2012/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 02/2004
Geenmuundatud organismid jgu laborisse

Maailmakuulus Inglise toiduuurija rpd Pusztai pidi loobuma oma tst prast esinemist BBC televisioonisaates, kus ta teatas, et geneetiliselt muundatud toidutaimede (GM-taimed) ohutuse kontroll ei ole piisav. Seetttu on vimalik, et turule lubatakse ohtlikke taimi. Oma uurimists oli ta selgitanud, et teatud geenmuundatud kartul on kahjulik rottidele.

See juhtus 1998. aastal, aga alles hiljuti selgus, et USA president Clinton oli isiklikult nudnud Suurbritannia peaministrilt Pusztai ohjeldamist. Pusztai oli nimelt esimene tippuurija kes julges kritiseerida GM-toitu, seades nii ksimrgi alla USA ettevtete GMO-kampaania.

Tegelikult andis juhtum Pusztaiga vastupidise efekti: rahvas, eriti Inglismaal ja ka teistes Euroopa riikides, sai aru, et ttt ptakse varjata. Tekkis umbusk nende teadurite vastu, kes vidavad, et GM-taimed on ohutud.

Teadlaste vastuseis. PSRAST (Physicians and Scientists for Responsible Application of Science and Technology) on rahvusvaheline teadurite ja arstide organisatsioon, mis koondab le viiekmne professori ja vastava pdevusega uurija, peale selle veel le 200 teaduri kogu maailma likoolidest. Eesmrk on vaidlusi tekitavate geenmuundatud organismide (GMO) mitmeklgne anals. Organisatsioon on vike, sest paljud teadlased, kes meie seisukohti toetavad, ei julge seista avalikult GMO propageerimise vastu, kartes kaotada oma t.

Olukord sarnaneb autoritaarse diktatuuriga: maailma juhtivad vga vimsad riorganisatsioonid on investeerinud miljardeid geenitehnoloogiasse ning soovivad selle edendamist mis tahes hinnaga. riorganisatsioonide surve on vga tugev, eriti USA valitsusele.

Ebateaduslik kontrollimeetod. Suurettevtete osava mjutuse tttu otsustasid omal ajal nii USA, RO pllumajandusorganisatsioon (FAO) kui ka Euroopa Liit loobuda toidu ohutuse rangest kontrollist. Peeti piisavaks, kui GM-taim sarnaneb ldjoontes oma loodusliku vastega. Inglise keeles nimetatakse seda geneetiliseks vrdvrsuseks (genetical equivalence). Tootja ise vis otsustada, mille alusel ta seda vrdvrsust mras. Iga molekulaarbioloog mistab, et selline ksitlus pole usaldusvrne.

PSRAST on selle kohta koostanud avaliku kirja kikidele maailma valitsustele. Kirjale, kus selgitatakse, et see printsiip ei ole teaduslik, on alla kirjutanud le 200 teaduri asjakohastelt erialadelt. Muretseme seeprast, et turule judvate GM-taimede ohutust on mratud ebateadusliku meetodi alusel.

Oleme geneetilise ekvivalentsi printsiipi kritiseerinud algusest peale ning teavitanud sellest valitsusi kogu maailmas ja Euroopa Komisjoni. Olime nnelikud leides, et viimastel aastatel on geneetilise ekvivalentsi printsiipi eitanud ha rohkem teadlaste juhtivkogusid, Kanada Teaduste Akadeemia ja Inglismaa Arstide Assotsiatsioon kaasa arvatud.

Ometi kehtib see printsiip ikka veel nii USA-s kui ka Euroopa Liidus. USA-s pealegi GM- toitu ei mrgistata, kuigi see, eelkige GM-soja, -mais ja -raps, on pidevalt turul.

USA kogemusele viidates videtakse, et GM-toit ei saa olla kahjulik: haigestumisi pole theldatud. Tegelikult ei tea seal ju keegi, mis ajast ja kui palju ta on snud GM-toitu. Pealegi vib sel olla pikaajaline, niteks vhki ja allergiat tekitav mju. Niisuguseid mjusid saab avastada ainult toidu ohutust phjalikult ja pikka aega hinnates. Seda paraku ei nuta.

riorganisatsioonide surve tttu, eriti USA likoolides, on GM-toidu ohutust ldse vga vhe uuritud. Uurimistde peamiste sponsoritena on neil nnestunud sellealaseid tid tkestada. Seda on tehtud vga juliselt, andes selgelt mista, et igasugune GMO kriitika vib rikkuda teadlase karjri.

Niteks Cornelli likooli pllumajandus- ja toitumisteaduskonna uurijate ksitlus nitas, et ligikaudu pooltel neist olid kahtlused GM-toidu tervislikkuse, ohutuse ja keskkonnamjude suhtes, samuti kahtlevad nad selles, et GM-toit viks psta maailma nljahdast. Ainult 37% pooldas kindlalt GMO-suunda ja 8% arvas, et pllumajanduslik biotehnoloogia aitab leevendada maailma nljahda, kuid nemadki olid mures toidu ohutuse ja ebapiisava kontrolli prast.

Kll vhemusse jnuna vitsid biotehnoloogia edendajad, et nad tundsid avalikkuse tuge, vastupidi kahtlevale teadlaste enamikule, kes seda ei teinud [6].


Keskkond saastub. Vga puudulikult on uuritud ka GM-taimede mju keskkonnale. Ent vhesedki uurimused viitavad vimalikele tsistele probleemidele. Kui GM-taimed on kord loodusesse viidud, ei ole nende geene vimalik tagasi kutsuda: need taimed vivad levida ja paljuneda mitmel viisil ka siis, kui algallikat enam ei kasvatatagi. Oxfordi likooli zooloogia instituudi juht professor Alan Cooper on hiljuti leidnud, et DNA vib mullas psida tuhandeid aastaid. Keegi ei tea, millist mju see DNA vib kunagi avaldada. Seeprast leiab PSRAST, et GM-taimi tuleb hoida kindlalt suletud laborites seni, kuni nad on phjalikult lbi uuritud.

Rmustab EL otsus tunduvalt karmistada oma nudeid, mida olemegi soovitanud. Juba 1998. aastal nudsime GMO taimedele moratooriumi [5], hiljem on EL seda arvestanud. USA survel tahtis Euroopa Komisjon hiljuti moratooriumi lpetada, kuid teadlaste (European Food Safety Authority's Scientific Panel on Genetically Modified Organisms) nudel seda mdunud aasta lpul siiski pikendati. Paraku lubavad EL seadused Euroopa Komisjonil ja ministrite nukogul teha otsuseid ka uurijate nuandeid arvestamata. See on ks EL nrkusi, mis peegeldab rihuvide tavaprast suurt mju.

Uute viiruste oht. GM-taimed vivad luua uusi viirusi. Iga GM-rakk sisaldab viiruse ja bakteriaalse DNA kombinatsiooni (mosaiiki), mis vimaldab vra DNA viimist peremeesraku DNA koosseisu (vektor-DNA) ja vimendab lisatud geeni mju (promootor-DNA). Niisugused DNA-mosaiigid on igas geneetiliselt muundatud organismis.

Seda geenitehnika propageerijad tavaliselt ei nimeta. Jetakse mulje, et ksimus on ainult soovitud geeni lisamises. Ometi vivad just need lisageenid tekitada olulisi probleeme, sest viiruse geenid on eriti suure rekombinatsioonivimega. Geenid vivad mber kombineeruda siis, kui GM-taim nakatub mne taimeviirusega. Selline nakatumine on aga sna tavaline.

Biotehnoloogiaettevtete eksperdid tunnistavad kirjeldatud vimalust, ent vidavad samas, et uue ohtliku viiruse teke sel teel on vga ebatenoline. Kui niisugune viirus tekiks isegi hel juhul miljardist (mis on miljoneid korda haruldasem kui seni katsetega testatu), oleks see siiski vga ohtlik juhul, kui sraseid taimi kasvatatakse pllul. Laboris ttavad biotehnoloogia eksperdid on nimelt unustanud, kui suur on taimede arv pldudel seal vib teoks saada ka vga haruldane nhtus.

Vtame niteks rapsi tavalise GM-taime, mida vib-olla tahetakse tuua ka Eestisse. Mdunud aastal kasvatati Eestis suvirapsi 33 000 hektaril. Igal ruutmeetril kasvab kuni sada taime. See thendab kuni miljon taime hektaril ja kogu Eestis 33 x109 rapsitaime. Kui tenosus oleks isegi ainult ks miljardi taime kohta, saaks ohtlik uus viirus siiski tekkida umbes kolmekmnel juhul (kui kogu rapsi kasvupinnal kasvatataks GM-rapsi). Ent epideemia vib puhkeda hestainsast viirusest.

Dr. P. J. Dale Euroopa juhtivast John Innesi instituudist seletab: ks probleemidering on eriomane just GM-taimedes sisalduvatele viiruslikele transgeenidele. Nimelt on vimalik GM-taimede supernakkus teise viirusega. Sellega kaasnevad interaktsioonid transgeenilt ekspresseeritavate viiruslike vi viirustega seotud jrjestuste ning GM-taime supernakatanud viiruse ekspresseeritavate jrjestuste vahel. Pidevalt lisandub tendeid selle kohta, et taime supernakatanud viiruse ekspresseeritava RNA ning transgeenilt ekspresseeritava RNA vahel toimub rekombinatsioon aberrantse homoloogilise rekombinatsiooni mehhanismi kaudu.

On mitu nidet selle kohta, kuidas he viiruse nukleiinhape pakitakse transgeensetes taimedes teise viiruse kapsiidi. Seda on ette tulnud nii samasse rhma kuuluvate kui ka erisuguste viiruste korral. [3]


Rikub mullaelustikku. Grammis elusas mullas leidub umbes tuhat liiki baktereid, seeni ja teisi organisme, neist kigist oleneb mulla viljakus. Uurimused kinnitavad: mida mitmekesisem on mulla elustik, seda viljakam muld.

PSRAST on esitanud hpoteesi, et GMO-geenid vivad vhendada mullaelustiku mitmekesisust ja muuta sealsete mikroorganismide koloogiat. Taimede DNA vib le kanduda mullabakteritele kas taime-eritiste kaudu vi siis seelbi, et bakterid ttlevad taimejnuseid. DNA psib mullas kllalt kaua, et sattuda sealsetesse bakteritesse.

Eespool kne all olnud DNA-mosaiigis on vektor-DNA, mis vimaldab teisel liigil vr-DNA-d vastu vtta. Igal rakk kaitseb end vr-DNA eest, ent vektor-DNA vib soodustada DNA lekandmist bakterite ja ka teiste mulla mikroorganismide vahel.

Eriti suur probleem tekiks, kui selline DNA kuhjuks mullas iga saagi jrel (hiljuti teatavaks saanud Alan Cooperi leiutis, et DNA vib psida mullas tuhandeid aastaid, teeb selle veel tenolisemaks). Kui DNA lekannet soodustava vektor-DNA hulk aastate jooksul suureneks, viks mullaelustiku mitmekesisus kriitiliselt vheneda. Sel juhul kahaneks ka mulla viljakus.

Kui see mitmekesisust kahjustav DNA ei nrgesta mikroorganismi, siis see psib mullas. Ka prast seda, kui organism sureb, vib DNA jda psima ning sattuda teise mikroorganismi. On raske ette kujutada, kuidas sellest lahti saada. Muld jbki saastunuks.

Tahan rhutada, et see on veel testamata hpotees. Katseliselt on kindlaks tehtud, et DNA vib le kanduda GM-taimelt bakteritele, aga selle mju mitmekesisusele ei ole uuritud. Siiski on phjust arvata, et GMO-vektorid bakterites vivad phjustada mitmekesisuse vhenemist. PSRAST andis selle arutada erialadevahelisele trhmale, kuhu kuulub kmmekond teadurit mitmelt maalt. T ji soiku, sest kaks tuntud USA mullakoloogi, kes algul seda uurimust toetasid, ei julgenud siiski osaleda: mitte kahtluse prast, vaid kartusest, et sellest viks kujuneda suur pomm geenitehnoloogia vastu.

Oleme seda hpoteesi oma veebilehel tutvustanud ning pole siiani olulisi vastuviteid saanud.

Et mitte kski tnapevane GM-taim pole tunduvalt parem tavalisest, leiame, et oleks vastutustundetu neid loodusesse viia enne, kui pole vlistatud selliste komplikatsioonide vimalus.


Kahjustab mahetootmist. Uurimised on nidanud, et GMO-geenid levivad nii sama liiki looduslikele taimedele kui ka sugulasliikidele, kaasa arvatud umbrohud. Niteks rapsil on Rootsis kaks metsikult kasvavat lhisugulast. Oletan, et sama probleem tekib ka Eestis. Kui siin hakatakse kasvatama GM-rapsi, siis vib sellega kaasneda kontrollimatu GMO-saastumine, mis vib aja jooksul laialdaselt levida.

On ilmselge, et GM-taimede kasvatamisega Eestis kaasneks keskkonna geneetiline saastumine. Ja selle levikut pole vimalik tkestada. Eriti, kui tekivad GM-superumbrohud, mis ei allu umbrohutrjevahenditele. See rikub mahetootmise vimalusi. Nii on juba juhtunud USA-s ja Kanadas, kus GM-taimi on leitud maheviljeluse pldudel. Mned arvavad, et biotehnoloogia riettevtete eesmrk ongi hvitada mahetootmist tugevat ja kiiresti kosuvat konkurenti. Seda oleks vimalik saavutada just GMO-saastamise lbi.

Nudlus mahetoodete jrele on viimastel aastatel suurenenud 2030 protsendi vrra, letades pidevalt toodangut. Seejuures vivad mahetoodete hinnad olla kaks kuni kolm korda krgemad kui tavatoodetel. Niisiis on mahetootmine vga hea ri, mis viks rikastada Eesti talunikke ja, kui seda laiendada, anda olulist sissetulekut ka Eesti riigile.

Just seetttu ei tohiks lubada GM-taimi Eestisse. Sellise otsuse eest peaksid hoiatama uute viiruste tekke oht ja hpoteetiline mullakoloogia rikkumise vimalus.


GM-taimed ei ole paremad. Alguses videti, et GM-taimed annavad suuremat saaki ega vaja keemilisi taimekaitsevahendeid. Tegelikult on vastupidi: ulatuslik kogemus on nidanud, et GM-taimed ei ole viljakamad ega tulukamad kui tavalised. USA pllumajandusministeeriumi anals nitab, et GM-taimede kasvatamine osutub pigem vhem tuluandvaks, kui seda on tavalised pllukultuurid [7]. GM-taimede viljakus on tavaliselt madalam ja haigestumus suurem. Mrke vajatakse niisama palju vi isegi rohkem kui tavaviljeluses.

RO pllumajandusorganisatsioon FAO on ulatusliku analsi tulemusena judnud jreldusele, et nlg maailmas ei tulene mitte toidupuudusest, vaid vaesusest. Niisiis ei vaja maailm nlja kustutamiseks GM-taimi [2]

Just vitlus nljahda vastu on alati olnud biotehnoloogia propaganda suurim argument. Ometi pole sel teaduslikku alust, sest seni ei ole loodud tunduvalt suurema viljakusega taime. Tihti on GM-taimede viljakus hoopis viksem, sest need on tundlikumad haiguste ja keskkonnamjude suhtes. [1]


Teadmatus. Peale selle, et GMO ohutust pole phjalikult uuritud, on ka teadmised selle kohta vga puudulikud. Tuntud geneetik Craig Venter, ks inimgenoomi projekti juhtivaid uurijaid, on elnud: Me teame kaugelt vhem kui sajandikku sellest, mida oleks vaja teada bioloogiast, inimese pshholoogiast ja meditsiinist. Minu arvates ei tea me bioloogiast sittagi. [4]

Peale muude raskuste DNA mistmisel ei arvesta molekulaarbioloogia teooriad uusi teadmisi, mille kohaselt oluline osa DNA talitlusest avaldub kvanttasemel. Seeprast on vimatu ennustada ja mista geenmuundamise kogumju tervisele ja keskkonnale.

Niisiis tunneme GMO-de mju liiga vhe. Seeprast oleks vastustundetu viia neid loodusesse.

Vib-olla suudetakse kunagi kindlalt elda, kas GM-organismid on ohutud. Aga tee sinnani on pikk, vtab arvatavasti aastakmneid. Ja pole ldse kindel, et ohutus leiab kinnitust. Samas koguneb iga aastaga teavet, mis suurendavad kahtlusi GMO vrtuse ja ohutuse kohta, seda nii toiduna kui ka keskkonna suhtes.

Arvestades kogemusi, mis veenavad, et GM-taimed pole paremad tavalistest, pole mistlik tundmatut kasvatades vtta tundmatuid riske. Seda enam, et loodusesse viidud GMO-DNA vib psida keskkonnas igavesti.


1. 12 myths about hunger, 1998. Institute for Food and Development Policy Backgrounder
Summer 5, 3. http://www.foodfirst.org/pubs/backgrdrs/1998/s98v5n3.html

2. FAO report reveals GM crops not needed
to feed the world, 2000. http://www.psrast.org/faonowohu.htm.

3. Dale, P. J. et al 1998. Detection of Risks Associated with Coat Protein Transgenics'. Foster, G. D. Taylor, S. S. F (editors). Methods in Molecular Biology: Plant Virology Protocols: from Virus Isolation to Transgenic Resistance. New Jersey, Humana Press Inc. 81: 547555.


4. Dr. J. Craig Venter, Times Scientist of the year (2000). "The Genome Warrior". The New Yorker Magazine, June 12.


5. Schomberg, Ren von 1998. An appraisal of the working in practice of directive 90/220/EEC on the deliberate release of genetically modified organisms. 2 January. http://www.psrast.org/eudircom.htm


6. Suurkla, Jaan 2001. Independent Scientist An Endangered Species. ISIS Report, September 4. http://www.psrast.org/crisisofsci.htm


7. US Department of Agriculture (USDA) Adoption of BioenGMOneered Crops. http://www.ers.usda.gov/publications/aer810/


Jaan Suurkla (1941) on arst, juhtinud rahvusvahelist teadurite ja arstide organisatsiooni Physicians and Scientists for Responsible Application of Science and Technology (PSRAST).



Jaan Suurkla
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet