 |
|
 |
Toimetaja veerg |
 |
Liialt populaarne populaarteadus |
Tänapäeva teadus sammub edasi otsekui seitsmepenikoormasaabastega. See, mida Juku täna koolis õpib, on homme Juhani jaoks suure tõenäosusega kõigest lehekülg teaduse ajaloost. |
|
Artiklid |
 |
Maailm raadiosilmadega |
Lähemas tulevikus on oodata raadioastronoomias uusi avastusi, sest praegu ja edaspidi ehitatavate vaatlusriistadega peaks saama veelgi detailsemalt ja usaldusväärsemalt tundma õppida meid ümbritsevat kosmost raadiolainetes, ja nagu varasem kogemus näitab, avastatakse võimsamate vaatlusvahenditega ikka ka midagi sellist, mida praegu ei osata veel ette näha. Järgnevalt tutvume siiani tehtud olulisemate raadiastronoomiliste avastustega. |
Hollandi kiirpurjetaja Suurupi väinas |
2004. aasta suvel avastas merendusajaloohuviline harrastussukelduja Andrei Ossiptshuk Suurupi väina põhja sonariga uurides väikese laevavraki, mille ümarate vormidega kujutis vanematüübilisele meresõidualusele viitas. |
Looduslik ultraviolettkiirgus kui riskifaktor |
Elusloodus on arenenud koos päikesekiirgusega ja kuigi ultraviolettkiirgus
(UV-kiirgus) moodustab sellest maapinnal ainult väikese osa, on tal mitmekülgne mõju inimorganismile. Viimastel aastakümnetel on pööratud suuremat tähelepanu loodusliku UV-kiirguse kahjulikele toimetele peamiselt päevitamise, eriti aga stratosfääri osoonikihi hõrenemise tõttu. |
Quo vadis, robot? |
Tuttavad ja sõbrad küsivad minult pidevalt, et kuhu see maailm välja jõuab ning mis võiks tulevikus juhtuda. Olen ikka vastanud, et täpselt ei tea, aga võin öelda, millega minu valdkonnas probleeme võib tekkida. |
|
Intervjuu |
 |
Maaülikool kogub rohelist värvi |
Indrek Rohtmetsa intervjuu EPÜ rektori Alar Karisega |
Nemad tulid tagasi |
Keskkonnasõbraliku ja säästliku valgustuse poole |
|
Ülemaailmne füüsika aasta |
 |
Röntgenikiirgus aatomit puurimas |
Horisondi eelmises numbris oli juttu sünkrotronkiirgusest. Seekord võtame vaatluse alla sünkrotronkiirguse kasutusalad. |
|
Üksainus küsimus |
 |
Kas Eesti isikuandmete kaitse seadus kaitseb ka rahva tervist? |
Vastab Tervise Arengu Instituudi osakonnajuhataja, Tartu ülikooli külalisprofessor MATI RAHU |
|
Lugesin üht raamatut |
 |
Hupel ja valgustus Eestis |
Indrek Jürjo
"Liivimaa valgustaja
August Wilhelm Hupel 1737-1819"
Eesti Riigiarhiiv, 2004
|
|
Aeg annab arutust |
 |
Füüsikud ajast |
Füüsika-aasta puhul oleks igati paslik ära kuulata, mida on öelnud aja kohta füüsikud. Pealkiri sai küllveidi tinglik, sest siinütlejate seas on ka mittefüüsikuid. |
|
Sõjatehnika |
 |
Õhutõrje |
Kohe, kui lahinguväljale ilmusid lennukid, tekkis vajadus nendega võidelda nii õhust kui ka maa pealt. Õhutõrje all mõeldakse tavaliselt lennumasinate hävitamist või eemaletõrjumist maalt ja merelt. |
|
Olümpiaad |
 |
Õpilased võistlesid, juhendajad õppisid |
23.–24. aprillil peeti Tartus bioloogiaolümpiaadi 44. |
Huvitavad ülesanded pole lihtsad |
Füüsikaolümpiaadi lõppvõistlus toimus tänavu 9.–10. aprillil, järjekorranumbriks 52. |
Jõukatsumine klassis ja maastikul |
Traditsiooniliselt toimus geograafiaolümpiaadi lõppvoor maikuu esimesel nädalavahetusel. Kuigi Kagu-Eesti on võõrustanud suurt osa geograafiaolümpiaade, peeti ka 31. |
|
Filosoofiline vaatenurk |
 |
Ei ole võimalik? |
Tuntud on ütlus, et kui mitte kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Kui näib, et miski ei ole võimalik, ei tarvitse tegelikult nii olla. |
|
Uued tuuled |
 |
Antimaailma antiparadoks |
Kui Jumal lõi taeva ja maa, siis lõi ta ka antitaeva ja antimaa. Iga taeva ja maa kohta lõi Jumal ühe antitaeva ja antimaa. |
|
Ristsõna |
 |
Sünkrotroni-ristsõna |
Järjekordse ristsõna leiab huviline trükinumbrist. |
|
Enigma |
 |
Sudoku ülesanded |
Sudoku ülesanded leiab huviline trükinumbrist. |
|
|
 |
|
 |