageduse kasvades selle lbitungimissgavus vheneb, ent skaneerimistpsus suureneb. Niteks kuival liivasel nmmel vib 50 MHz antenniga sondeerida le 30 meetri sgavuseni, 800 MHz antenni sgavusulatus on samas kohas aga vaid meeter.

Mtmist saab teha sidukilt vi ka jalgsi maastikul liikudes. TuhalaNabala salajgede uuringul oli aparatuur paigutatud kaubikusse (# 2) ning antennid olid siduki ees ja taga. Lbitud vahemaa mdeti optilise impulsianduriga, mtmistrassid kanti kaardile GPS-seadmete abil. Sondeerimis- ja mtmistihedus oli kmme skaneerimist trassi iga meetri kohta. Mtmisteekonnad ja -kohad mrkis teedele ning autoga lbitavatele metsasihtidele Rein Hanstein nii, et need vimalikult palju ristuksid kigi varem avastatud ja kaardistatud karstijgedega [2] radariga lbitava teekonna pikkuseks tuli kokku 15,5 kilomeetrit (vt. # 1).

Enne kui tsiseks tks lheb, tuleb aparatuur hlestada ja sobiv antenn valida: selleks tehti vrdlusmtmised Tuhala karstije Niakaevu harul, kus maa-alused vooluveed on vrdlemisi hsti teada. Srase katsetuse kigus saadi parimad tulemused 100 MHz antenniga. Ilmaolud olid mtmispeval igati soodsad: oli kuiv ja pinnas veebruaripakasest klmunud.

Georadariuuringute alusel [1] vidavad soome teadusmehed, et piirkonnas on hukese, he- kuni kolmemeetrise pinnasekihi all kolme kuni nelja meetri paksune lubjakivikiht ja selle all kahe kuni nelja meetri paksune karstialadele iseloomulik urbne lubja- vi kipskivi kiht. Urbses horisondis on kohati maa-alusele vooluveele viitavaid hdrograafianhtusi, seega on karstijgede vimalik sgavus 47 meetrit. Karstikihi all jtkub monoliitne lubjakivi, milles oletatava vooluvee (je) kohal nitas radar svendite vi karstikoobaste olemasolu.

Mtmismaterjalide ttlemiseks, tlgendamiseks ja analsimiseks kasutavad soomlased arvutiprogrammi Road Doctor ProR. Programmi ArcView vahendusel kanti mtmistrassid ja -kohad ka Eesti phikaardi digitaalandmestikku.


Radar kneleb pendliga hte keelt. Soomlaste hinnangul nnestusid mtmised TuhalaNabala kandis llatavalt hsti. Nad soovitavad jtkata maa-aluste jgede kaardistamist: piirkonnas on veel mitu avastamata karstijge, pealegi on TuhalaNabala geoloogia huvitav ja maa-alused struktuurid mitmepalgelised.

ksiti toetasid georadari mtmised eelmise aasta geobiotopograafilise kaardistamise tulemusi. Sestap vib nd kindlalt elda, et Nmme allikasoos pressivad maapinnale Tammiku, Nmme ja bina karstijgi, ent seal on ilmselt veel ks vi kaks maa-alust vooluteed. Paekna allikajrve lheduses leiti kinnitust kolmele varem pendli abil leitud karstijele: Kirdalule, Kureverele ja Kurtnale. Kirdalu maa-alust karstijge kontrolliti veel kolmes mtmispunktis, neist ks punkt jb kavandatava Nmmkla paekarjri uuringualale. Hsti klapivad Kassaru karstije ristumised sihiteega (seda mda kulges ks georadari mtmistrass). Samal sihiteel tuli ilmsiks veel kahe vimaliku maa-aluse veevoolu ristumiskoht, ks neist on tenoliselt Kurtna karstijgi. Lutsa karstijge sondeeriti kolmes kohas, millest kaks nitasid lbivoolu. Ksitavaks ji ristumiskoht TuhalaNabala maanteega, kuna seda georadar ei tuvastanud. Vimalik, et georadari signaale varjutas samas voolav maapealne oja.

Kokku vttes vib tdeda, et nn. vitsameetodil saab hdrogeoloogilist kaardistamist teha sna edukalt, veel parem on seda teha kombineeritult radarimtmistega; vi vastupidi.


1. Herronen, Tomi; Saarenketo, Timo 2008. Maatutkamittaukset Tuhalan alueella. Maanalaisten jokien esiintyminen; Roadscanners OY.

2. Potter, Heiki 2008. Kus voolavad TuhalaNabala piirkonna salajed? Eesti Loodus 59 (3): 4650.



Heiki Potter
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet