Võõrliikide konverentsi korraldasid keskkonnaministeerium, Ameerika Ühendriikide valitsus ja rahvusvaheline võõrliikide programm. Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialisti Liina Eek-Piirsoo sõnul ohustavad võõrliigid nii keskkonda, majandust kui ka inimese tervist. Kui võõrliik on ühes riigis juba olemas, jõuab ta mingil ajal tõenäoliselt ka naabrite juurde. Seepärast tuleb edukaks võitluseks võõrliikide vastu teha rahvusvahelist koostööd; ühe üksikriigi püüdlustest ei piisa.

"Ameerika Ühendriikide arvestuste kohaselt lähevad invasiivsed võõrliigid – nende hulka tuleb arvata ka viirused – maailma majandusele aastas maksma ligi sada miljardit ameerika dollarit. Nad on kasvav probleem nii Skandinaavias kui ka Läänemere piirkonnas," kinnitab Eek-Piirsoo.

Eestis on võõrliigid näiteks mink ehk ameerika naarits, kährik, Sosnovski karuputk (pildil), hulkharjasuss (Marenzelleria viridis), röövtoiduline vesikirp (Cercopagis pengoi), samuti mõned nädalad tagasi meie vetest esimest korda leitud ümarmudil.

Rootsis on probleemne võõrliik Põhja-Ameerika jõevähk ja kogu regioonis laialdaselt leviv rändrott. Soomes on hakanud levima euroopa koprast hoopis agressiivsem ameerika kobras.

Meie seadused lubavad võõrliike küll sisse tuua – näiteks lemmikloomaks või potilillena –, mitte aga loodusesse levida lasta. Tihti tehakse seda puhtast teadmatusest. Seetõttu on avalikkuse teavitamine võitluses võõrliikidega äärmiselt oluline. Üks mõjusamaid vahendeid selles teavitustöös on Internet.

Konverentsil otsustati, et kõik Läänemere maad korrastavad kõigepealt oma andmebaasid, et selguksid täitmist vajavad lüngad. Moodustatud on rahvusvaheline ühistöörühm, septembris tahetakse esitada Põhjamaade ministrite nõukogule esimene rahataotlus. Projekti loogiline lõpptulemus peaks olema ühtne veebileht, kust saab infot võõrliikide ja nende mõju kohta ökoloogiale, inimese tervisele ja majandusele ning nende liikide vastu võitlemise meetodite kohta.

KKM