2012/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

UUDISED
Mis jb plevkivist jrele?

Tartu likoolis 2010. aastal kaitstud Riho Mtlepi doktorit eesmrk oli anda levaade plevkivitstuse jtmete koostisest ja muutustest ladestamisel. Sealhulgas leida, mille poolest erinevad ja sarnanevad eri pletustehnoloogiatest ja pletusprotsessi eri osadest prit tuhajtmed. Seda teavet on vaja, et osata tuhka ra kasutada, aga ka paremini ladestada ning ennustada jtmete mju keskkonnale.

AJALUGU

Esimesed teated plevast kivist prinevad rohkem kui paarisaja aasta tagant. Tstuses hakati plevkivi kasutama 1918. aastal: esialgu ktusena tsemenditootmises ning vedurite ja majapidamiste ktteks. sna kohe hakati katsetama, kuidas toota plevkivist li. 1924. aastal ehitati Kohtla-Jrvele esimene litehas. Samal aastal hakati plevkivist tootma ka elektrit, ent esialgu vhesel mral. Massiliselt hakati plevkivi kaevandama ja elektrijaamades pletama prast teist maailmasda.

JTMED

Plevkivi ei ole puhas ktus. Plevkivi tekkimisel umbes 450 miljonit aastat tagasi settis koos orgaanilise aine kerogeeniga nii karbonaatset materjali kui ka liiva ja savi. Pealegi lheb koos plevkiviga ahju ka seda mbritsevat lubjakivi. Seetttu tekib plevkivi pletamisel elektrijaamades ja litootmisel suur hulk jtmeid.

Elektrijaamades tekib tuhk ja litootmisel nn. poolkoks. Hinnanguliselt on Eestis sel viisil tnini tekkinud umbes 300 miljonit tonni tuhka ja umbes 100 miljonit tonni poolkoksi. Aastas lisandub tuhka umbes 57 miljonit tonni ja poolkoksi ligikaudu miljon tonni. Kahjuks ei ole nende jtmetega siimaani suudetud suurt tarka ette vtta.

LUBI ON OHTLIK

Tuhk transporditakse elektrijaamadest tuhaplatoodele veega: sellega kokku puutudes algavad koheselt keemilised reaktsioonid ning tuha koostis hakkab muutuma. Muude kaltsiumimineraalide krval leidub plevkivituhas ka ohtralt vaba lupja (CaO). Lubi hdratiseerub vee mjul kiiresti kaltsiumhdroksiidiks ehk kustutatud lubjaks. Selle tagajrjel muutub vesilahus vga aluseliseks: selle pH tuseb 12 ja 13 vahele. Nii suure aluselisuse tttu on tuhk keskkonnale ohtlik.

Doktorit arvutused nitasid, et kaltsiumhdroksiidi tielikuks neutraliseerumiseks (pH=7) sadevetes lahustunud CO2 poolt kogu seni ladestatud tuhajtmes kulub sadu tuhandeid aastaid. Tenoliselt on see mnevrra lehinnatud, ent selge on, et tuhaplatoode keskkonnaoht jb probleemiks veel paljudele plvkondadele.

LUBI ON KASULIK

Teisalt on aga tuhas leiduv lubi, selle hdratiseerumine ning hilisem aeglane karboniseerumine hoopis kasulik, sest see on ks protsesse mille mjul tuhk tsementeerub. Plevkivi pletamisel ja tuha hdratiseerumisel tekib teisigi tsementeeruvate omadustega kaltsiumihendeid, niteks beliit ja ettringiit. Tsementeerumine vimaldab tuhka hlpsamini ladestada ning ka ra kasutada.

TUHK PUHASTAB REOVETT

Maailmas on palju uuritud kuidas kasutada tstusjtmeid filterelemendina, et eemaldada mrgalapuhastites reoveest fosforit. Doktorit uuringud nitasid, et hdratiseerunud plevkivituhk seob fosforit vga hsti ning on seetttu mrgalapuhastite filtermaterjalina paljulubav. Teatavasti on fosfor ks peamisi veekogude liigtoitestumise ehk eutrofeerumise phjuseid.

POOLKOKS

Plevkivi otsese pletamise krval on viimastel aastatel ha suurenenud plevkivili tootmise osathtsus. Tallinn-Peterburi maanteele on hsti nha suured mustavrvilised med, mida rahvasuus kutsutakse tuhamgedeks, kuid tegelikult on tegemist plevkivili tootmise jtme poolkoksiga.

Vrreldes tavalise plevkivituhaga leidub poolkoksis suur hulk jkorgaanikat, mistttu see on keskkonnale veelgi ohtlikum materjal. Liiati on aja jooksul poolkoksimgedele ladestatud muidki ohtlikke plevkivi ttlemise jke, niteks pigijtmeid.

Suur jkorgaanika sisaldus on phjustanud mgede isesttimise. Selle ulatus selgub alles nd, seoses mgede sulgemistdega. Plemiskolletest leitud materjali koostise jrgi vib vita, et temperatuurid on ulatunud kohati le tuhande kraadi.

MUST TUHK

Peale poolkoksi tekib plevkivili tootmiselveel teine tp tahkeid jtmeid: nn. must tuhk. Uute utmistehnoloogiate tttu on viimasel ajal musta tuha osakaal judsalt kasvanud. Koostiselt on must tuhk sna sarnane tavalisele plevkivituhale. Ent nii nagu tavalise plevkivituha puhul, on ka musta tuha ja poolkoksi thus kasutus suurel mral veel lahendamata ksimus.

Doktorit valmis professor Kalle Kirsime juhendamisel ja koosts kolleeg Martin Liiraga. T koos eestikeelse kokkuvttega leiab: http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15896/m%C3%B5tlep_riho.pdf
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet