Nr. 2/2006


Toimetaja veerg

Meie nn!
Horisont on saanud seekord austava ja usaldusvrse lesande toimetada ja kirjastada ajakirja erinumber, mis on phendatud Eesti Teadusfondi 15. snnipevale.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Teadusfondist

    Sihtasutus Eesti Teadusfond 15
    Eesti Teadusfond asutati eelmise sajandi lpu mberkorralduste kigus, et asendada Nukogude-aegne teaduse tsentraalse rahastamise ssteem demokraatliku Lne mudeliga, kus teadusrahasid jagavad teadusnukogude tpi ekspertorganisatsioonid vistluslikul alusel. Teisisnu hakkasid siis teadusrahade jagamise le otsustama eelkige teadlaskonnas erialaselt tunnustatud eksperdid, jrgides erapooletuse ja teadust krgetasemelisuse phimtteid.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Artiklid

    Kuidas mta Eesti teadust
    he riigi teadust hinnates ei saa piirduda vaid artiklite koguarvuga. Tuleb hinnata ka kvaliteeti, mille pis heaks nitajaks on tsiteeringud.
  • Loe lähemalt...

  • Uus ja vana usk
    Maailmavaate kajastused
    Eesti kesk- ja varauusaja arheoloogias
  • Loe lähemalt...

  • Sotsiaalne enesemrang siirdehiskonnas
    Kihistumises etendavad tengelpunga krval olulist osa ka kultuuriline ja sotsiaalne kapital.
  • Loe lähemalt...

  • Mis paneb eestlase elust rmu tundma?
    Kas raha eest saab testi nne osta? Vastus oleks vaid natukene!
  • Loe lähemalt...

  • Juhuslikkusest rakkude elus
    Genoomil on ka oma vahimees.
  • Loe lähemalt...

  • Helicobacter pylori nobeli preemiaga prjatud meditsiiniavastus
    hest levinumast nakkusest, mis vaevab maailmas nii vanu kui noori.
  • Loe lähemalt...

  • Maalikool uurib lehma skeletist geenideni
    Nd on Eestiski mitmeid farme, kus piimatoodang lehma kohta on kaheksa ja enam tonni aastas.
  • Loe lähemalt...

  • Kalade alarmreaktsioon
    Haistmine vib olla thtsam kui ngemine.
  • Loe lähemalt...

  • Taimekahjurite vastu looduslike vaenlaste ja vahenditega
    Parem arusaamine putukate kitumist phjustavatest teguritest vimaldab inimese ja putukate paremat lbisaamist.
  • Loe lähemalt...

  • Tehisssteemide veakindlusest
    Doktorikraad on miinimumeeldus, et taotleda tkohta mis tahes Lne juhtivas elektroonikafirmas.
  • Loe lähemalt...

  • Keskaegne kunst aitab mista eesti ajalugu
    Saaremaa Karja kiriku arvukad portaalid ja peensusteni lbi ttatud ruumiprogramm annavad tunnistust selle phakoja omaaegsest erakordsest staatusest.
  • Loe lähemalt...

  • Ktuseelemendid quo vadis?
    Elektriautode, -busside, -skuutrite, aga ka raadiomajakate ja kaugeltki mitte ainult nende varustamiseks on vaja ktuseelemente.
  • Loe lähemalt...

  • Liitiumioon-akud arvutiga!
    Taaslaetavad vooluallikad ja nende modelleerimine.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Intervjuud

    Filosoofi teadlasekarjr
    Vastab filosoof Roomet Jakapi.
  • Loe lähemalt...

  • Arvutamine on loodusteadus
    Vastab matemaatik Tarmo Uustalu.
  • Loe lähemalt...

  • Viis aastat ebatavalises paigas
    Vastab politoloog Piret Ehin.
  • Loe lähemalt...

  • Mikroobidele olen jnud truuks seniajani
    Vastab bakterioloog Veljo Kisand.
  • Loe lähemalt...

  • Lastearst, kes uurib hingamist
    Vastab pediaater Jana Kivastik.
  • Loe lähemalt...

  • Uuringu keskmes pulli seemnerakkude viljastamisvime
    Vastab veterinaar Triin Hallap.
  • Loe lähemalt...

  • Silmitsi superhapetega
    Vastab keemik Ivo Leito.
  • Loe lähemalt...
  •  

    TF-i toel tehtud uurimuste rakendusi

    Eesti keele vrsimdu kirjeldamiseks
    Mihhail Lotman Tartu likooli semiootikaosakonnast uuris Eesti vrsi silbilisrhulist rtmikat 19. sajandi lpust kuni 20.
  • Loe lähemalt...

  • Dnaamiliselt ohutu sidukiiste
    Turvav kinnitub kahes punktis istmeraami klgedele, kolmas kinnituspunkt asub tavaliselt siduki korpusel. Kuna nt bussi keskel ei saa turvavd kinnitada bussi korpuse klge, tuleb turvarihm kinnitada istme seljatoe laosale, kus on kolmas kinnituspunkt.
  • Loe lähemalt...

  • Keava muinasaja linnusel
    Teadusfondi grandiprojekti Keava Pikese Ksi raames viidi Tartu likooli professori Valter Langi juhendamisel aastatel 20012004 esmakordselt lbi hulk arheoloogilisi ja paleokoloogilisi uuringuid Harjumaa muistse lunaosa thtsaimas keskuses Keavas.
  • Loe lähemalt...

  • Tasaste naastudega rehvid
    Tehnikalikooli materjalitehnika instituudi pulbermetallurgia laboris on professor Jakob Kbarsepa juhtimisel loodud materjal uudse konstruktsiooniga tasaste naastudega rehvide valmistamiseks.
  • Loe lähemalt...

  • Estonia klaver heliseb ha paremini
    Pea kogu AS ESTONIA klaverivabriku toodang makse Ameerika hendriikides.
  • Loe lähemalt...

  • Kinnitus Hubblei konstandile
    Tartu Observatooriumi vanemteadur Jaan Pelt on olnud edukas astronoomia vaatlusridade statistilise analsi vallas.
  • Loe lähemalt...

  • Kneleja-spetsiifilised tunnused knesignaalis
    Teadusfondi grandiprojektis Kneleja-spetsiifilised tunnused knesignaalis kasutati BABEL-i andmebaasi salvestusi 70 knelejalt ning tehti tiendavaid knesalvestusi kolmekmne BABEL-i andmebaasi salvestamisel osalenud diktoriga. Salvestati ka eestlaste soomekeelset knet ja venelaste eestikeelset knet ning koostati programmid erinevate spektraalsete tunnuste automaatseks analsiks.
  • Loe lähemalt...

  • Marjad ktte raputiga
    Polli Aianduse Instituudi vanemteadur Toivo Univer uurib astelpajusortide keemilise koostise sltuvust kasvukoha mullastikust ja klimaatilistest tingimustest, eesmrgiga selgitada viljade lisisalduse ja koostise muutusi ning bioaktiivsete ainete akumulatsiooni.
  • Loe lähemalt...

  • Parim kaup emaskalad
    Eesti Maalikooli kalakasvatuse osakonna juhataja Tiit Paaver hindas vrdlevalt vikerforelli ja karpkala tugusid ning valis Eesti tingimuste jaoks sobivad vormid.
  • Loe lähemalt...

  • Andmebaas metsateadlastele
    Eesti Maalikooli doktorant Allan Sims on loonud metsanduslike takseermudelite andmebaasi FORMOD.
  • Loe lähemalt...

  • Saja tuhande puu mtmisandmed
    Aastail 19952005 rajasid Maalikooli metsanduse ja maaehituse instituudi metsakorralduse osakonna ttajad Eesti Teadusfondi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel metsa kasvukigu psiproovitkkide vrgustiku.
  • Loe lähemalt...

  • Karjridesse lepikud
    Tallinna likooli koloogia instituudi teadur Margus Pensa nitas plevkivikarjride rekultiveerimistde kuluanalside phjal, et bioloogilise mitmekesisuse seisukohast on kige otstarbekam jtta karjripuistangud looduslikule uuenemisele.
  • Loe lähemalt...

  • husaaste mju rabamnnikutele
    koloogia instituudi osakonnajuhataja Valdo Liblik tegi kindlaks, et Kirde-Eesti krge husaastatuse mju rabamnnikutele ilmneb lokaalselt.
  • Loe lähemalt...

  • Kliimamuutuste mjuritest Eestis
    Tartu likooli geograafia instituudi teadurid uurisid Jaak Jaaguse ke all atmosfri tsirkulatsiooni Eestis.
  • Loe lähemalt...

  • Sagenevate tormide tagajrjed
    Tallinna likooli koloogia instituudi teadur Are Kont uuris viimase 50 aasta ilmastiku statistikat.
  • Loe lähemalt...

  • Fotosntees armastab punast valgust
    Viks arvata, et fotosnteesis on juba ammu kik avastatud, mis avastamist vrib. Aga vta npust!
  • Loe lähemalt...

  • Foononeid purskavad kristallid
    Mnedes tahkistes, niteks inertgaasikristallides, vib lokaalsete vnkeergastuste interaktsioon kristalli teiste vnkumistega vrreldes eriti tugev olla, phjustades llatavaid nhtusi.
  • Loe lähemalt...

  • Eksperiment kinnitas uut teooriat
    Fsikateoreetik Martti Raidal (KBFI) nitas, et leptonite ja kvarkide massimaatriksite hinemise tulemus on mratud mitte masside absoluutvrtustega, vaid nende segunemisnurkadega.
  • Loe lähemalt...

  • Jahenemine soojenemise vastu
    Globaalsete kliimamuutuste oht on muutnud atmosfriaerosooli uurimise kuumaks probleemiks.
  • Loe lähemalt...

  • Uued vimalused sdame uuringuks
    Tehnikalikooli elektroonikainstituudis on professor Mart Mini ke all loodud mikroelektroonsed vahendid sdame ning siirdorganite monitooringu jaoks.
  • Loe lähemalt...

  • Trammid tkindlamaks
    Tehnikalikooli elektriajamite ja juelektroonika instituudis on professor Juhan Laugise juhendamisel moderniseeritud 22 Tallinna trammi veoajameid.
  • Loe lähemalt...

  • Tartu tnavavalgustus kontrolli all
    Professor Mart Mini ke all ttati mobiilse andmeside ning Interneti baasil vlja Tartu tnavavalgustuse tsentraalse juhtimise ja kontrolli telemaatikassteem.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Enigma

    hest heksani
    lesanded leiab huviline trkinumbrist.
  • Loe lähemalt...
  •