2012/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2008/10
Hbriidsete lehiste teema jtkuks

Eesti pargilehiseid on uuritud 1950. aastatest ning leitud, et osa puude vlised tunnusjooned ei kattu euroopa lehise omadega ei okaste, kbide ega vrsete poolest. Seetttu hakati mrama eurojaapani lehiseid [1, 4]. Siiski ei peetud seda phjendatuks [3]. Te selgitamisel otsiti abi geeniuuringutelt.

Lehiste introduktsioonist ja muutlikkusest. Euroopa lehist on kasvatatud vljaspool areaali juba Rooma impeeriumi ajast alates. Kultuurpuude ja -puistute levik laienes eriti 16. ja 17. sajandil. 1560. aastal istutati euroopa lehiseid Berliini, 1620. aastal judsid need Inglismaale ning tenoliselt selle sajandi lpuks ka tollasele Eesti- ja Liivimaale.

Teiselt poolt hakati Venemaa lneosas 18. sajandi algul kultiveerima siberi (vene) lehist, tuntud on siberi lehise, nulu ja seedermnni istutamine 1713. vi 1714. aastal Peterburi apteegiaeda ja 17381851 Arhangelski piirkonna seemnest rajatud Lintula (Raivola) lehisepuistu. Kuna baltisakslastel olid Vene tsaari ukonnaga nende uues pealinnas head suhted, vis siberi lehis juda juba 18. sajandil Balti kubermangudesse.

Euroopa lehisel on eristatud alamliikide vi teisenditena kolm (var. decidua, var. polonica ja var. carpatica) vi isegi kuus geograafilist rassi (lisanduvad var. pendula, var. sudetica, var. tatrensis). Geneetilised uuringud on nidanud ka liigisiseseid erinevusi [2], seetttu ongi euroopa lehiste muutlikkus vga suur.


Vlistunnuste alusel mratud eurojaapani lehiste hbriidsust kontrolliti geneetiliste meetoditega Luc Pquesi laboris Prantsusmaal. Pques on lehiste aretuse ja geenivaramu trhma koordinaator ja juhib Prantsuse pllumajandusinstituudi geneetikalaborit.

Tallinnast Falgi ning Hirve- ja Cederhilmi pargist vetud eurojaapani lehise proove analsiti 2007. aastal. Tstoplasma markerite abil selgitati vimalikud esimese plvkonna hbriidid ja tuuma DNA-markerite kaudu teise plvkonna hbriidid.

Selgus, et Hirvepargi puu on euroopa lehis (E), ent Falgi ja Cederhilmi pargi puud on jaapani (J) lehise tpi: E(JE) vi (EJ)(JE). Kuna tulemused llatasid, saadeti proovid Kanada metsateenistuse Laurenti metsakeskusesse, kus neid analsisid geneetikud Nathalie Isabel ja Marie-Claude Gros-Louis.

Jrelanalsi phjal selgus tnavu mrtsis, et kik kolm puud on euroopa lehised. llataval kombel osutus selleks ka Hirvepargi umbes 125-aastane lehis, keda seni on peetud jaapani vi eurojaapani lehiseks.


Mida on andnud senised uuringud? Ilmnes, et Tallinnas Cederhilmi ja Seewaldi pargis on 200-aastased ja vanemad euroopa ja siberi lehised, kuid ligi 300-aastaseks peetud Suur-Kambja pargi euroopa lehised on ealt mrksa nooremad.

Helsingi likooli on kogutud ulatuslik Eesti lehiste herbaarmaterjal, mida on mranud ka Tapio Uusikivi. Tema hinnangul kasvavad Eestis erivanuseliste puudena mitmel pool eurojaapani ning ksikud eurosiberi lehised (Kukruse park, Hirvepark). Tallinna botaanikaaias kasvavad euroopa, kuriili ja jaapani lehise ning Ruprechti ja jaapani lehise hbriidid. Tallinnas on isegi eristatud euroopa, jaapani ja siberi lehise hbriid [5].

Eesti videtavate eurojaapani lehiste geeniuuringud andsid hoopiski vastupidise tulemuse. Seeprast vib vita, et eristada eurojaapani lehiseid ainult vlistunnuste abil on peaaegu vimatu. Vlistunnuseid tasub krvutada, kui puude pritolu on teada.

Ilmselt on Eestis vra liigitusega kik eurojaapani lehised, kelle mramisel on arvestatud ksnes vlistunnuseid. Samas ei saa ainult kolme analsitud puu phjal pidada kiki eri uurijate mranguid ekslikuks. Loodetavasti jtkuvad geneetilised uuringud tulevikuski ning vaatluse alla vetakse lehiseid ka mujalt Eestist ja Soomest. Sel juhul saaksime teha juba suuremaid ldistusi.


1. Lutsepp, Elo (toim.) 2007. Eesti pargid 1. Keskkonnaministeerium, Muinsuskaitseamet, Varrak.

2. Maier, J. 1992. Genetic variability in European larch (Larix decidua Mill.). Annals of Forest Science 49: 3947.

3. Paves, Harri 2007. Lehisellatus llatas. Eesti Loodus 58 (3): 160161.

4. Sander, Heldur; Lnelaid, Alar 2006. Lehisellatus Eestist. Eesti Loodus 57 (10): 518522.

5. Sander, Heldur etc. 2007. Uusi lehtikuusen risteym Virossa. Sorbifolia 38 (3): 99107.



Heldur Sander
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet