2012/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

UUDISED
Pajuvsa luubi all

Euroopas, Hiinas ja Ameerikas rajatakse laialdaselt paju- ja papliistandusi. Neist saadav puit on ks alternatiiv fossiilsetele ktustele elektri ja soojuse tootmises. Niteks Rootsi pajuistanduste puidust toodetakse nii soojust kui ka elektrit ning needsamad istandused puhastavad tstuse ja tavamajapidamiste reovett ja selle jkmuda.

Eestis on maalikooli botaanika osakond juba 1990. aastate algusest alates eksperimendi korras rajanud pajudest energiavsasid. Pikaajaliste vaatlustega ptakse selgitada, kas ja millised pajuliigid ning -kloonid on Eestile sobilikud ning mis tegurid mjutavad saaki.

Hiljuti kaitses maalikooli taimekaitse osakonna teadur Merje Toome doktorivitekirja: Pigirooste pajudel: koloogia ja taime reaktsioon nakkusele (juhendajad Anne Luik ja Katrin Heinsoo). Paju-pigiroostet tekitav seen Melampsora on pajuvsades levinuim haigustekitaja. Selle seene ks arengujrk on kergesti nhtav ka palja silmaga: vikeste oranide padjanditena pajulehtede alakljel. Seen on obligatoorne parasiit: elus leht on talle vltimatult vajalik ja seetttu ta taime ldjuhul ei tapa. Ometi vib see mikroseen tunduvalt vhendada istanduse toodangut.

Doktorit mitme aasta katsed ja vaatlused selgitasid maailmas laialt kasutatavate pajukloonide haigustundlikkust Eestis. Niteks selgus, et ks Rootsis aretatud ja seal haiguskindlaks tunnistatud kloon on Eestis pigiroostele ometi vastuvtlik. Selle erinevuse phjusi peab veel uurima.

Stressis taimedel on kombeks eritada hku erilisi hendeid, mille abil taim pab haigustekitaja arengut prssida vi teavitada teisi taimi nakkusohust. Uuringud nitasid, et ka pigiroostega nakatatud paju eritab sraseid lenduvaid aineid, kuid seda ainult kindlal ajal: sel peval kui ilmuvad esimesed roostepustulid ja sel peval kui lehe kude hakkab nakkuse tagajrjel surema. Tegu on uudse ja olulise avastusega: varem ei ole maailmas neid lenduvaid stressiaineid obligatoorse parasiidi puhul uuritud ja esialgsed tulemused nitavad, et taim ilmselt ei tunne ra patogeeni olemasolu nakkuse alguses. Kll on uuritud bakterite ja kdutoiduliste seente mju: nende puhul hakkab taim hku stressiaineid eritama kohe prast nakatumist.

Kuigi pigiroostesse nakatus mitu uuritud pajuklooni, lubavad uuringu tulemused ldiselt siiski vita, et see taimehaigus ohustab istanduste toodangut vaid ksikutel niiskematel aastatel ja ksikute, eelkige haigustundlike pajukloonide puhul. Et seda ohtu vltida, tasub istandus rajada mitmest eri kloonist ja liigist. Uuringud nitasid, et pigirooste riski suurendavad ka pajuvsa tihedus, mineraalvetised ja reoveega kastmine. Seda tuleb arvesse vtta, kui kasutada energiavsa reovee puhastuseks.

Doktorit koos eestikeelse kokkuvttega leiab veebiaadressilt: http://hdl.handle.net/10492/130
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet