|
 |
|
| UUDISED |
|
|
Tapatalgud looduskaitsealal
EESTI ORNITOLOOGIAÜHINGU PRESSITEADE 28.08.2002
Jahimehed korraldasid lindudele tapatalguid
Pärnumaal, Häädemeeste, Tahkuranna ja Surju valdade maadel ligi 10 000 hektaril asub Rannametsa-Soometsa looduskaitseala. Kaitseala territoorium hõlmab ligi 15 kilomeetrit rannajoont, mis on aastaringselt tähtis linnupaik. Eriti olulist rolli mängib ala lindude rändeaegse peatumis- ja toitumispaigana.
Ligi kolmkümmend aastat on sellel rannikualal sügisese rände ajal linnujahti peetud. 2000. aasta juulist kehtestatud kaitse-eeskiri sätestab teatud alad ja piirid linnujahi toimumiseks ning näeb ette jahi kirjaliku kooskõlastuse kaitseala valitsejaga piiranguvööndites. Kahjuks on jaht koondunud just kaitseala kõige linnurikkamasse piirkonda, kus esineb ühtlasi enim kaitstavatele liikidele sobivaid elu- ja peatuspaiku. Alates 2001 aasta augustist toimub kaitseala territooriumil Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) LIFE projekt, mis koostöös Häädemeeste valla, Pärnumaa Keskkonnateenistuse ja RMK-ga püüab ellu viia loodus(linnu)kaitselisi põhimõtteid ja tegevusi sellel kaitsealal. Üks projekti käigus üleskerkinud küsimus on jahipidamise võimalikkus kõnealuses piirkonnas.
LIFE projekti rahvakoosolekutel on kohalikud elanikud tõstatanud küsimuse jahipidamise kooskõlastamatusest jahipiirkonda jäävate maaomanikega, samuti prügist ja tapetud ning haavatud lindude jätmisest rannale. Käesoleval aastal, vahetult enne jahihooaja algust, 19. augustil, käisid EOÜ LIFE projekti töötajad Häädemeeste -Pulgoja rannaniidul Kilingi-Nõmme Riigijahipiirkonna maadel korraldatava jahiga tutvumas.
Kohapeal selgus, et ei jahi korraldaja (Kilingi-Nõmme Riigijahipiirkonna esindaja) ega jahimehed ei ole võtnud vaevaks tutvuda kaitseala kaitse-eeskirjaga, mida nad ise pidasid täiesti normaalseks käitumiseks. Samuti ei oldud kursis, millises osas kattuvad jahipiirkonna piirid kaitseala piiridega ja vöönditega ning ei omatud ka kaitseala valitseja kirjalikku kooskõlastust jahi pidamiseks piiranguvööndis, kus enamik jahilisi aga paraku jahi käigus viibis. EOÜ LIFE projekti töötajad tutvustasid kohapeal ligi kolmekümnele jahilisele kaitse-eeskirja, linnukaitse põhimõtteid kaitsealal ja andsid edasi nii linnukaitsjate kui ka kohalike elanike soovitused ja varasemad kaebused linnujahi kohta. Sarnaseid soovitusi on jahilistele jagatud sellel alal juba viimased kümme aastat, alal linde rõngastavate Nigula LKA
töötajate poolt.
Sellegipoolest rikuti käesoleva aasta 20-21. augustil linnujahi käigus kaitse-eeskirja. Jaht toimus ka aladel, mis pole jahi pidamiseks ette nähtud, jahipidamise käigus lõigati läbi ja lõhuti karja-aedu, mis on sinna rajatud rannaniitu hooldavate loomade tarbeks. Tänavu jahisaaki määrates tehti kindlaks, et üle 10% lastud lindudest osutusid jahilindude nimestikku mitte kuuluvateks. Nii leiti rannikult 2 lastud jõgitiiru. Üks vigaseks lastud jõgitiirudest toimetati Nigula Looduskaitseala loomade turvakodusse.
Lisaks tuvastati jahisaagi seas 5 jääkosklat ja 4 mudatildrit. Nii jõgitiir kui mudatilder on kantud ohustatud liikidena EL linnudirektiivi I lisasse. Tänu rannaniidul karjatavatele veistele, on alal regulaarseid rändepeatusi tegema hakanud ka globaalselt ohustatud linnu -rohunepi- isendid. Selle, jahiliik tikutajaga äärmiselt sarnase linnu, kaitset on aga raske tagada kui jahimeestel esineb tõsiseid raskusi ka tikutaja teistest jahiliikideks mitteolevatest kurvitsalistest eristamisega. "Tundub, et kadumas on vana linnujahi eetika. Kui linnujahi parematel päevadel kütiti valikuliselt vaid sinikael-parte ja teisi suuremaid jahilinde ning kasutati linnukoeri, siis praegu tundub, et tuld antakse kõigele mis liigub ja sageli ei vaevuta lastud linde üleski korjama" ütles ala linnujahti pikemat aega seiranud Nigula LKA teadusdirektor Agu Leivits.
Ainuüksi kaitsealale jäävalt Kivilaiult korjasid LIFE projekti töötajat 15 liitrit prügi, lisaks sellele olid jahilised laiule maha jätnud hunnikud purukspekstud pudeleid . Ka mujale, ka loomade karjamaale, oli kokku maha jäetud ligi kaks kuupmeetrit rämpsu, millest märkimisväärse osa moodustas alkoholitaara. Kui alkoholi ja autojuhtimise kokkusobimatus on ühiskonna poolt viimasel ajal teravalt tõstatatud teema, kas siis seda enam ei peaks olema seda purjus jahimeeste valimatu püssipaugutamine teisi inimesi, kariloomi ja kaitsealuseid liike ohustades?
Kaitsealust Häädemeeste rannaniitu kogu hooajal arvukalt külastanud inimestega pole siiani olulist prügiprobleemi esinenud. Jahihooaja alul on aga olukord järsult halvenenud ning jahipidamisele viitavaid jäätmeid padrunikestadest linnusulgede ja olmerämpsuni leidub kõikjal. Hoolimatult maha visatud prügi on ohuks ka projekti käigus soetatud kariloomadele, sest need võivad mahavisatud plastikjäätmeid alla neelates lämbuda. Seetõttu pidid rannaniidul karjatamist organiseerivad kohaliku põllumajandusettevõtte töötajad täna asuma jahimeestest jäetud jäätmeid likvideerima. Sama firma inimesed on väga murelikud ka hooldatava rannaniidu ja jahipidamise ala kattumise tõttu - mõned aastad tagasi langes jahipidamise ohvriks veis, kelle firma töötajad leidsid jahihooajal kuulihavaga peas ja väljalõigatud keelega rannaniidult.
Samas on just Pulgoja piirkonnas saavutatud maahooldustoetuste ning LIFE projekti tegevuste tulemusel häid tulemusi, mille säärane jahihuviliste seltskond võib nulliks pöörata.
Seoses linnujahi praeguse halva korraldusega, sobimatusega kaitseala kaitse-eesmärkidega, kaitsealuste linnuliikide ohustamise ja häirimisega, suure hulga keskkonda reostavate pliihaavlite pikaajalise sattumisega keskkonda ning pigem kaitseala loodusväärtuste tutvustamise orientatsiooniga teeb Eesti Ornitoloogiaühing ettepaneku Rannametsa - Soometsa Looduskaitsealal linnujahi keelustamiseks. Lindude jaht ja arvukuse reguleerimine oleks mõeldav küll teatud probleemsete linnuliikide ohjamiseks kuid see saaks toimuda vaid vastavates ohjamiskavades ja kaitseala kaitsekorras ette nähtud moel ning rangelt reguleeritud viisil.
Mati Kose
|
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
