2012/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
intervjuu EL 04/2004
Ettevaatust hus on ietolmu!

Maret Saar on sndinud 1946. aastal Tabiveres. Lpetanud 1969. aastal Tartu likooli fsikuna optika erialal. 19711974 oli ta zooloogia ja botaanika instituudis aspirantuuris, teemaks Primaarsed elektrilaengud lavaseente kandeostel ja nende mju eoste vljapesemisele vihmaga. On ttanud T elektroluminestsentsi ja elektro-aerosoolide laboris ning alates 1974. aastast ZBI-s, praegu teadurina aerobioloogia erialal. Kuulub Eesti looduseuurijate seltsi, rahvusvahelisse aerobioloogia seltsi, Phjamaade aerobioloogia seltsi ja rahvusvahelisse biometeoroloogia seltsi. Tegelnud etnomkoloogia, aerobioloogia ja fenoloogiaga. Tartu aerobioloogia jaama rajaja (1989) ja Eesti ainuke kutseline aerobioloog.

Mida puhtast hust tegelikult leiab?

Vga palju mitmesuguseid organisme ja neilt ning suurtelt maapealsetelt organismidelt tulnud vikseid osakesi, rkimata mineraalsest tolmust. Need on enamasti alla kmnendiku millimeetri pikkused ning seetttu lheb nende vaatamiseks vaja mikroskoopi. Juba sada kolmkmmend aastat tagasi tles esimene kutseline aerobioloog Pierre Miquel (18501922), kes uuris Pariisi hku jrjest kolmkmmend neli aastat, et see on enesepete, kui keegi arvab, et hk on puhas.
Tnapeval jlgitakse hus eelkige ietolmu ja seeneeoste koguseid, sest need on olulised allergeenid. Baktereid ei seirata rutiinselt kusagil maailmas. Kuid Miquel uuris kiki bioosakesi, peamiselt just baktereid.

Kas seesama ilus mees, kelle foto Su kabineti seinal ripub?

See on hoopis Christian Gottfried Ehrenberg (17951876), mitmeklgne saksa bioloog, muuseas ka maailma esimene aerobioloog. Ta oli fantastiliselt ettengelik, eelduseks muidugi haritus paljudes valdkondades. likooli lput Berliini seentest oli nii phjalik, et sellele pras thelepanu mitu selle aja bioloogiakorfeed. Ta tundis hsti nii Egiptuse, Liiba ja Palestiina, kui ka Uurali, Siberi ja Altai loodust, kus ta kis koos Alexander von Humboldtiga. Kui Darwin sitis laevaga le Atlandi, siis kogus ta laevale sadenevat tolmu. Ehrenberg mras selle koostise ja vitis juba 1830ndatel, et tohutu suuri ainemasse kantakse pidevalt Aafrikast Ameerikasse. Eesktt muidugi Sahara tolm, aga sellega lhevad kaasa igasugused mikroobid, eosed ja muud organismid. Ja nd, 2001. aastal nidatakse satelliidipilte, kuidas need pilved Aafrikast Ameerikasse juavad. llatav, kui olulised on ikkagi mitmeklgsed teadmised.

Kui palju tolmu prineb siitsamast lhedalt ja kui palju saabub kaugetest maadest?

Oleneb kindlasti aastast. Enamik ietolmust tuleb siitsamast lhedalt. Kuid vib juhtuda, et mnel aastal prineb niteks kogu lepa vi sarapuu ietolm teistest maadest. Ilmastiku tttu vib siin itsemine lihtsalt ebannestuda. Seda on Tartu neljateistkmneaastase vaatlusrea jooksul juhtunud vaid hel aastal. Kodumaised lepad ja sarapuud ei saanud lihtsalt itseda: ilm oli vihmane ja klm ning ietolm ei judnudki urbadest vabaneda; lpuks urvad varisevadki koos ietolmuga.
ietolmu kaugkannet on hinnatud niteks Kanada metsatundras, umbes Vilniuse laiuskraadil. Seal kasvavad puudest lehis, kuusk, haab, psarindes lepp ja kask ning rohttaimedest likheinalised ja krrelised. Viie kuni kuue kuu jooksul leiab sealt hust aga paarindalaste lainetena kastani, phklipuu, prna, tamme, pgi ietolmu. See tuleb umbes 10002000 kilomeetrit luna poolt. Kontsentratsioon on kll vike, hlmab aga kolm protsenti ietolmu koguhulgast. See nitab, kui hoolikalt peavad palnoloogid oma setete ietolmuspektreid vaagima, kui tahavad nende jrgi taimestikku vi kliimat rekonstrueerida.

Kui kaugelt tuleb Eestisse ietolmu?

Kige lihtsam on ietolmu pritolu kindlaks teha neil taimedel, keda Eestis ei kasva. Nii niteks on kige lhemad suuremad ambroosia kasvukohad Ungaris, Ukrainas ja Venemaa lunaosas. Meile juab ambroosia ietolm just viimati mainitud maadest.

Praegu on Eestis neli seirepunkti. Kas see katab Eesti vajadused?

Nd, prast Narva-Jesuu vaatluspunkti rajamist, vib kll elda, et seirevrk on paigas. Vaatluskohad on meie phjapiiril Tallinnas, lnepiiril Kuressaares, idapiiril Narva-Jesuus ja lunas Tartus. Tallinnas ja Narva-Jesuus vetakse proove vaid vegetatsiooniperioodil, Tartus ja Kuressaares aasta ringi.

Aga mis Paides toimub, sellest ei tea midagi?

Teaduslikus mttes ja peente protsesside uurimiseks oleks vib-olla testi tihedamat vaatlusvrku tarvis. Kuid praeguse eesmrgi jaoks elanikkonna teavitamine hetkeolukorrast on see tiesti piisav. Tasandikulise maastiku korral peetakse paarisajakilomeetrist vahet vaatluspunktide vahel ka teistes maades kllaldaseks ning selline tihedus vimaldab interpoleerida ka vahepealsete alade olukorda. Kohalikud erinevused vivad muidugi pris suured olla: kuskil keraheina pllu lhedal on krreliste ietolmu kindlasti tunduvalt rohkem kui metsa keskel. Eesti-suurusel alal peaks olema vhemalt neli vaatluspunkti. Meiesuguse lauskmaa jaoks viks muidu olla piisav ka hredam vaatlusvrk, kuid olukorra muudab keerulisemaks merelise ja kontinentaalse kliima segunemine.

Kui suurtes piirides Eesti vaatlusjaamade andmed erinevad?

ietolmu ja eoste koguseid silmas on kige puhtam hk Kuressaares. See on ka loogiline, sest mberringi on meri. Tartus on igal pool maismaa ning seetttu on siin ietolmu kogused suuremad. Koosseisulised erinevused vaatlusjaamade vahel on vikesed, ajalised aga mitte. Kaugkanne vib anda aga vga isesuguseid tulemusi: niteks leppa oli tnavu 20. mrtsil Tartus pris palju, Narva-Jesuus vhe ning Tallinnas ja Kuressaares peaaegu ldse mitte. Kohalikud ja isegi Lti lepad siis veel ei itsenud, seega pidi kogu tolm tulema kaugkandega. See nitab ka aerobioloogilise prognoosimise keerukust: selliste mujalt tulevate ietolmupahvakute jaotumist le territooriumi on vga raske ennustada.

Kuidas Sa tolmu hust ktte saad?

Proovikogumise seade ttab nagu tolmuimeja: tmbab hu sisse ja hus olev tolm sadeneb ava taga olevale materjalile. Meil on selleks kleepuv lint, mis liigub kiirusega kaks millimeetrit tunnis. Lint keerdub huava eest mda. Nii saan ka tunnise tpsusega elda, millal tmehed paarisaja meetri kaugusel remonditavast majast prahti vlja viskavad. Mne ndala eest vaatasin lintidelt, et vaat kui huvitav, kuskilt tuleb portsjonite kaupa vrast hku maa oli lumine, kuid aeg-ajalt tuli tolmu koos ksikute seeneeostega. Sellist asja polnud varem ninud: tundide kaupa puhast ja siis jlle paar tundi tolmust hku. Mtlesin mikroskoobi juures pikalt, enne kui aknast vaadates ngin ehitusprahti krutavaid tmehi. Siis oli asi selge (naerab).
Et teha kindlaks piirkondlikku fooni ja vlistada lokaalne mju vimalikult thusalt, ongi seadmed paigutatud suhteliselt krgele. Tartu jaama aparaat on niteks kaheksateistkmne meetri krguse masti otsas. Proove saaks phimtteliselt vtta iga pev, kuid hooajal olen vtnud kaks korda ndalas. Muidu lihtsalt ei juaks neid lbi vaadata.

Seadme asukoht ja mbrus mrab seega vist sna palju?

Muidugi. Hullem lugu on see, et Tartu vaatlusjaama rajamisel ji tegemata mbruskonna taimkatte kirjeldus ning tagantjrele on varasemaid vaatlusi raske tlgendada. Tollal oli meil kike muud teha ja polnud vimalik lisatjudu saada. Muutused mbruses on aga viieteistkmne aastaga olnud tohutud. Jaama rajamisel olid siin hsti hooldatud pllud. Vahepeal jeti need sti ja siis laius siin pujuvli. Ndseks on need aga asfalteeritud, asume Tartu Lunakeskuse taga. See kik kajastub kohe ka vaatlusridades: vahepealne puju domineerimine on praeguseks kadunud.
Maakasutuse muutused avalduvad ka huproovides. Tunduvalt on vhenenud keraheina ja timuti ietolmu kogused. Pole enam nii palju hooldatud heina- ja karjamaid.

Kas Eestis keegi teine peale Sinu veel proove mrab vi aerobioloogilisi teateid koostab?

Olen Tartu aerobioloogiajaama ainuke ttaja. On ka ks juhendatav magistrant, Vivika Meltsov, ent tema teeb oma td ega tegele rutiinse proovide mramisega. Kuressaares mrab ietolmu haigla mikrobioloog Malle Valgma, kes on Tartus ppinud selgeks metoodika ja ietolmu phirhmad. lejnud kolme jaama proovid mran mina ja tunnen, et seda td on saanud liiga palju. Tartusse oleks tarvis vhemasti teist inimest veel, ent pole raha, et palka maksta.

Kust see raha ldse tuleb?

Riigi tellimusena Sotsiaalministeeriumist tervisekaitseinspektsiooni ning Eesti allergialiidu kaudu. Seda td pole finantseerijad paraku kuigivrd vrtustanud: valdkond on tugevalt alafinantseeritud.

Kui palju on Eestis inimesi, keda need ietolmuteated viksid otseselt puudutada?

Tegelik ietolmuallergiahaigete arv pole teada. Mnes riigis on selliseid allergikuid viiendik elanikest ja kige suurem teadaolev osa, kolmveerand, on Turkmeenias. Kige tagasihoidlikumal hinnangul, lhtudes 1,5 miljonist elanikust ning ietolmu-allergikute osakaalust (0,040,05), peaks meil neid olema vhemalt kuuskmmend kuni kaheksakmmend tuhat. Et smptomite avaldumise ajal hirub kogu pere elu, siis mjutab ietolmuallergia suuremat hulka inimesi. Tenoselt on meil ligi sada viiskmmend tuhat inimest, keda ietolmuteated huvitavad.

Kui palju ietolmu me kevad-suvisel ajal tegelikult puhtast hust sisse hingame?

Kontsentratsioonid vivad ulatuda mnest terast kuupmeetris hus kuni mnekmne tuhande ietolmuterani. Vga harva vib see tusta ligi saja tuhande terani kuupmeetris. Arvestame seejuures, et hingame keskeltlbi neliteist kuupmeetrit hku pevas. Peale ietolmu on hus muidugi ka seeneeoseid, mida on samal ajal tavaliselt veelgi rohkem.

No eks osa ietolmu hingame ikka vlja ka.

Jah muidugi, sest nad on ju nii vikesed. Suurema osa siiski khime, slitame ja nuuskame vlja, sest nad kleepuvad philiselt lemistele limaskestadele. See ongi loomulik kaitsereaktsioon.

Kas oled huproovides leidnud ka niteks orhideede tolmpeeneid seemneid vi snajalgade eoseid?

Ikka. Kui ma nen huproovis pnevat, tundmatut asja, siis katsun selle pritolu kindlasti vlja uurida. Paar aastat tagasi hakkas mul proovidesse tulema pisikesi seningematuid tkikesi. Ajasin nende tekkephjust taga peaaegu poolteist aastat: ttasin ra kik mbruskonna tootmisettevtted ja Tartu teaduspargi asutused. Lpuks selgus, et neid tkke tegi mu enda vana aparaat (naerab). Kuullaagrid lagunesid ja ajasid vlja raua-nikliseguseid maraid terakesi, nii umbes mikromeetri suuruseid. Selle koostist ja pritolu sai kindlaks teha ainult spektromeetriliselt. Suur tnu Vino Sammelseljale, kes selle vaeva ette vttis!

Kas sa oled rahul aerobioloogiajaama praeguse varustusega?

Ei ole rahul. Praegu huproovivtuseadmed ttavad. Aga Tartu oma on ttanud 1989. aastast, Tallinna oma saime pruugituna ja mlemat on meie vga osavad tmehed mitu korda remontinud. Viimane pauk oli mrtsi lpus, kui TallinnaHarku aeroloogiajaamas tuli mootor mber mhkida. Kogu aeg on tunne, et nad vivad mingil hetkel lplikult les elda. Siis jks auk vaatlusridadesse ja aerobioloogiline prognoos tuleb ebatpne. Kindlasti oleks vaja uusi aparaate Tartusse ja Tallinna. Vga oleks vaja ka ht kantavat seadet, millega saaks kohtadelt proove koguda.
Tartus ja Kuressaares on olemas tmbekapp, kuid vga murettekitav on proovide ttlemine Tallinnas ja Narva-Jesuu seirepunktis. Masinasse asetatavale lindile tuleb panna toluooli, et ietolm ja eosed ei hakkaks kasvama. Selle sissehingamine on aga tervisele ohtlik. Nii et kaht tmbekappi on vaja kiiremas korras.

Kas naabermaades kib samuti pidev aerobioloogiline seire?

Venemaalt on nd viimastel aastatel hakanud andmeid tulema: Peterburist, Moskvast ja Krasnodarist. Neid spondeerib mingi farmaatsiafirma. Ltis ja Leedus algas eelmisel aastal hu seire Riias ja iauliais, tnavu lisandus Klaipeda.

Kas saadad Eesti andmed kuhugi edasi ka?

Jah, need on osa Euroopa aerobioloogilise seire vrgustikust, mille keskus on Viinis. Prognoosimisel kasutan ka teiste piirkondade andmeid: milline on nende olukord olnud ja mida ennustatakse. Pean prognoosimisel teadma nii aerobioloogilist kui ka klimaatilist hetkeolukorda kogu Euroopas.

Kas vib vita, et Eesti on aerobioloogiliselt hsti uuritud?

Meie viieteistaastane vaatlusrida on juba nii pikk, et selle phjal saab jreldusi teha protsesside olemuse kohta. Selles osas seisab ees vga suur t. Saab mrata aerobioloogilisi hooaegu, huseisundi arenguloogikast tulenevaid aastatskli suhteliselt iseseisvaid etappe. Tempo ja muutlikud komponendid on aastati erinevad, kuid osa sndmusi psib aastast aastasse kindlas jrjestuses ja nemad panevadki paika phikomponentide spektri kindla ajalise kulu.
Oleme koostanud riskikalendri, mis nitab ietolmu leidumise tenosust dekaaditi. Niteks, pole olemas dekaadi, mille kohta viksime elda, et igal aastal on sel ajal lepa ietolmu. Juuli viimasel ja augusti esimesel dekaadil on aga alati nii krreliste kui ka puju tolmu.
Teine kalender nitab ietolmuseisundi arenguetappe. Sellist loogilist periodiseeringut olen varem ninud vaid Kanada kohta. Meie varakevad algab lepa ja sarapuu tolmuga, keskkevad haava, hiliskevad jalaka tolmuga. Varasuvi algab krreliste, kesksuvi ngeseliste ja hilissuvi puju tolmu ilmumisega.
Huvitav on ietolmu ilmumise varieeruvus: pujul on algus aastati erinenud vaid heksa peva, lepal ja sarapuul aga nelikmmend kuus peva. Suve algus, s.t. krreliste tolmu ilmumine, on hsti paigas Luna-Eestis, kuid ei kehti PrnuNarva joonest phja pool: seal kasvab palju varakult itsevat lubikat.

Kui palju Sa teed koostd loodusvaatlejatega?

Mul on oma le-eestiline vabatahtlik vaatlusvrk, mis koosneb kaheksast kuni kmnest inimesest. Iga kolmapeva htul helistan nad kik lbi ja ksin, mis neil itseb vi itsema hakkab. Mned piirkonnad on siiski katmata, just Kagu-Eesti soojemad alad. Neid andmeid on mul vaja interpreteerimiseks ja ndala ennustuse tegemiseks. Vaatlejad on juba nii kogenud, et oskavad ise ilmamuutuste phjal ennustada, kuidas taimed viksid areneda. Kige kauem on mu tublid kaaslased olnud Tiiu Belimova, Salme Kangur, Asta Kuristik, Helgi Parts, Krista Piir, Eerika Salundi ja Olaf Schmeidt.

Kas ietolmu ilmumisel ja teistel loodusnhtustel on seoseid?

Muidugi. Tihti saab juba muu looduse phjal ennustada, mis muutused hu ietolmu koosseisus ees seisavad. Niteks haava vi papli tolmu ei tule siis, kui lumi maas ja maa klmanud, kuid sarapuu ja lepa oma kll. Krrelised ei levita ietolmu kunagi enne, kui mets rohetab. Enne pujude tolmlemist hakkab itsema sigur ja soolikarohi.
Vga huvitav nhtus on sgisene ietolm, mida leidub hus aeg-ajalt ja sna vikestes hulkades, kuid siiski peaaegu igal aastal. Mul ks juhendatav, Jelena Petrova, pdis oma lputs leida sellele nhtusele selgitust. Miks tuleb niteks Kuressaarde novembris mnni ietolmu? Osa hpoteese paika ei pidanud, ks ji testamata ja mberlkkamata. Ksimus ongi jnud lahtiseks. Kindel on aga see, et mnd ei itse novembris isegi mitte lunapoolkeral.

Mismoodi Sa ldse aerobioloogiani judsid?

Kik tnu soomlastele, kes tahtsid oma prognooside jaoks saada Eesti andmeid. Oleme fenoloogiliselt neist varasem piirkond. Minu aspirantuuri teema oli seotud aeromkoloogiaga ning kuna seal oli sna aero juba ees, polnud psu (naerab). Vaatlused algasid Tartus 1989. aasta 5. maist. Kisin algul Soomes vljappel.

Kas Eestil oleks vaja humanitaarabina aidata naaberriike oma aerobioloogilise seire alustamisel?

Eriti oleks andmeid vaja Pihkva piirkonnast vi sealt kagus. Vga huvitav oleks ka Valgevene, kus praegu pole htki aerobioloogajaama. Phimtteliselt saaks nende proovide mramisega ka Tartus hakkama, kuid proovilinte on raske kogu aeg Tartusse toimetada. Isegi Narva-Jesuust juavad proovid Tartusse kahe pevaga.



Aerobioloog Maret Saart ksitlenud Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet