|
 |
|
| UUDISED |
|
|
16. september on osoonikihi kaitse päev
KESKKONNAMINISTEERIUM
Avalikkussuhete büroo, tel 626 2811
12. september 2003
16. SEPTEMBER ON ÜLEMAAILMNE OSOONIKIHI KAITSE PÄEV
Osoonikihi kaitse päeva otsustati tähistama hakata 1994. aastal, kui möödus seitse aastat Montreali protokolli vastuvõtmisest. Montreali protokoll käsitleb osoonikihi kaitset ja seda kihti kahandavate ainete tootmist ja kasutamist. Maapinnast kuni 50 km kõrgusel asuv osoonikiht kaitseb elusloodust surmava annuse ultraviolettkiirguse eest. Inimese jaoks väljendub oht põhiliselt nahavähijuhtude suurenenud arvus, silmakaesse haigestumises ning immuunsüsteemi nõrgenemises.
Eesti Keskkonnauuringute Keskuse asedirektor Margus Körti sõnul hävitab osooni kõige enam freoonide ja haloonide kasutamine külmutusseadmetes, tulekustutites ja elektroonikatööstuses. Freoonid on väga inertsed gaasid ning säilivad stratosfääris kümneid aastaid.
Montreali protokoll kehtestab osoonikihti kahandavate ainete kasutamise vähendamise ja lõpetamise tähtajad ning reguleerib osoonikihti hävitavate ainetega kauplemist riikide vahel.
Kui Montreali protokoll jäänuks vastu võtmata, oleks Körti sõnul 2050. aastaks osoonikiht põhjapoolkera keskmistel laiuskraadidel kahanenud 50%-ni ning lõunapoolkera laiuskraadidel koguni 70%-ni.
"Osoonikihti kahandavate ainete emissioon oleks olnud viis korda suurem, mis tähendanuks 19 miljonit mittemelanoomse nahavähi, 1,5 miljonit melanoomse nahavähi ja 130 miljonit silmakae juhtumit rohkem," ütles Kört.
Esmakordselt teatati Antarktika, Austraalia ja Lõuna-Ameerika kohale
tekkinud osooniaugust 1970ndate algul. Ka põhjapoolkeral oli osoonikiht märkimisväärselt kahanenud. Eestis esineb osooni koguhulga erilise madalseisu episoode septembri teisest poolest märtsini, mil ultraviolettkiirgus maapinnal siiski kuigi intensiivseks ei saa muutuda. Arvestatavamat ohtu võivad tekitada osooni koguhulga madalseisu episoodid aprillis ja mai alguses. Eriliste meteoroloogiliste olukordade tõttu on neid Eesti kohal esinenud 1993. ja 1997. aasta kevadel ning 1990. ja 1995. aastal. Eriti kestev oli osooni koguhulga madalseis 3.-16. maini 2002. a. miinimumiga 8. mail.
Eesti ühines Montreali protokolliga 1996. aastal. Tänaseks on protokolliga liitunud 184 riiki, ühinemata on vaid 11 riiki: Ekvatoriaal-Guinea, Eritrea, Afganistan, Bhutan, Cooki saared, Iraak, Niue, Ida-Timor, Andorra, Vatikan, San Marino.
Lisainfo:
Eesti Keskkonnuuringute Keskuse asedirektor Margus Kört, tel 611 2903, 050-17514
Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna spetsialist Valentina Laius, tel 627 3059
Täiendavat informatsiooni on võimalik saada ka ÜRO keskkonnaprogrammi osoonisekretariaadi kodulehelt: http://www.unep.org/ozone/index.shtml, ÜRO keskkonnaprogrammi kodulehelt http://www.uneptie.org/ozonaction/home.html,
Euroopa Liidu keskkonnadirektoraadi osoonileheküljelt: http://europa.eu.int/comm/environment/ozone/index.htm ning Eesti Keskkonnauuringute Keskuse osoonibüroo kodulehelt: http://www.klab.ee, kus on kirjas ka lühiülevaade büroo poolt pakutavatest teenustest ning ka Euroopa Liidu riikides rakendamisele kuuluvatest osoonikihi kaitse meetmetest.
Agnes Aaslaid
Avalikkussuhete spetsialist
Tel 626 2811, 050-91630
|
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
