Traditsiooniliselt toimus geograafiaolümpiaadi lõppvoor maikuu esimesel nädalavahetusel. Kuigi Kagu-Eesti on võõrustanud suurt osa geograafiaolümpiaade, peeti ka 31. lõppvoor Tõrvas.

Tõrva – kindlasti hääldada teises vältes! – on muhe linnake, mis koondab maastikuliselt kõike, mida üks geograaf Eesti tingimustes tahta võib. Tõrva gümnaasium oli lõpetamas oma kolmandat ehitusjärku, mis andis olümpiaadile avarad võimalused. Kogu Tõrva gümnaasiumi poolne vastuvõtt ning korraldus oli suurepärane, mille eest täname direktorit Ivar Hanveret ja geograafiaõpetajat Laine Tangsood. Meeldejääv oli olümpiaadi avamisel ette kantud olümpia-teemaline etendus, kust ei puudunud ei dopinguskandaalid ega rahvaste kultuurigeograafiliste eripärade väljatoomine ning hästi parodeeritud Anu Sääritsa/Välba ja Marko Kaljuveeri/Reikopi kommentaarid. Vaimuka etenduse autoriks oli samuti Laine Tangsoo.

Osalejad

Lõppvooru oli kutsutud 101 koolinoort, võistlustules osales 96: 7. klassist olid kohale tulnud kõik 20 kutsutut, 8. klassist 19, 9. klassist 22 ning gümnaasiumi osast 35 õpilast. Endiselt on märgatav poiste-tüdrukute ebavõrdne osakaal – viimaseid oli vaid 35, kuid see arv tundub olevat kasvanud.

Korraldav kool saab igasse vanuseastmesse ühe oma õpilase saata, 8. klassis võitiski tõrvalane Lauri Taalesh.

Sisulisi kommentaare

Olümpiaad oli suures osas tavapärane, koosnedes kirjalikust tööst, ekskursioonist, viktoriinist, maastikuvõistlusest ning eraldi arvestuses korraldatavast orienteerumisest. Uudne oli gümnaasiumi osas arvuti kasutamine kirjalikus töös.

Salamisi sisaldasid erinevate vanuseastmete kirjalikud tööd mõningaid sarnaseid küsimusi. Tulemuste uurimisel selgus, et kõige paremini vastavad küsimustele seda samal aastal õppinud õpilased, aasta hiljem on mäletamisega juba raskusi – omandatud teadmised ei ole kinnistunud.

Rõõmustav oli, et päikesekiirte langemise kaldenurk suvise pööripäeva keskpäeval oli pea absoluutselt korrektselt vastatud. Olümpiaadikoostajate lemmiktõmbenumbreid ongi päikese ja maa omavahelised suhted ning kõrg- ja madalrõhkkondade teooria rakendused.

Suundumused

Järjest suuremat rõhku pööratakse pildimaterjali kasutamisele, mis seisneb kohtade äratundmises piltide ja kaardivihjete põhjal. Selliste ülesannete üldine lahendamisoskus on päris hea, soovida jätab veel piltidelt taustainfo väljalugemine. Näiteks tuli 7. ja 8. klassi õpilastel kokku viia nelja mäestiku pildid õigete kohanimedega ning paigutada eripäraste maastikuelementide pildid maailmakaardile, samas oma valikuid ka põhjendades. 9. klassis tuli ära tunda kuulsaid ehitisi – voor, mis läks hästi. Töö piltidega arendab analüüsi- ning põhjendusvõimet, sidudes faktiteadmist üldiste protsesside tundmise ning avara maailmapildiga.

Teiseks suuremaks trendiks võib pidada rakenduslikemate ülesannete lisandumist, näiteks: miks on ühes kaevus vesi kõrgem kui teises. Geograafiaolümpiaad ei ole koht, kus kontrollitakse faktiteadmisi ning peaks teadma vaid mägede kõrgusi ja pealinnu.

Üks küsimus gümnaasiumi vanuserühmast võiks mõtlemisainet pakkuda mitte ainult ajakirja lugejaile, vaid ka toidukaupade tootjaile. Milliste Eestis toodetavate valmisroogade nimed on eksitavad – roanimes mainitud kohas neid kindlasti ei valmistata ega sööda, nende toorainet pole võimalik sealtkandist leida: Kurzeme strooganov, Pihkva pilaff, Habaja hakklihakaste, Palermo pasta, Mammaste maksakaste, México veisekaste ubadega, Samarkandi sealihakaste, Taipei kanakaste, Monaco mereannipasta, Bologna pasta, Mahtra makaronid hakklihaga, Pattaya kanapada, Sumatra sealihapada, Ümera ühepajatoit.

Kolmandaks suunaks olümpiaadi arendamisel on integreeritus teiste õppeainetega, mis paljudes õpilastes ning õpetajates hämmastust tekitab. Maailma, milles me elame, uurivad nii füüsika, ajalugu, keemia, matemaatika kui teised teadusharud, kuid teadmised peaksid moodustama terviku. Üks kuulus ütlus kõlab, et maailmas on probleemid ning teaduses distsipliinid. Kuid tänapäeval pööratakse üha enam tähelepanu inter- ja transdistsiplinaarsetele lähenemistele ning me ju tahame, et Eesti koolinoored ei kannaks silmaklappe ning oleksid piirelõhkuvas teadusilmas konkurentsivõimelised.

Üks keerulisemaid matemaatilisi ja isegi filosoofilisi küsimusi oli 7. ja 9. klassil: miks on suurim pikkuskraadi number 180, kuid laiuskraadi number vaid 90.

Kolmanda suunaga on seotud ka arvutikasutamisoskuse propageerimine, seetõttu oli osa gümnaasiumi ülesandeid arvutis. Ühelt poolt tähendas see pildivooru, teisalt ka interneti kasutamist, näiteks andmete leidmist Eesti Statistikaameti kodulehelt. Vastused tuli siiski veel paberile panna. Ajalimiit oli paindlik, kuna esimesel korral on raske ajakulu hinnata, nii venis voor 30 asemel 45-minutiliseks. Tehnilise abi eest täname Tõrva gümnaasiumi arvutiõpetajat Malve Zimmermanni ja IT-noorspetsialisti Guido Zimmermanni. Tagasiside lehtedelt kiitvaid sõnu arvutivooru kohta eriti ei leidunud, peamiselt heideti ette ajavähesust ning interneti aeglust. Ankeetidest selgus ka, et paljudel on kodus interneti kasutamise võimalus olemas, kuid geograafilist infot ammutatakse sealt vähe. Kostus ka mõnesugust nurinat, et tegemist ei ole informaatikaolümpiaadiga. Vastuseks võiks ju väita, et siiamaani ei ole keegi geograafiaolümpiaadi liigses kirjanduslikkuses (raamatupõhisuses) süüdistanud. Tähtis on ju omandatud teadmine, mitte vahend, kuidas see on saavutatud. Lugemisoskust peetakse koolis enesestmõistetavaks, ajaga kaasas käies peaks selleks varsti muutuma ka arvutikasutusoskus. Þürii loeb arvutivooru kordaläinuks, kuna küsimustele vastati hästi ning punkte saadi parasjagu.

Arvutikasutusoskus sõltub ka piirkondlikest eripäradest ning seepärast alustasimegi arvutikasutamise juurutamist vanemast vanuseastmest. On rõõm tõdeda, et kuni gümnaasiumini on eri vanusegrupid geograafiliselt üsna hästi esindatud, sh maapiirkondade põhikoolid. Gümnaasiumiastme tipud kipuvad koonduma nn eliitkoolidesse.

Ekskursioonil nähtu ja kuuldu põhjal toimunud viktoriini küsimused olid koostanud kohalikud noorgiidid Tauno Tilk ja Siim Sokk, kes ka ekskursiooni läbi viisid.

Samuti võib lugeda kordaläinuks maastikuvõistlust, õpilaste oskused välitöödel paranevad aastast aastasse. Õpilaste endi hinnangud ülesannetele on seinast seina, nagu ka nende tulemused. Ühed hindavad raskeks asimuudil liikumist, teised profiili koostamist. Seekord toimus maastikuvõistlus otsekui õpikupildi koopias – nii häid ja mitmekesiseid maastikuelemente kooli vahetus ümbruses mujal Eestis vist polegi. Kuid teoreetiliselt omandatud teadmiste praktikas kasutamisega jäid paljud õpilased siiski hätta. Näiteks oli paljudele probleemiks kopra tegevusjälgede märkamine jõeäärses maastikus. Uudne oli ka maastikuvõistluse kontrollpunktide leidmine kaardi abil.

Edasi

Sel aastal seisab ees veel Baltimaade olümpiaad ilmselt Narvas, mille võistkonda kuuluvad Hannu Ploompuu, Margo Neemela, Marko Vainu, Ardi Tampuu (Treffneri Gümnaasium), Ave Lauren (Tallinna Reaalkool), Gert Virroja (Haapsalu Gümnaasium) ja Eleriin Tekko (Tallinna Reaalkool).

Geograafia nimel tasub pingutada, sest järgmisel aastal toimub rahvusvaheline geograafiaolümpiaad Austraalias Brisbane’is. Täpsemat infot saab ajapikku aadressilt http://www.geocompetition.org .

Eesti koolinoorte 31. geograafiaolümpiaadi lõppvõistluse tulemused

Seitsmendas klassis anti välja üks I järgu diplom Maarja Lutsarile (Tallinna Prantsuse Lütseum), üks teise järgu diplom Terje Jürvetsonile (Vändra Gümnaasium) ning kaks III järgu diplomit Karmen Stimmerile (Pärnu Humanitaargümnaasium) ja Maarja Lepametsale (Vanalinna Hariduskolleegium).

Kaheksanda klassi tulemuste põhjal otsustati välja anda üks I järgu diplom Lauri Taaleshile (Tõrva Gümnaasium) ja üks II järgu diplom Andres Aasile (Tallinna Prantsuse Lütseum) ning neli III järgu diplomit Madis Hurtile (Lähte Ühisgümnaasium), Taavi Pungasele (Tallinna Prantsuse Lütseum), Heidi Mesipuule (Tallinna Prantsuse Lütseum) ja Getter Laarile (Pärnu Ühisgümnaasium).

Üheksandas klassis sai I järgu diplomi Liivi Plumer (Tallinna 21. Kool), II järgu diplomid said Mart Sein (Miina Härma Gümnaasium) ja Hendrick Rang (Tallinna Inglise Kolledþ), III järgu diplomid Mihkel Illisson (Tõrva Gümnaasium), Margus Partei (Järve Gümnaasium) ning Tõnis Metsaots (Tallinna Prantsuse Lütseum).

Gümnaasiumi osas sai I järgu diplomi Martin Küüsmaa (Tallinna Prantsuse Lütseum), II järgu diplomid kuuluvad Hannu Ploompuule (Tallinna Prantsuse Lütseum) ja Margo Neemelale (Tallinna Reaalkool), III järgu diplomid said Marko Vainu (Vanalinna Hariduskolleegium), Rauno Raju (Nõo Reaalgümnaasium) ja Triin Tekko (Tallinna Prantsuse Lütseum).

Gümnaasiumi vanuseastme võitja Martin Küüsmaa on omaette fenomen: ta on võitnud geograafiaolümpiaadi viiel aastal kuuest võimalikust, vaid 2004. aastal pidi ta leppima III järgu diplomiga.

LOE VEEL

http://www.geo.ut.ee/kooligeo

ANU PRINTSMANN on Tartu Ülikooli inimgeograafia doktorant ning geoinformaatika ja kartograafia teadur, üks geograafiaolümpiaadi korraldajaid.