|
 |
|
| UUDISED |
|
|
Kõva pakane hukutab kalu
KESKKONNAMINISTEERIUM
Avalikkussuhete büroo, tel 626 2811
7. jaanuar 2003
KÕVA PAKANE PÕHJUSTAB KALADE HUKKUMIST JÄRJEST ENAMATES VEEKOGUDES
Varajane jäätumine, madal veetase ning paks jää- ja lumikate põhjustavad Eestis massilist kalade suremist. Keskkonnaministeeriumile on laekunud info hapniku vähesuse tõttu massiliselt hukkunud kalade kohta Lääne-, Harju-, Lääne-Viru-, Jõgeva- ning Saaremaalt. Praeguste ilmaolude jätkumisel võib ummuksilejäämine
ohustada veel väga paljusid veekogusid.
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome sõnul võib kalavarude seis halveneda eelkõige neis veekogudes, kus tehakse kutselist püüki. Võimalused olukorra parandamiseks midagi ära teha on üsna piiratud. "Mis teha, looduse vastu ei saa. Samas neis veekogudes, kus kutselist kalapüüki ei toimu, ummuksilejäämine isegi parandab ökoloogilist tasakaalu ning muudab vee puhtamaks," märkis Soome.
EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituudi andmetel on ohtlikumas olukorras rohketoitelised, aeglase veevahetusega madalad järved. Nimetatud kategooriasse kuuluvad ka kalanduslikult olulised veekogud nagu Võrtsjärv, Vooremaa järved, Maardu, Tamula, Ermistu, Tõhela, Harku ja Veisjärv. Liigtoitelised sügavad järved on samuti ohus, kuid need on enamasti väikesed ja vaid kohaliku tähtsusega. Kõige
vastupidavamad on suured ja sügavad järved.
Ummuksilejäämist aitavad leevendada jää lumest puhastamine ja jäässe aukude raiumine, eriti sissevoolude lähedusse. Kogu järve ulatuses on aukude raiumine siiski üsna väheefektiivne. Kui järves on lopsakas põhjataimestik või mikrovetikad, siis lumeta alal toimub fotosüntees, tootes niimoodi hapnikku. Lumest puhastamine on efektiivne alates talve teisest poolest, kui päev on pikem. Vee kunstlik aereerimine on mõistlik ainult väikejärvedes. Vee pumpamine jääle võiks olla tehniliselt lihtne ja hea abinõu. Väljapumbatav vesi suunatakse taas järve eemalasuvate aukude kaudu. Välja võib pumbata vaid pinnavett, kusjuures põhjalähedase vee pumpamine võib hoopis kahju teha.
Nende tööde teostamisel tuleb kindlasti teha tulu-kulu analüüs ning arvestada, et praegu on tegemist alles talve algusega.
Teadlaste hinnangul muudab kalade talvine suremine järve ökosüsteemi seisundit mitmeks aastaks. Koger ja linask on võimelised talvituma ka ummuksilejäänud järvedes. Peenkalade nagu särg ja väike ahven, kadumisega muutub toiduahela lülide vahekord ning vesi peaks minema selgemaks ja puhtamaks. Selle põhjustab väikeste kalade ühe olulisema toiduobjekti, loomse hõljumi arvukuse tõus, kes omakorda tarbib toiduks aga mikrovetikaid, kes põhjustavadki sageli vee vähest läbipaistvust. Seega teeb loodus karmi talve näol inimesele teene, parandades vee kvaliteeti.
Lisainfo: kalavarude osakonna juhataja Ain Soome, tel 660 4543, 051-20430
Agnes Aaslaid
Avalikkussuhete spetsialist
Tel 626 2811, 050-91630
|
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
