Nr. 2/2006


Teadusfondist
Sihtasutus Eesti Teadusfond 15

Eesti Teadusfond asutati eelmise sajandi lpu mberkorralduste kigus, et asendada Nukogude-aegne teaduse tsentraalse rahastamise ssteem demokraatliku Lne mudeliga, kus teadusrahasid jagavad teadusnukogude tpi ekspertorganisatsioonid vistluslikul alusel. Teisisnu hakkasid siis teadusrahade jagamise le otsustama eelkige teadlaskonnas erialaselt tunnustatud eksperdid, jrgides erapooletuse ja teadust krgetasemelisuse phimtteid.

Eesti Teadusfond thistab tnavu oma 15. tegutsemisaastat. Selle puhul ilmub ka kesolev Teadusfondi aastapevale phendatud Horisondi erinumber valikuga Teadusfondi toel valminud uurimustest.

15-aastane Teadusfond on muutlikust teismelisest tasakaalukaks passiealiseks saamas. Arenguksitlustes peetakse murdeiga heks kiirema arengu perioodiks inimese elus, mida iseloomustavad suured muutused mttemaailmas ja vlimuses ning oma koha otsimine hiskonnas. Nagu igal murdeealisel, on ka Teadusfondil tulnud nende aastate jooksul kasvamise kigus muutuda. Teadusfond on saanud 1990. aastal asutatud riigiasutusest 1998. aastal loodud eraiguslikuks sihtasutuseks. Algusaegade mahukas paberimajandus on kahanenud ndseks enamjaolt elektrooniliselt toimuva taotlemise ja aruandluse vrra pea olematuks. Taotluste hindamiseks kasutatakse ha enam vlismaiseid eksperte. Ka prioriteedid on aja jooksul paika loksunud, lisaks krgetasemelise Eesti teaduse toetamisele (tavagrandid) ja Eesti teadlaste juurdekasvu kindlustamisele (noorteadlaste ja jreldoktorite grandid) on Teadusfondi eesmrgiks rahvusvahelise teaduskoost elavdamine. Teadusturismi on asendanud rahvusvahelised uurimisprojektid erinevate teadusprogrammide raames ja sisuline koost vlismaa organisatsioonidega.

Erialakirjanduses ksitletakse kasvamist protsessina, mis allub mitmetele vlisteguritele ning mjutab omakorda vliskeskkonda. hest kljest pib kasvav laps hiskonna mngureegleid, teisalt mjutab ta mbritsevat oma ideede, vrtushinnangute ja kitumisega. Samuti on Teadusfond nende aastatega mitte ainult ise arenenud, vaid ka suunanud Eesti teadlasi nii eesti kui inglise keeles hid uurimisprojekte kirjutama, projektide eelarveid majandama, uurimise tulemustest avalikkusele aru andma ja mnel juhul ehk lausa arvutit kasutama. Ehk laenates professor Margit Sutropi snu Teadusfondi protseduurireeglid on Eesti teadlastele hea harjutus iseseisvaks eluks. Lisaks hutab fond Eesti teadlasi konkureerima ja osalema erinevates rahvusvahelistes teadusvrgustikes ja programmides, toetab teadlastevahetust Prantsusmaaga ning saadab Eesti noorteadlasi Jaapanisse jreldoktoriks. Tiskasvanuks saav Teadusfond on aina iseseisvam, vrdsem ja usaldusvrsem partner nii kodumaal kui ka vljaspool Eestit.

Loodetavasti pakuvad kesolevad artiklid nii mtlemisainet kui ka avastamisrmu. Seeprast suur tnu meie grandisaajatele tehtud uuringute ja nende tutvustamise eest Horisondi lugejaile!

Head lugemist!




Teadusfondi juhatus