2012/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
intervjuu EL 03/2004
Roheline liikumine ei soovi parteistuda

Peep Mardiste on sndinud 1972. aastal Tartus. Lpetanud 1990 Tartu 12. keskkooli ja 1996 Tartu likooli geograafina. 1998. aastal kaitses samas magistrikraadi vlisabi rollist Eesti keskkonnakaitses. Alates 2001. aastast Tartu likooli geograafia instituudi doktorant. Kuulub Tartu lipilaste looduskaitseringi, Eesti Rohelisse Liikumisse (alates 2002. aastast juhatuse esimees). Euroopas tuntumaid Eesti keskkonnakaitsjaid, kuulunud Euroopa keskkonnavrgustike Friends of the Earth Europe, Coalition Clean Baltic, A SEED Europe, CEE Bankwatch Network juhatustesse. Phihuviks rahvusvaheline keskkonnapoliitika ja arendustegevuse keskkonnamjud.

Eesti Rohelise Liikumise (ERL) ldprogrammis seisab, et tegelete vaid keskkonnakaitse, mitte poliitikaga. Kas neid kaht valdkonda ldse saab tnapeval lahus hoida?


Poliitikaga ei tegele selles mttes, et Eesti Roheline Liikumine on valitsusvline survegrupp, mis kindlasti ei muutu parteiks, ei osale poliitikas valimiste kaudu. Kuid poliitikasse sekkume loomulikult: riigi arengusuundi ja otsuseid mjutamata ei saaks me keskkonda thusalt kaitsta. Seda tingib ka teemade valdkond, millega me kokku puutume, ja kus avalikkuse ning looduse huve kaitsta pame: energeetika ja transpordi keskkonnamjud, ruumiline planeerimine, sstev tarbimine ja Euroopa Liidu abiprogrammide mjud on paratamatult tunduvalt poliitilisemad teemad kui niteks liigikaitse.


Kas ERL-il pole olnud plaani parteistuda?


Aastatel 19881991 tegutses Eesti Roheline Liikumine hteaegu keskkonnaorganisatsiooni ja parteina, see oli lihtsalt tolle aja eripra. Rohelised said valitud ka parlamenti. 1991. aastast peale on ERL valitsusvline survegrupp, kellel pole mingit ambitsiooni parteistuda. See ei thenda kaugeltki, et Eestis ei viks tekkida rohelist parteid. Tiesti vimalik, et roheline partei paari aasta jooksul luuakse, kuid meie jma sellegipoolest iseseisvana edasi tegutsema.

Kui kaua tollane roheliste partei tegutses?


Ta hbus lpuks kahetsusvrse suundumuse tttu, mida vib ka praegu Eesti poliitikas nha: suured parteid ei taha nha enda krval vikseid. Roheline erakond lppeski siis, kui parteidele kehtestati tuhande liikme piir. Praegu svendatakse Res Publica eestvttel samuti ssteemi, mis vlistab uute konkureerivate parteide tekke.

Kui roheliste partei uuesti tekib, siis eraldi meist. Parteiga saaks teha koostd, neil oleks kindlasti vljundeid poliitilisse ellu ja protsessidesse, mida meil pole. Me viks kanda sna sarnast ideoloogiat. Nii ttab see ka arenenud riikides, kus on olemas htviisi tugevad rohelised parteid ja valitsusvlised rohelised liikumised. Mlemil on omad spetsiifilised rollid ja vljundid, kuid lppkokkuvttes on eesmrgid samad.

Roheliste partei le on Eestis viimastel aastatel diskuteerinud kllaltki lai seltskond. Loomulikult on siin inimesi ERL-ist, keskkonnakaitsega tegelevatest hingutest, aga ka mujalt. Tpiline roheline partei ei tegele ju ainult keskkonnaga, vaid ka laiemalt hiskonnaelu ja majandusega. Sotsiaalsed teemad on igal Euroopa rohelisel parteil vhemalt niisama olulised kui keskkond. Niteks sotsiaalkoloogiaklubi Heauusilm on rohelise partei vajalikkuse le mtteid mlgutanud.


Lne rohelistel parteidel ei lhe vist viimasel ajal kuigi edukalt?


Ei tleks, oleneb riigist. Soome rohelised niteks vitsid viimastel valimistel uusi parlamendikohti. Ka Saksamaa rohelised eesotsas vlisminister Joska Fischeriga on endiselt vga populaarsed ja neil on vimalus oma mjuvimu ilmselt veelgi suurendada.

Roheliste edukuse jrgmine indikaator on juunikuised Europarlamendi-valimised. Europarlamenti valitakse mitte riigi, vaid poliitilise suunitluse alusel. Praegu on roheliste fraktsioon seal suuruselt neljas, mis nitab keskkonnatemaatika thtsust eurooplaste jaoks. Ma ei vlista ldse, et ndsetel Europarlamendi-valimistel seataks Eestis les ka mni ksikkandidaat roheliste hulgast. Sellised kandidaadid oleks hea alternatiiv senistele parteidele: on hea, kui keskkonnateema valimisdebattides les tstetakse.


Mainisid, et ERL on valitsusvline survegrupp. Just survega ongi keskkonnahinguid viimasel ajal seostatud. Kas ERL vrdleb end niteks Greenpeaceiga, kelle liikmed aheldavad end puude klge ja sulgevad kiirteid?


Kindlasti on meil sarnasusi, sest idee keskkonda kaitsta on kokkuvttes sama. Euroopa vi maailma keskkonnaorganisatsioonidel ttab pris hsti kirjutamata rollijaotus. Greenpeace tmbab uuele teravale keskkonnaprobleemile meedia thelepanu mingi vrvika aktsiooni abil, olgu selleks siis tuumajtmerongi peatamine vi kiirtee sulgemine. Poliitikutel ei j avalikkuse surve all muud le, kui probleemiga tegelema hakata. Siis lisanduvad teised valitsusvlised keskkonnaorganisatsioonid oma argumentide ja lobitga. Greenpeaceil ongi mneti alarmeerija roll, kuid loomulikult suhtlevad nad teiste organisatsioonide ja ka meiega. Siiski pole Greenpeacei huvi Baltimaade vastu suur. Euroopa teiste suurte keskkonnahendustega suhtleme mrksa rohkem.


Krvalt vaadates vib Eestis jda mulje, et ERL ja Eestimaa Looduse Fond (ELF) ongi rmuslikud keskkonnahendused. Mida sellest arvata?


rmuslikku keskkonnakaitset Eestis pole. Oleneb valulvest. Mne jaoks algab rmuslus sellest, kui keegi seisab plakatiga tnaval vi kui organisatsioon jb valitsusega teravale eriarvamusele. Minu jaoks algab rmuslus pigem kusagilt sealt, kui suurdemonstratsioonil politseiga kakeldakse vi ministrit tomatitega loobitakse vi tundideks kiirtee blokeeritakse. Selles mttes Eestis rmuslik keskkonnaliikumine puudub. See nitab pigem Eesti demokraatia ebakpsust, kui valitsuse vi ministri tegevuse argumenteeritud kritiseerimise taga nhakse riigireetmist vi rmuslust.


Eks ta kipub vahel nii olema. Olen kuulnud prast KIK-i nukogu otsust ERL-i ja ELF-i projekte mitte rahastada kommentaare, et paras neile: mis nad siis kritiseerivad.


Mingite projektide mitterahastamine ei hoia kindlasti tagasi meie edasist kriitikat. Kui kellelgi viks olla lootus, et meid saab ra osta projekte heldelt rahastades, mille jrel me lpetaksime rahaandja kritiseerimise, siis sellist asja kindlasti ei juhtu. Sellise lootuse vib kohe maha matta.


Kui rmuslikuks viks ERL oma aktsioonidega minna?


Ma ei vlista, et me vajaduse korral ei viks korraldada mingeid Eestis seni ngemata aktsioone. Niteks kui midagi tehakse vga valesti vi keskkonnavaenulikku ning ilmselgelt rikutakse seadusi, avalikke huve vi kokkulepitud reegleid. Aktsioone on kaalutud niteks Tallinnas Kaarli puiestee vi Undva svasadamaga seoses. Kui avaliku tahte vastaselt oleks hakatud Kaarli puiesteel alleed maha saagima, siis pole vimatu, et keskmisest tundlikuma sotsiaalse nrviga inimesed olnuksid kettidega puude otsas. Selline olukord vib tekkida millal tahes.


Kas Eestis on inimesi, kes end kettidega puude klge aheldaksid?


Kindlasti on. helt poolt on kllalt palju sotsiaalse nrviga noori, kes maailma ja keskkonna asjadele sgavamalt mtlevad. Vaadakem kas vi rahva meelsust Iraagi sja vastu: see eristus selgelt valitsuse propagandast ja joonest. Tegelikult on ha rohkem ka keskkonnakaitsjaid, kes on viimastel aastatel kinud vlismaal rahumeelsetel keskkonnakaitsjate ja globaliseerumisvastaste meeleavaldustel. Ka ERL ja Tartu lipilaste looduskaitsering on kahel korral viinud ligikaudu viiskmmend noort keskkonnakaitsjat Hollandisse ja Saksamaale kliimakonventsiooni lbirkimiste mjutamiseks korraldatud suurtele meeleavaldustele. Eestis on piisavalt kogemusi selle kohta, kuidas neb Lne-Euroopas vlja rahumeelne protest.


Ega viimasel ajal pole vist keskkonnakaitsjate meeleavaldusi Eestis olnud?


Kisime koos looduskaitseringiga viimati 2002 novembris plakatitega keskkonnaministeeriumi ees Lahemaal tehtud rvraiete vastu protestimas. Eesti on nneks nii pisike riik, et enamasti pole vaja korraldada vrvikat piketti. Siin pseb oma probleemiga vga kergelt meediasse vi otse poliitiku jutule. Seetttu Eestis lneeuroopalikku demonstratsioonide rohkust ja radikaalsust ei ne. Suurtes riikides on probleemi meediasse vi poliitikas krgele tasandile viia mrksa keerulisem. Loomulikult vib ka Eestis tekkida vajadus jlle ja jlle tnavale meelt avaldama tulla. Kas vi seesama Lahemaa juhtum, mille puhul tekitas masendust keskkonnaministri tielik kskiksus ja hoolimatus metsade sisuliseks kaitses midagi teha.


Kas praegu on vga teravaid probleeme, mis nuaksid protestimist?


Sedavrd konkreetseid asju vast mitte. Minu silmis vajab tunduvalt suuremat thelepanu ranna-alade tisehitamine ja koordineerimatu ruumiplaneerimine. Keila ja Jelhtme valdade ranna tiheasustusplaan, mille eest keskkonnaminister Reiljan vitles, on vaid ks nide. Eelkige seadusvastane randade tisehitamine Tallinna mbruses, Saaremaal ja muudes kaunites ning tundliku kossteemiga paikades on teema, mis nuab suuremat aktiivsust. Vga halb, et seni pole htegi ebaseaduslikku ehitist lammutatud. Kui vastav kohtulahend tekib ja omanik pole nus oma kuludega ehitist maha lhkuma, siis leiduks kindlasti aktiviste, kes viksid omanikule tema hdas appi tulla. See oleks rahumeelne aktsioon omavoli vastu, appitulek riigile tema seaduste rakendamisel.


ks thtis teema on plevkivienergeetika. Selles valdkonnas aktsioonidega vist suurt midagi ei tee?


Jah, me viksime suurte plakatitega end riputada Narva jaamade korstnate vahele ja satuksime nii kindlasti mitme riigi meediasse. Ent see ei muudaks midagi. Niisama hsti vime selle snumi edastada otse Eesti Energia juhtkonnale vi peaministrile. Energeetika on valdkond, mille kige suurem probleem seisneb selle arengut kujundava seltskonna kivinenud arusaamades. Mujal maailmas arenevad tehnoloogiad tohutu kiirusega, otsitakse alternatiive kliima soojenemist tekitavatele fossiilsetele ktustele. Eestis heietatakse, et plevkivile pole alternatiivi.


Mainisid teisi valitsusvliseid keskkonnahinguid. Kas nende vahel on Eestis tugev konkurents ja kuidas nad ldse lbi saavad?


Mnes mttes on konkurents paratamatu. Kindlasti on see aga viimastel aastatel tunduvalt vhenenud. Osalt tnu Eesti Keskkonnahenduste Koja (EKO) tekkele paar aastat tagasi. Prast seda on kmmekond suuremat organisatsiooni hakanud varasemast mrksa rohkem infot vahetama, tulevikuplaanidest ja ka rahataotlustest knelema ning valdkondi omavahel jagama, et poleks mttetut dubleerimist ja konkurentsi. Koost on olnud vga hea. See on kiki organisatsioone tugevdanud ja nende mjukust hiskonnas suurendanud. Oluline, et suudetakse htse snumiga vlja minna ja vltida vimalust meid ksteise vastu vlja mngida.


Milline on ERL-i staatus, vrreldes naabermaade sama laadi hingutega? Kas teete koostd?


Lti ja Leeduga vrreldes on seisund sna sarnane: meil on hiskonnas judu ja tnu professionaalsusele kuulatakse meid ha rohkem. Osaleme judsalt rahvusvahelises koosts Euroopa tasandil. Kik suuremad Eesti keskkonnaorganisatsioonid kuuluvad mingisse leeuroopalisse vrgustikku: ERL-il on see Friends of the Earth International (Rahvusvaheline Maa Sprade organisatsioon), ELF-il WWF, ornitoloogiahingul Birdlife International ja looduskaitse seltsil European Environmental Bureau need on kik vga tugevad ja mjukad leeuroopalised vrgustikud. Vrgustikud loovad meile olulise vljundi ja oleme seda palju ka Eesti asjade ajamisel kasutanud. Jrjest rohkem on meil asja ka Brsselisse, et Euroopa keskkonnapoliitikas sna sekka elda. Meid kuulatakse seal vga thelepanelikult ja oleme sealgi olulisi asju saavutanud.


Kust tulevad peamised summad ERL-i tegevuse jaoks? KIK-ilt ilmselt mitte?


Ei oskagi heselt elda, kas see on hea vi halb, aga lviosa keskkonnahenduste rahast tuleb vljastpoolt Eestit. Jrjest rohkem Euroopa Liidu eri fondidest, aga ka kikvimalike lne erafondide, meie partnerorganisatsioonide ja vrgustike kaudu. Rahastamine on sellegipoolest projektiphine, ebastabiilne ja sltuv rahataotluste edust. Eesti fondidest vi meie liikmetelt saadav raha on siiamaani olnud meie eelarves kllaltki vike. Vib vaielda, kas sltuvus vlisrahast on halb. Pikas plaanis kindlasti halb. Samas oleks potentsiaalne sltuvus niteks keskkonnaministeeriumi rahakotist ja poliitikute suvast vga ohtlik. Euroopas on palju kurbi niteid selle kohta, kuidas valitsuse rahastamisest sltuvad organisatsioonid on sunnitud tegevuse lpetama, kui sattuvad thtsa poliitiku vi partei ebasoosingusse.


Kas praegu on ERL-il ksil mingeid aktsioone, kus inimesed saaksid kaasa la?


ERL-i kige tuntum hekordne aktsioon on kindlasti kevadine roheliste rattaretk, sedapuhku 7.9. mail Alutagusele. Meie liikumise eripra on see, et tegeleme suhteliselt vhe igapevase vlitga, kus rahvahulgad saaksid kaasa la. Oleme teadlikult spetsialiseerunud pigem lobitle ja keskkonnapoliitilistele teemadele. Kommenteerime riiklikke arengukavu, poliitikaid, seaduseelnusid, suhtleme riigiametnikega, Euroopa Komisjoni jm. tegelastega. Eesti keskkonnahenduste vahel on sna selge tjaotus; see on vga hea. On teisi hinguid, kus inimestel on mrksa rohkem vimalusi kaasa la: kas vi talgutel. Olgu siin niteks toodud prandkoosluste kaitse hing, Eesti looduskaitse selts vi ornitoloogiahing. See ei thenda muidugi, et meie viissada liiget istuksid tegevuseta.

helt poolt tegeleme vga aktiivselt planeeringute ning ruumi planeerimise jrelevalve ksimustega. Saaremaa svasadama teema on ju kikidele teada ja siiani pevakorral. Niisuguseid suure keskkonnamjuga infrastruktuuriobjekte on tegelikult veelgi. Niteks Sillamel uue naftasadama ja -terminali ehitus, kus on ilmselt rikutud juba mitut seadust. Ka Saaremaa psihendus on teema, mille kohta tehakse selle aasta lpuks majanduslikud ja keskkonnakaitse eeluuringud. Me hoiame sellel hoolikalt silma peal.


Kas ERL-i kontori kohta vib elda, et tegutsete sstlikult, niteks mtlete jtmete kasutuse peale?


Jah, loomulikult. Oleks vga imelik, kui levitaksime rohelist snumit, ise saastades ja ressursse raisates. Oleme vlja ttanud oma keskkonnajuhtimise ssteemi, mis sisuliselt vastab ISO 14 000 standardile. Jlgime thelepanelikult oma ressursikasutust, sordime kontoris jtmeid, teeme komposti, kasutame ainult mberttatud paberit. Aasta lpus arvutame kokku, mitu kilomeetrit oleme tasjus sitnud rongi, lennuki vi autoga. ritame igapevastes tegudes olla vimalikult keskkonnahoidlikud. Muidu oleks silmakirjalik levitada rohelist snumit.



Peep Mardistet ksitlenud Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet