2012/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
SETOMAA EL 07-08/2003
Keel kneleb maastikust ehk Juudatarst Raagotsina tsopini

Setomaal ringi sites ja kohalike elanikega juttu puhudes vib ette tulla huvitavaid kohanimesid, mis phjaeestlasele vivad jda arusaamatuks, ent tegelikult on kindla thendusega. Milliseid kohaliike thistavad niteks Rvvirosslpp vi Paskatsoro, Mokornulk vi Liinakands?

Kike eluks vajalikku, muidu olulist vi ka ebatavalist pab inimene kuidagi thistada. Nime saavad teistest erinevad (suuremad, viksemad, imelikumad, mne silmapaistva tunnusega jms.) vi inimesele thtsamad objektid, aga ka kohad ldisemalt. Euroopa keeltes on primaarsete kohanimede lpus sageli sna, millel on kindel thendusseos kohanime objektiga. Nimeteaduses nimetatakse selliseid snu determinandiks ehk kohanime liiki nitavaks snaks ehk liigisnaks [1, 3, 4, 6]. Liigisna saab keeles kasutada omaette terminina ning sellega mrgitakse kiki samasse klassi kuuluvaid objekte. Niteks kohanime Jaanimgi puhul on liigisna mgi, mis tavakeeles thendab igasugust muust maast natukegi krgemat kohta. Paiga tpi nitavad snad on vahetult seotud kohaliku keele, loodusolude, kultuuri ja ajalooga. Mned nimeuurijad on elnud, et kohanime esiosa on justkui eesnimi ja determinant perekonnanimi [5].

Kohanimedes ja seega ka inimeste teadvuses ei muutu midagi nii kiiresti kui maastikus. Kohanimed vivad silitada aastasadu oma liigisna, isegi kui loodusobjekt ise on juba muutunud. Nii ongi erandlikud, ent htlasi huvitavaimad juhud, kus liigisna ei vasta enam objektile, niteks on soost saanud maaparanduse kigus pld, aga nimi sisaldab ikkagi komponenti soo, vi kui mne vesise maalapi (lumbi) sisse on kasvanud mets, kuid nimi sisaldab ikka komponenti lump [1].

Tarst mtsani. Snaga tar thistab lunaeestlane nii tuba kui ka maja, aga tihti ka lihtsalt kellegi majapidamist vi ksikelamut, nt. Hrtar, vi ka peidukohti ja koopaid, nt. Juudatar Obinitsa kandis. mber maja on ussaid vi moro muru, u. Ussaid on ehtlunaeestilik sna, mis thistab ukseesist ue ehk seda aeda, mis on ukse ees. Neid snu igapevakeeles kll tuntakse, kuid Setomaa kohanimedes liigisnana ei leidu. Et ussaid on siiski olnud kohanime jrelkomponent, seda on nha klanimest Mess, mis on lhenenud kohanimest Meussaia.

Setomaa talud on koondunud kladesse, mis enamasti on selgepiirilised ja kompaktsed. Klad omakorda kuuluvad nulkadesse ehk suurematesse paikkondadesse. Setomaal on kaksteist nulka: Irboska nulk, Koolina nulk, Luhamaa nulk, Mokornulk, Poloda nulk, Raakva nulk, Saadsrinna nulk, Saurova nulk, Tstski nulk, Vaksaar nulk, le-Pelska nulk ning Keer, Luga ja Seerids nulk [2]. Liigisnaga -nulk mrgitakse ka jrve vi lahe soppe (Hahenulk Vrska lahe osa), metsaosa (Palonulk), soo sees olevat pikka metsasaart (Pikknulk) ning plde, niteks nimes Kivonulk.

Liigisna -pld seevastu on sna, mida kirjakeelt rkiv inimene vib Setomaal julgelt kasutada, sest pllunimedes on see sna tavaline, niteks Sinidsekivipld, Kukadsipld, Esndpld jt. Pllu thenduses kibib Luna-Eestis ka sna nurm: Putisanurm, Tammnurm jpt. Koristatud pllu kohta eldakse Setomaal ka muu, nt. linamuu, nakrimuu, kesvmuu koristatud linapld, naeripld, odrapld. See sna on jnud ka kohanimedesse, kuid mitte enam liigisnana: Kaaramuu org, Maaskmuumts , Nakrimuu talu. Stis pldu thistab sna st: Korgst, Kuningast, Lapikst. Heinamaa liigisnaks on Setomaal valdavalt niit: Ilskaniit, Klgusniit, Pristaniniit. Snal kund (kond) on Kagu-Eestis kolm thendust: kehv vilets maa, heinamaa ning laas vi mets. Setomaal leiame sna kund eesktt metsanimedes: Kaokund, Kunnukn.


Mtsast mele. Metsanimesid liigisnaga mts leidub Setomaal vga palju: Hargomts, Jussinaasmts, Melnidsamts jpt., niisamuti ka metsanimesid liigisnaga palo kuiv krge (okaspuu)mets, nmm: Korsapalo, Lakpalo, Tedrepalo jt. Huvitav on mrkida, et Lne-Eestis thistab palu hoopis madalat soist maad [7]. Suurte metsade nimedes on liigisnaks ka laan (Ladilaan, Tslaan, Visserlaan jt.) vi varik (Korgvarik, Savikua varik jt.). Vso eesti keeles vsa thistabki vsastikke, nagu Palanuvso, Tsossivso jt.

Harvem kui suuremad metsad, aga mnikord siiski, on nime saanud ka viksemad metsad vi puuderhmad. Nimi on tulnud valitseva puuliigi jrgi: Kadastik, Koksina kuustik, Pedstik, kuid tnapeval ei pruugi enam nime andnud puuliik seal valitsev olla. Mnikord antakse nimesid ka ksikutele puudele: Lautsipeti (peti thendab Luna-Eestis mnd), Ustinapedjq.

Praegusajal on tavaline, et metsade asemele tekib inimtegevuse mjul palju maha vi lbi raiutud alasid ehk aetuid ja raotuid. Liigisnana esineb aet metsast raadatud heinamaade nimedes: Kirilaet, mis nd on pld, ja Vastseliina kihelkonnas Katriaet. Kige tavalisem ja ldisem sna (vana) raiesmiku kohta on raotu snast raot, mis esineb metsanimedes ka liigisnana (raiesmiku peale on uus mets kasvanud, kuid vana nimi alles jnud): Provvaraotu, Tagaraotu, Vinguraotu. Mereme vallas kutsutakse hte viksemat kla ka Raotu nimega.

Vru- ja Setomaal on tavalised palan(d)u-komponendiga kohanimed, nagu Lotapalandu ja Odepalandu. See sna thendab plenud koht metsas ja nende nimede puhul kohalikud elanikud tavaliselt ka mainivad, et seal on kas mets vi soo plenud.

Mitmethenduslik sna on saar: see vib olla nii jrvesaar (Kirbusaar), krgem koht soos vi heinamaal (Kivosaar, Vismasaar), metsasaar (Pertonasaar, Rebstesaar), aga ka poolsaar (Sosnasaar, Popovitsa saar poolsaared Vrska lahes) vi madalam koht jrves vee all (Suuhasaar). Samuti vib saar sisalduda pllunimes: Tilgasaar.


Melt perni. Mgi on Setomaal ikka mgi, niteks nimedes Vismamgi, Ruugapllamgi, Marstumgi jpt. Vga levinud liigisna on kink kngas (Vrumaal ka kunt): Keelekink, Lehmkpkink, Tsibrakink jt. Harva esinev sna krk thistab soosaart, nt. Viinatii krk. Menlvu vidakse kutsuda snaga perv, niteks Pikkperv. Sna mr kasutatakse thenduses jrsk jerne kalju, millel on (tavaliselt) ka liivakivipaljand. Liigisnana esineb mr Piusa je liivakivipaljandite nimedes: Hrm mr, Rptsv mr, Suurmr jt.

Setomaal on palju orge: Kiiniguorg, Timmoorg, Viinaorg jt. Ainult Setomaal vime kuulda sna tsoro, mis on soise phjaga madal org, nt. Paskatsoro Vrskas. Vru- ja Setomaal on sna haud thenduseks ennekike (suurem) auk; lohk, ngu, nagu kohanimes Svhaud. Ka surnule kaevatakse haud, aga surnuaial kiakse matus pl, kalmu pl.

Sna kand on liigisnana nimes Mustkand, mis on saaretaoline psastega maariba keset lagedat madalsood. Soo ise kannab sekundaarset nime Mustakannu suu. Kand ei ole eesti keeles knd, thenduse leiab soome keelest: kanta on (kitsas) maariba kahe veekogu vahel; neeme algus; maariba soode vahel; maariba pldude vahel [4]. Sna kands ehk (millestki) jrele jnud osa esineb ka kohanimedes, niteks setod tlevad Vastseliina linnuse varemete kohta Liinakands.

Inimeste jaoks on ikka olnud oluline thistada objektide tippe, lppe ja viimaseid nurki. Setomaa krgeim koht on laialdane Kuksina mgi, mille tipp kannab nime Repite (vn. naerimaa seega siis pld). Tippu vi otsa thendab ka liigisna -p, niteks maanina nimes Ustjap, kusjuures selle nime puhul on geograafiliselt hsti jlgitav nime ja objekti seos: maanina mbrus (jrve kallas) ja pool objekti on soine, aga selle kige tipmine jrve ulatuv osa on liivane. Tihti leiame sna -p ka klanimedes, nt. Jrvep ja Lutp. Pabra jrve he haru nimi on aga Vungiots.

Liigisna -per thendab (millegi) tagumine osa, lpp, kusjuures tavaliselt on nime ja objekti seos ka geograafiliselt hsti jlgitav. Niteks Mustaojaper on soo oja lpus; Nurmper nurme ots enne orgu; Restiguper ja Tsopaper pllud enne metsa ning sood jt. Per snonm on hand, mis thendab (sabakujulist) maastikuelemendi soppi. Nnda on Ojahand ks kitsas ojaharu, mis on muutunud niiduks. Kasutusel on ka sna nna nina, mis tavaliselt thistab jrve ulatuvaid poolsaaretaolisi maaosi, nagu Suuhanna, Tubnikanna, Proodanna jpt. Toredasti klav sna on tsopp sopp, mida vib leida jrgmistest kohanimedest: Kuulunidsa tsopp sarnane lammiga, Raagotsina tsopp Raagotsina oru viimane sopp metsa sees.


Perst mereni. Luna-Eestis kasutatakse allika, ltte thenduses pigem sna lteq, millest tulenevad paljud allikanimed: Mrlteq, Praaveslteq jt. Liigisna -tiik on Setomaa kohanimedes sna harva, nt. Kuningatiik; tunduvalt tavalisem ja omasem on samathenduslik lump: Laulatuslump, Rvlilump jt. Lpp thendab (kaevatud) linaleotiik ja seda leiame niteks kohanimes Rvvirosslpp. Sna lohk on tuntud le kogu Eesti ja esineb Setomaalgi liigisnana lohkude nimedes, kusjuures lohk vib olla nii veega kui veeta koht: Jaagolohk, Viinalohk jt. he metsase madalsoo nimi on Pardsilohk. Kraavidelgi on nimed, nt. Misakraav, Jaamakraav. Tavalisi ojasid on Setomaal sna vhe, aga mned siiski: Verrevoja, Ltteoja jt.

Soode, soometsade ja rabade kohta eldakse lihtsalt suu: Kadonasuu, Timskisuu, Tsirgumsusuu jpt. Setomaal leidub koguni ks hellitusliitega terminnimi: Suukn. Madalat maad thistab ka sna ntsk ngu, lohk, madal maa, mis esineb liigisnana nimes Ollntsk.

Setomaa piirijed, seega thtsaimad jed on Mdajgi ja Piusa jgi. Jekrudelgi vivad nimed olla: Hundikrd, Suurkrd jt. Maa ja vee piiriala on liigisnade poolest vga huvitav, eriti Setomaal, kus on kokkupuuteid vene keelega. Niteks on venekeelne sna kuba laht, jrvesopp (vn. губа laht, lahekurm) kinnitanud kanda mitmes Setomaa lahenimes: Jaakohdo kuba, Kremmessv kuba jt. Rannarsete setode jaoks on thtis elatusala olnud kalapk, millele viitab ka vana kohanimi Tindiloomus Rpina kihelkonnas. ldnimi loomus thendab kalapgikohta vi noodatit kalu. Venekeelsel snal тоня on sama thendus, mis eestikeelsel snal loomus ja hel Vrska kandi klal ongi nimeks Toa.

Jrvedest on Setomaale olulisimad Lmmijrv ja Pihkva jrv. Aga niteks Jrvekene on hoopis soo keset metsa. Kuna Lmmijrv on Setomaa mistes suur jrv, siis kohtab ka jrversetes kohanimedes maastikusnu, mis sarnanevad merersete omadega. Kige tavalisem neist on laht, niteks Vrska lahe ks osa on Rsna laht, ja kurk: Kulkna kurk, mis on kitsas ja sgav jrvekitsus.

Mnikord on nime saanud ka mbruskonna silmapaistvamad kivid, niteks Annkivi. Sna kivi vanem thendus on aga veski, mis on levinud just Luna-Eestis, aga ka niteks Hiiumaal. Setomaal on kaks veskinime, mis kannavad endas vana liigisna: Klikivi ja Krukivi.


1. Faster, Mariko; Saar, Evar 2002. Vromaa kotussnimmist. Vro Instituudi toimndusq nr 13. Vro.


2. Hrn, Aare 1990. Setomaa nulga. Mokornulk. Vro-Seto thtraamat ehk kallendri 1991. aastaga ple. Vro: 2123.


3. Kallasmaa, Marja 2000. Saaremaa kohanimed II. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn.


4. Pall, Valdek 1977. Phja-Tartumaa kohanimed II. Valgus, Tallinn.


5. Randall, Richard R. 2001. Place Names How They Define the World and More. The Scarecrow Press, Inc. Lanham, Maryland, and London.


6. Simm, Jaak 1971. Slaavi geograafilised terminid Setumaa kohanimedena. Emakeele Seltsi Aastaraamat 17. Eesti Raamat, Tallinn: 169171.


7. Vaba, Lembit 1989. Balti laenud lnemeresoome maastikusnavaras. Keel ja Kirjandus 4: 206218.



Mariko Faster (1977) on eesti keele eriala magistrant, Tartu likooli Luna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse kuraator.



Mariko Faster
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet