2012/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2009/11
Loomakaitseselts taotleb karusnahakasvanduste keelustamist

Tnapeval ei ole karusnahk ldjuhul mitte hdavajalik tarbe-, vaid edev luksuskaup, samuti pole see keskkonnasstlik.

Naha parkimisel kasutatakse valdavalt selliseid kemikaale, mis looduses ei lagune. Karusnaharist tingitud transport kulutab ktust ja reostab hku. Pahatihti veetakse karusloomad n.-. kolmandatesse riikidesse, sest seal on neid odavam tappa. Karusloomakasvanduste puhul ei saa kindlasti mda vaadata veel hest keskkonda ohustavast aspektist: vrliikide sattumine loodusesse. Ehe nide on Keila vald, kus Karjakla kasvandusest plehku pannud mingid on end sna mugavalt sisse seadnud.

Ma ei vida sugugi, et klmema kliimaga aladel ei tohiks karusnahku kanda. Kas kellelegi meenub, et loomakaitsjad oleksid protestinud eskimote vi tuktide puhul, kus kohalik rahvas vtab loodusest vaid enda tarbeks vajamineva? Ilmselt mitte. Leebema kliimaga Eestis viks ehk isegi nustuda sellega, kui kasukaid kannaksid klma ilmaga hommikust htuni ues ttavad kojanaised vi turutdid. Paraku on kige tulisemad kasukapooldajad just sellised naisukesed, kes peavad Eesti hdiseid klmakraade taluma vaid koduuksest autoni minnes. Paljudel on see lerivas kapis vaid sel thtsal phjusel, et saada thelepanu vi rkida meedias selle hinnast.

ldjuhul kasvandustes ei arvestata loomade heaolu kaugeltki piisaval mral [vt. tpsemalt 3]. Ei hakka siinkohal loetlema terviserikkeid, mis puurielanikke tihti vaevavad, vaid meenutan, et Aasia ja arengumaade kasvandustes on tiesti tavaline praktika nlgida nahk elusatelt loomadelt [1]. Sulgege korraks silmad ja melge, mis tunne oleks, kui teiega nii tehtaks. See peaks va ja vastikust tekitama igas normaalses inimeses. Paraku kui juttu tuleb karusnahandusest, kaotavad eelkige paljud naised igasuguse empaatiavime ja mdid nende rnast hingest tunduvad sel hetkel ilukirjandusliku liialdusena.
Tsi, Euroopa kultuuriruumis on olukord veidi parem, vhemalt loomade hukkamise puhul. Ent siingi leiame selle luksusri kgipoolel palju vatekitavat, olgu niteks kas vi norralaste hiljutine uuring [10].

Eesti loomakaitse selts koosts erakonnaga Eestimaa Rohelised on koostanud loomakaitseseaduse parandusettepanekud, mis muu hulgas keelaksid kasvatada loomi karusnaha tootmiseks. Karusloomakasvandused ei suuda tita loomakaitseseadust, sest sealsed olud (loomade liigne tihedus, haigused, ebaloomulik keskkond, julmad hukkamismeetodid) ei vasta liikide loomuprastele vajadustele.
Kavandatav keeld hlmaks vaid neid kasvandusi, kus karusnaha tootmine on ainus eesmrk. Seega ei ohusta keeld selliste loomade kasvatajaid nagu tintiljad vi klikud. Tienduse kohaselt justuks praegu juba tegutsevate vi tegevusloa saanud kasvatajate suhtes keeld aastal 2020. See annab ettevtetele aega keeluks valmistuda. Samas keelataks selles valdkonnas tegevust alustada uutel ettevtetel. ige mitu Euroopa riiki on juba samasugused keelud sisse seadnud [5, 6, 7].
Riigikogu suurde saali judsid meie ettepanekud oktoobris. Rahvasaadikute vastuseisu tekitab eelkige majanduslik aspekt: Eesti kasvanduskarusnahkade ri kmnetesse miljonitesse kroonidesse ulatuv aastakive sunnib vaatama loomade kannatustele lbi srmede. Samuti on videtud, et uus seadus vtaks vimaliku sissetulekuallika maainimestelt.

Mida arvata nende loomade naha kasutamisest, kes tapetakse muul otstarbel nagunii? Looduses on nii, et htede ellujmise nimel peavad teised paraku surema. Vaevalt inimkond tstuslikust loomapidamisest loobub, hoolimata selle rmisest keskkonnavaenulikkusest [8, 11]. Loomanahk on vrtuslik tooraine ja oleks sulaselge rumalus see lihtsalt minema visata.
Kui lihatstused ritavad igal vimalusel ka naha rahaks teha, siis on avalik saladus, et meie jahimehed jtavad isegi korralikud karusnahad pahatihti metsa. Miks? ks phjus vib olla nahkade vike kokkuostuhind, sest kasvandused lvad oma masstoodanguga hinna alla. Teise phjusena nimetavad jahimehed vga kallist ja halvakvaliteedilist teenust, mida ksikud Eesti nahattlejad pakuvad.
Eesti jahimeeste seltsiga on loomakaitse selts teinud koostd alates tnavu mrtsist [4]: pame koos leida lahendusi mitmesugustele probleemidele, jahieetikast hulkuvate koduloomadeni, ja selgitada neid ka seadusandjale ning kohalikele omavalitsustele. Kindlasti pame koos kaitsta oma hishuve ka karusnaha valdkonnas.

Kas pris- vi kunstnahk? Kumb koormab rohkem emakest Maad? Aus vastus on, et ma ei tea. Kohati tundub, et pada simab katelt ja esikohal on pelgalt rihuvid. Olen kuulnud viteid, et karusnaha tootmiseks kulub vrreldes kunstnahaga kuni 20 korda rohkem energiat [2, 9] ja keemiliselt tdeldud nahk vib olla tervisele suisa kahjulik. Kui see peaks vastama tele, siis kuulub minu smpaatia kll kunstnahale. Loomakaitsjana on aga minu jaoks hoopis olulisim humaansuse phimte ja siin pole kahtlustki: ei saa pooldada metsloomade pidamist vikeses puuris palja tallaga traatvrgu peal. Tpselt nagu ka nende elusalt nlgimist jms.

Arvan aga, et iga loodus- ja loomakaitsja suleb oma suu, kui eesti jahimees toob humaanselt tapetud looma karusnaha meie metsast ning kohalike meistrite kte all saab sellest soe ja pehme kasukas. Kusjuures see karusnahk on krvalsaadus ka toiduna tarvitust leidvale jahisaagile vi on loom hukatud keskkonna tasakaalu hoidmiseks, mitte ksnes naha prast. Loomulikult peavad ka nahaparkijad hakkama kasutama uusi keskkonda sstvaid vahendeid.
1. A shocking look inside Chinese fur farms (video karusloomade elusalt nlgimise kohta Hiina kasvandustes; pole soovitatav lastele ja nrganrvilistele, tasub vaadata neil, keda loomakaitsjate pdlused on siiani lgu kehitama pannud): www.peta.org/feat/chineseFurFarms
2. Dixon, Doris. Fur: A Waste of Energy. Global Action Network. http://www.gan.ca/campaigns/fur+trade/factsheets/fur+%3A+a+waste+of+energy.en.html
3. ELS: Karusloomad (probleemid kasvandustes): www.loomakaitse.ee/?q=farmanimals_raised_for_fur
4. ELS pressiteade: Eesti Loomakaitse Selts ja Eesti Jahimeeste Selts hendavad jud: www.loomakaitse.ee/?q=node/177
5. ELS: Taanis keelustati rebasekasvandused: http://www.loomakaitse.ee/?q=node/259
6. ELS: 11. oktoobril keelustati Iirimaal kolmeaastase leminekuajaga karusloomade kasvatamine: http://www.loomakaitse.ee/?q=node/372
7. Fur Farming Legislation Around The World. Infurmation (teave on juba veidi aegunud): http://www.infurmation.com/furfarmlegislation.php
8. Goodland, Robert; Anhang, Jeff 2009. Livestock and Climate Change. World Watch Magazine, November/December (vrske uurimus, leiab, et loomakasvatus tekitab vhemalt poole inimese phjustatud kasvuhoonegaasidest):
www.worldwatch.org/files/pdf/Livestock%20and%20Climate%20Change.pdf
9. Kasepuu, Laura 2009. Karusnahk ei ole koloogiline. Bioneer, 28. jaanuar: www.bioneer.ee/eluviis/oko_abc/Karusnahk_ei_ole_%C3%B6koloogiline.aid-3448
10. New shocking images from Norwegian fur farms: www.forbypels.no/english
11. Pagnamenta, Robin 2009. Climate chief Lord Stern: give up meat to save the planet. The Times, October 27: www.timesonline.co.uk/tol/news/environment/article6891362.ece



Heiki Valner
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet