Eesti Teadusfond asutati eelmise sajandi lõpu ümberkorralduste käigus, et asendada Nõukogude-aegne teaduse tsentraalse rahastamise süsteem demokraatliku Lääne mudeliga, kus teadusrahasid jagavad teadusnõukogude tüüpi ekspertorganisatsioonid võistluslikul alusel. Teisisõnu hakkasid siis teadusrahade jagamise üle otsustama eelkõige teadlaskonnas erialaselt tunnustatud eksperdid, järgides erapooletuse ja teadustöö kõrgetasemelisuse põhimõtteid.

Eesti Teadusfond tähistab tänavu oma 15. tegutsemisaastat. Selle puhul ilmub ka käesolev Teadusfondi aastapäevale pühendatud Horisondi erinumber valikuga Teadusfondi toel valminud uurimustest.

15-aastane Teadusfond on muutlikust teismelisest tasakaalukaks passiealiseks saamas. Arengukäsitlustes peetakse murdeiga üheks kiirema arengu perioodiks inimese elus, mida iseloomustavad suured muutused mõttemaailmas ja välimuses ning oma koha otsimine ühiskonnas. Nagu igal murdeealisel, on ka Teadusfondil tulnud nende aastate jooksul kasvamise käigus muutuda. Teadusfond on saanud 1990. aastal asutatud riigiasutusest 1998. aastal loodud eraõiguslikuks sihtasutuseks. Algusaegade mahukas paberimajandus on kahanenud nüüdseks enamjaolt elektrooniliselt toimuva taotlemise ja aruandluse võrra pea olematuks. Taotluste hindamiseks kasutatakse üha enam välismaiseid eksperte. Ka prioriteedid on aja jooksul paika loksunud, lisaks kõrgetasemelise Eesti teaduse toetamisele (tavagrandid) ja Eesti teadlaste juurdekasvu kindlustamisele (noorteadlaste ja järeldoktorite grandid) on Teadusfondi eesmärgiks rahvusvahelise teaduskoostöö elavdamine. Teadusturismi on asendanud rahvusvahelised uurimisprojektid erinevate teadusprogrammide raames ja sisuline koostöö välismaa organisatsioonidega.

Erialakirjanduses käsitletakse kasvamist protsessina, mis allub mitmetele välisteguritele ning mõjutab omakorda väliskeskkonda. Ühest küljest õpib kasvav laps ühiskonna mängureegleid, teisalt mõjutab ta ümbritsevat oma ideede, väärtushinnangute ja käitumisega. Samuti on Teadusfond nende aastatega mitte ainult ise arenenud, vaid ka suunanud Eesti teadlasi nii eesti kui inglise keeles häid uurimisprojekte kirjutama, projektide eelarveid majandama, uurimise tulemustest avalikkusele aru andma ja mõnel juhul ehk lausa arvutit kasutama. Ehk – laenates professor Margit Sutropi sõnu – Teadusfondi protseduurireeglid on Eesti teadlastele “hea harjutus iseseisvaks eluks”. Lisaks õhutab fond Eesti teadlasi konkureerima ja osalema erinevates rahvusvahelistes teadusvõrgustikes ja programmides, toetab teadlastevahetust Prantsusmaaga ning saadab Eesti noorteadlasi Jaapanisse järeldoktoriks. Täiskasvanuks saav Teadusfond on aina iseseisvam, võrdsem ja usaldusväärsem partner nii kodumaal kui ka väljaspool Eestit.

Loodetavasti pakuvad käesolevad artiklid nii mõtlemisainet kui ka avastamisrõõmu. Seepärast suur tänu meie grandisaajatele tehtud uuringute ja nende tutvustamise eest Horisondi lugejaile!

Head lugemist!