|
|
|
UUDISED |
|
|
Eesti geenivaramu alustab põhiprojekti
Eesti Geenivaramu alustab põhiprojekti
Sihtasutuse Eesti Geenivaramu pressiteade, 27.02.2003
Olles saavutanud pilootprojekti peamised eesmärgid, kuulutas sihtasutus Eesti Geenivaramu kolmes Eesti maakonnas läbi viidud pilootprojekti lõppenuks ja üle-eestilise põhiprojekti alanuks.
“Geenivaramu pilootprojekti peamine eesmärk on täidetud – tehniline ja organisatsiooniline valmidus üle-eestilise Geenivaramu projekti läbiviimiseks on saavutatud ning ka raha laienemise alustamiseks on olemas,” põhjendas SA Eesti Geenivaramu juhatuse esimees Krista Kruuv pilootprojekti planeeritust varasemat lõppenuks kuulutamist. “Veendumust väljatöötatud mudeli sobivuse kohta lisab ka teadmine, et mitmel pool maailmas on hakatud Eesti Geenivaramust rääkima kui biopankade loomise ühest etalonist.”
Põhiprojekti käigus jätkab Geenivaramu pilootprojekti raames välja töötatud ja testitud andmekogumise mudeli rakendamist juba osalevates maakondades ning kaasab projekti järk-järgult teised Eesti piirkonnad.
Geenivaramu projekti laienemise esimeses etapis kaasatakse uute maakondadena Jõgevamaa, Viljandimaa ja Pärnumaa, kus plaanitakse geenidoonorite andmete kogumist alustada juba aprillis. Laienemise teises etapis lisandub veel kolm maakonda - Võru, Põlva ja Valga, kus andmekogumise algus on planeeritud suvekuudesse. Järgmised maakonnad liituvad Eesti Geenivaramu projektiga sügisel, need on Läänemaa, Raplamaa ja Järvamaa. Käesoleval aastal kaastatakse projekti ka osa Harju maakonnast.
Tallinn ja Ida-Virumaa liituvad Geenivaramu projektiga 2004. aasta esimeses pooles. “Peame tegema kõik endast oleneva, et tagada kogu Eesti elanikkonnale põhjalik ja arusaadav informatsioon Eesti Geenivaramu projektist,” selgitas Kruuv. “Soovime venekeelsele elanikkonnale pakkuda infot nende emakeeles, selle ettevalmistamine ja elluviimine nõuab paratamatult aega.”
Põhiprojekti jooksul toimub lisaks fenotüübiandmetele ka genotüübiandmete lisamine Geenivaramusse. Genotüpiseerimine ja individuaalsete geenikaartide koostamine on seotud Geenivaramu andmekogu kasvu ning teadusliku ja tehnoloogilise arenguga. “Praeguse prognoosi kohaselt võib genotüpiseerimine alata kahe-kolme aasta pärast,” täpsustas Kruuv.
Põhiprojekti ajal hakkavad lisaks perearstidele vabatahtlikelt tervise-, sugupuu- ja geeniandmeid koguma ka mõnede valdkondade eriarstid. Geenivaramu on juba alustanud koostööd endokrinoloogidega, et koondada poole aasta jooksul Geenivaramusse assotsiatsiooniuuringute läbiviimiseks vajalik hulk suhkurtõbe põdevate patsientide andmeid.
Eesti Geenivaramu projekti eesmärk on luua kogu Eesti elanikkonda hõlmav tervise- ja geeniandmete kogu. Andmekogus olevaid anonüümseid andmeid hakkavad uurima teadlased, et välja selgitada haiguste ja geenide vahelised seosed.
Andmete kogumist Eesti Geenivaramusse alustasid pilootprojekti maakondade – Tartumaa, Lääne-Virumaa, Saaremaa – perearstid möödunud aasta oktoobris. Pilootprojekti lõppedes lähenes geenidoonorite arv tuhandele. Andmete kogumisega tegeles rohkem kui poolsada perearsti.
Aire Koik
Sihtasutuse Eesti Geenivaramu teabejuht
07 440 423
052 52 072
|
|
|
|
|