|
 |
|
| UUDISED |
|
|
Eesti LIFE-Nature projektid 2003. aastaks selgunud
KESKKONNAMINISTEERIUM
Avalikkussuhete büroo, tel 626 2811
12. märts 2003
EESTI LIFE-NATURE PROJEKTID AASTAKS 2003 VÄLJA VALITUD
10. märtsil korraldati Brüsselis Elupaikade Komitee (Habitats Committee) kokkusaamine, kus kiideti heaks 83 2002. aastal Euroopa Komisjonile esitatud 182st LIFE-Nature projekti taotlusest. Eesti kaheksast projektist jäid sõelale vaid kaks * Silma looduskaitseala ja Räpina poldri linnukaitseprojektid.
Koosolekul Eestit esindanud keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialisti Liina Eek-Piirsoo sõnul kiideti see nn lühike nimekiri heaks vaatamata paljude liikmes- ja kandidaatriikide rahulolematusele. Viimase tingis hindamise läbipaistmatus ja hindamiskriteeriumide selgusetus.
Samal kohtumisel arutati ka looduskaitse rahastamise tulevikku. LIFE-i kui ainsa puhtalt looduskaitse rahastamisele suunatud fondi tulevik on Eek-Piirsoo sõnul ülimalt ebaselge.
"Suure tõenäosusega uut LIFE IV ei tule ja sel aastal on viimane võimalus LIFE projekte esitada. Euroopa Komisjoni hinnangul sobivad enamus olemasolevatest EL-i rahastamismehhanismidest ka looduskaitse jaoks. Soovitati kasutada rohkem raha struktuurfondidest, sest uue fondi loomine puhtalt looduskaitse jaoks on ebatõenäoline, kuigi kõik liikmes- ja kandidaatriigid möönavad selle vajalikkust ning leiavad, et looduskaitse on ilmselgelt alarahastatud. Alles septembris tehakse poliitiline otsus, kuidas rahastamisega edasi minna," ütles Eek-Piirsoo.
Seni soovitab Eek-Piirsoo kõigil, kel plaanis looduskaitseprojekte esitada, seda teha veel sel aastal. LIFE-Nature projektide esitamise tähtaeg on selle aasta septembri lõpus. Samas tuleb projektiesitajail arvestada, et olemasolevat projekti taotlusvormi muudetakse ja see riputatakse LIFE koduleheküljele üles mais. Muudetakse ka prioriteetsete liikide nimekirju ning need peaksid samuti valmis saama mais.
Projektide hindajate arvates ei saa enam minna seda rada pidi nagu Eesti on senini läinud. Seni on olnud enamike projektide üheks peamiseks omapoolseks rahaliseks panuseks loodushoiutoetused ja seega üheks oluliseks projekti osaks poollooduslike rohumaade taastamine ja majandamine. Rohumaade kinnikasvamise takistamiseks on peamiselt kaks võimalust * kas karjatada seal loomi või osta niiduk.
"Euroopa Komisjoni hinnangul on Eesti juba käimasolevate projektide raames ostnud nii palju traktoreid ja karja, et seda enam lubada ei saa ning edaspidi peaks seda tegema ainult põllumajandustoetuste alt," lausus Eek-Piirsoo. Üldse püütakse looduskaitse rahastamist suunata pigem põllumajandustoetuste alla, vaatamata sellele, et puhas looduskaitse ei pruugi üldse põllumajandusega kokku puutuda ega nende rahastamiskriteeriumide alla kõlvata.
Lisainfo: looduskaitse osakonna peaspetsialist Liina Eek-Piirsoo, tel 626 2877
Agnes Aaslaid
Avalikkussuhete spetsialist
Tel 626 2811, 050-91630
|
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
