2012/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta orhidee EL 2011/06-07
Tmmu kpp vajab sisulist kaitset

Eesti orhideekaitse klubi on teist korda valinud aasta orhidee. Eelmisel aastal phendati tavaprasest rohkem thelepanu hele meie suurematest kpalistest punasele tolmpeale. Tnavu tutvustame vastukaaluks ht viksematest.

Tmmu kpp on nii Eestis kui ka mujal Euroopas ohustatud ja vheneva arvukusega orhideeliik. Seda eelkige traditsioonilise pllumajanduse kadumise tttu, kuna ta asustab poollooduslikke lubjarikkaid vanu rohumaid.
Tmmu kpp on saanud oma nime iepungade tmmupunase tooni jrgi. Avanenud is on valge, ruskete tppide ja joontega ning meenutab kujult veidi kaltsunukku.
Liigi teaduslik, ladinakeelne nimetus on viimasel ajal phjustanud eriarvamusi. Eestis on see liik kaitsealuste liikide nimekirjas endiselt kui Orchis ustulata. Kuid briti teadlased liigitasid ta hiljuti perekonda Neotinea ning seetttu vib uuemas kirjanduses kohata sageli ka nime Neotinea ustulata.

Taim on kllalt tilluke. Ehkki on leitud ka poolemeetrise isikuvarrega isendeid, on need siiski vga haruldased. Enamasti on 615-sentimeetriseid taimi rohus raske mrgatagi, eriti harjumata silmale. Ka isikupikkus varieerub suuresti, sisaldades 1060 vikest it, millest tipmised jvadki harilikult suletuks.
Taimed on vrdlemisi lhiealised. Populatsiooni poolelu ehk aeg, mille jooksul pool populatsioonis hel ajal idanenud taimedest sureb, on 0,93,2 aastat. ksikud isendid elavad ja itsevad ka kmneid aastaid. Tmmu kpa mnekuine puhkeperiood on suvekuivuse ajal. Sinakaid leherosette vib kasvukohtades leida ka lumeta talvedel. Siiski ei vrsu kaugeltki kik he populatsiooni isendid hel ajal [6].
Nii nagu mni teine meie kpalise liik lheb tmmu kpp aeg-ajalt soikeseisundisse, s.t. taimed ei pruugi igal aastal endale leherosetti kasvatada ja elavad maa all oma salaprast elu juuremugulana.

Olenevalt aastast vib isegi kuni 90% taimi populatsioonis olla soikeseisundis. Pikaajaliste Eestis tehtud vaatluste phjal on uurijad judnud jreldusele, et tmmu kpa taimede suremus varieerub kigis, ka ksteisest kaugel asuvates populatsioonides kllaltki snkroonselt. Kuid soikeseisundit on ajendanud pigem mingid kohaliku mikrokliima olud [4].
Tmmu kpal on juuremugulad. itseajal peituvad 36 cm sgavusel pinnases korraga kaks mugulat, millest ks on vana, talvitunud ning krbuv. Samal ajal kasvab teine, noorem mugul, mis talletab jrgmiseks aastaks varusid ning talvitub. Vrreldes teiste meie mugulaga orhideedega, on tmmu kpa juuremugulad vikesed ega ole neist toituda vivatele loomadele nii meeleprased. Ometigi tuhnivad metssead neid sageli les.
Metssigade kahjustused on siiski vheolulised ning mahajetud karjamaadel loovad enamasti just metssead vimalusi tillukestel idanditel leida kohta, kus juurduda ning kulukihist lbi tungida.

Tmmu kpa taimed itsevad eri aegadel. Selle tunnuse poolest on ta teiste Eesti kpaliste hulgas eriprane. Isegi niivrd, et 1990. aastal kirjeldasid Saksa teadlased Kmpel ja Mrkvicka [3] neid omaette alamliikidena: Orchis ustulata subsp. aestivalis ja Orchis ustulata subsp. aestivalis. Siiski on hiljem selgunud, et hilise itseajaga populatsioonid ei ole htset pritolu alamliik, vaid pigem eri maades iseseisvalt tekkinud variandid [5].
Eestis kasvavad vara, s.t. maist kuni jaanipevani itsevad taimed Muhus, Ida-Saaremaal ja Kuressaare lhedal Loode tammikus. Prast jaanipeva, juulist augustini itsevaid taimi vib kohata mnel pool mandril ning Lne-Saaremaal. Ainus koht, kus suvi lbi itsevaid tmmu kppi vib nha, on Loode tammik.
Tnapeval on Eestis hiline varieteet tavalisem. Hiljem itsevad taimed on enamasti suuremad kui varased. See on seletatav ldiselt krgema rohukasvuga, kuid ka sellega, et hilised populatsioonid kasvavad sagedamini tsedamatel ja raskemini lbikuivavatel muldadel. Erinevusi on leitud teisigi. Hilistes populatsioonides on viljumine edukam, vegetatiivselt paljunetakse vhem ning soikeseisundit tuleb ette rohkem kui varastes.

Tmmu kpp viljub kehvasti. Nektarit taim ei tooda ja varaseid isi tolmeldavad mardikad, vike-iesikk Leptura livida (Cerambycidae) [1] ning hiliseid vikesed krbsed (Echinomyia magnicornis), kelle jaoks ite vrv ning lhn meenutab videtavalt toorest liha. Selline petturlus ei taga siiski kuigi edukat seemnetoodangut. Sellel liigil on he taime mnekmnest iest arenenud paar-kolm vilja juba hea tulemus.
Halli kpaga vrreldes idaneb tmmu kpp looduslikes kasvukohtades rmiselt harva ja see oleneb ilmselt peamiselt niiskusest. Vegetatiivselt paljuneb see kpaliseliik harukordadel. Vahel siiski moodustuvad paari kuni kmne isikuvarrega kogumikud.
Joonisel (#) on nha, kuidas just Mandri-Eestis on viimase viiekmne aasta jooksul leiukohtade arv vhenenud. Praegu on meil selle liigi jtkusuutlikke populatsioone alla 30. Mnel pool saarte endistel karjamaadel kasvavad tmmu kpa isendid hajusalt laialdastel aladel. Peamine leiukohtade kadumise phjus on karjamaade ja niitude vssakasvamine.
Samalaadne vhenemine on teada ka Inglismaal, Madalmaades, Vahemere regioonis jpm. Euroopas. Veel vaid mnel pool mestikes on liik vrdlemisi tavaline [2]. Eesti aladel juab tmmu kpp oma levila phjapiirile. Lunas on ta levinud kuni Prantsusmaa Vahemere rannikuni ning idas Uuraliteni.
Just tnavu saab valmis ka aasta orhidee kaitseks meldud tegevuskava ning sja kehtestati keskkonnaministri mrusega hulk kpaliste psielupaiku, nende hulgas mitu tmmu kpa kaitseks. Siiski tuleb arvestada, et liikuva ja lhiealise liigina on taimed teadaolevates kohtades sageli hbunud valgusolude halvenemise tttu, samal ajal kui uusi leiukohti vib maakasutuse muutudes ka juurde tekkida. Seetttu peab olema valmis kiiresti psielupaiku le vaatama ning vajaduse korral piire muutma.

Andmed tmmu kpa leidude kohta on vga oodatud aadressile kadri.tali@emu.ee vi kirja teel: EM PKI BO, Riia 181 51014 Tartu.

1. Cingel van der, Nelis A. 1995. An Atlas of Orchid Pollination. A. A. Balkema, Rotterdam.
2. Delforge, Pierre 1995. Orchids of Britain and Europe. Harper Collins Publishers, London, UK.
3. Kmpel, Horst; Mrkvicka, Alexander Ch. 1990. Untersuchungen zur Abtrennung der Orchis ustulata L. subsp. aestivalis (Kmpel) Kmpel & Mrkvicka. Mitteilungsblatt, Arbeitskreis Heimische Orchideen 22. Baden-Wrtemberg: 30624.
4. Shefferson, Richard P.; Tali, Kadri 2007. Dormancy is associated with decreased adult survival in the burnt orchid, Neotinea ustulata. Journal of Ecology 95: 217225.
5. Tali, Kadri et al. 2006. Little genetic differentiation across Europe between early-flowering and late-flowering populations of the rapidly declining orchid Neotinea ustulata. Biol. J. of the Linnean Soc. 87: 1325.
6. Tali, Kadri; Kull, Tiiu 2002. Highly variable flowering time in Orchis ustulata (Orchidaceae): consequences for population dynamics. Nordic Journal of Botany 21: 457466.


Kadri Tali (1966) on botaanik, uurinud tmmu kpa ja teiste kpaliste koloogiat.



Kadri Tali
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet