2012/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

UUDISED
Ajalugu rnivetikate keeles

Mikroskoopilistele herakulistele rnivetikatele ehk diatomeedele on omane rnihenditest kest, mis silub setetes veel aastatuhandeid prast selle kandja surma. Iga liigi kestal on oma iseloomulik kuju, suurus ja muster. Lisaks sellele reageerivad diatomeed kiiresti veekogu seisundi (happelisus, toitelisus, soolsus, temperatuur jne) muutustele ja paljud liigid elutsevad vaid vga kitsastes keskkonnatingimuste vahemikes. Nii on rnivetikate kestad setetes vga vrtuslik materjal, kirjeldamaks veekogude ajalugu ja hetkeseisundit. Kuidas tpselt, seda uuris Liisa Puusepp oma doktorits Diatomeekoosluste ajalis-ruumilised jaotused jrvesetetes.

Otepl asuvat Vike Juusa jrve uurides leiti, et rnivetikate kooslused peegeldavad veetaseme muutusi viimase 10 000 aasta jooksul. Nimelt, mida sgavam on olnud veekogu, seda suurem on planktiliste ehk hljuvate rnivetikaliikide osakaal selle ajajrgu settekihis. Rnivetikakestadest thjad proovid viitavad kiirele veetaseme kikumisele: setted on tugevasti liikunud ja kestad seetttu lagunenud.

Kui aga jrve veetase on kllaltki stabiilne, vib rnivetikate liigiline koosseis ometi muutuda, niteks jrve mbritseva taimkatte muutuste vi inimmju tttu. Just nnda on toimunud Ķūi jrves Kesk-Ltis. Perioodil 5300-2500 aastat tagasi elutsesid jrves happelistele veekogudele omased diatomeeliigid. Sama ajajrgu setetes leidub ka suhteliselt palju kuuse ietolmu: ilmselt kuusemetsade domineerimise tttu jrve mbruses muutus jrve vesi happelisemaks. Leiti ka, et neis settekihtides, kus leidub rohkem rohttaimede ietolmu ja seosakesi, mis viitavad inimtegevusele, esineb ka rohkem toitaineid vajavaid rnivetika liike. Samuti selliseid diatomeesid, kes raskema rakukesta tttu vajavad turbulentsemat (liikuvamat) vett, mis on iseloomulik avatud kaldamaastikuga veekogule, kus tuulte mju suurem. Leidude phjal vib oletada, et aktiivne inimtegevus algas Ķūi jrve mbruses umbes 2000 aastat tagasi.

Suur ja madal piiriveekogu Peipsi jrv on eri alade teadlasi paelunud juba aastakmneid. Doktorits kirjeldati rnivetikakooslusi Peipsi jrve pindmistes settekihtides ja vrreldi neid 1970. aastate uurimustega. Liiginimekirjad oluliselt ei erine ning jrves domineerivad samad liigid. Ent diatomeerakkude kontsentratsioonid settes ning nn. tuumikalad, kuhu on settinud rohkem rakke, on veerandsajandi jooksul muutunud.Tenoliselt peegeldab see muutusi Peipsi hoovustes, mis kuhjavad peeneterised setted koos rnivetika kestadega oma keerisealadele.

Liisa Puusepa doktorit valmis Tallinna likooli Matemaatika ja Loodusteaduste Instituudis prof. Jaan-Mati Punningu, prof. Tiiu Koffi ja dotsent Jan Risbergi (Stockholmi likool) juhendamisel. T koos eestikeelse kokkuvttega leiab: http://e-ait.tlulib.ee/288
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet