Nr. 2/2006


Intervjuud
Viis aastat ebatavalises paigas

Vastab politoloog Piret Ehin.

PIRET EHIN (1976) on lpetanud 1998. aastal cum laude Tartu likooli bakalaureusekraadiga politoloogias. Ta on saanud USA Arizona likoolis 2000. aastal magistri- ja 2002. aastal doktorikraadi politoloogias ning ttanud samas aastail 19982001 ka teaduri ja ppet assistendina. Septembrist 2002 kuni 2004. aasta lpuni oli Piret Ehin Tartu likooli Euroopa Kolledzhi asedirektor ning projektiphiselt ka Eesti Vlispoliitika Instituudi teadur. Alates jaanuarist 2005 on ta T politoloogia osakonna vanemteadur. 2002. aastal anti talle Rein Taagepera politoloogiaauhind artikli eest ajakirjas European Journal of Political Research.

Mis ajendas Teid valima teadlase karjri?

Ma ei tea, kas olengi seda kunagi teadlikult valinud. ks samm viib teiseni, ja hel hetkel mrkad, et oledki oma pingute produkt. Teadlaseks olemine ei ole minu jaoks olnud omaette eesmrk, ttt-elda ei olnudki mul likooli ajal selget kujutlust, mida oma haridusega prast peale hakata. Kllap jtkasin ppimist, kuna see meeldis mulle, ja lpuks olengi jnud likooli juurde, sest akadeemiline elu meeldib ja sobib mulle vhemalt vrdluses mitmete teiste vimalike ametite ja olemisviisidega.

Tagantjrele vib muidugi eristada mningaid otsustavaid hetki. Olin linud teisele poole maakera magistrantuuri ja kahe aasta mdudes khklesin, kas pikendada Ameerikas olemist ning jda doktorantuuri. Rein Taagepera soovitas taguda rauda, kuni see kuum on. Olen talle selle toonase nuande eest tnulik kui oleksin Eestisse tagasi tulnud ning pdnud doktorit teha t ja muude tegemiste krvalt, oleks kindlasti kulunud palju rohkem aega.

Ka doktorantuuri jrel ei olnud veel sugugi selge, et kavatsengi edaspidi teadust teha. Vastupidi, mul oli tunne, et olen veetnud liiga palju aega raamatute taga. Tahtsin tegeleda millegi praktilisega, nha n- tegelikku elu, mtlesin erinevate riigiametite peale. Siis aga tuli huvitav pakkumine, mis vimaldas hendada akadeemilise maailma ja praktilist laadi tegevuse. Ttasin kolm aastat Tartu likooli Euroopa KolledĎis, neist kaks asedirektorina. See oli pnev aeg prast individualistlikku doktorit kirjutamise perioodi oli huvitav tegeleda laiemate institutsionaalsete asjadega. Keskendusin uute ppekavade ja vlistudengitele suunatud programmide vljaarendamisele, samal ajal lugesin loenguid ja kirjutasin granditaotlusi. Sain palju parema pildi sellest, mida likool organisatsioonina endast kujutab ja kuidas toimib.

Aga mingil hetkel tundsin selgelt, et olen liiga killustunud erinevate lesannete vahel ja sain aru, et kui tahan akadeemilisel rajal jtkata, tuleb teha selgemad valikud. Liiga paljusid asju korraga ei ole vimalik hsti teha. 2005. aasta algusest ttangi Tartu likooli politoloogia osakonnas vanemteadurina, tegelen oma teadusteemadega ja petan.


Kuidas olete rahul valitud eriala ja tegevusalaga?

Mulle meeldib minu eriala, aga mul on sellega seoses olnud ka mitmeid kahtlusi ja ksimusi. Mida rohkem olen politoloogia kui distsipliini kohta teada saanud, seda vastakamad on olnud minu mtted. Kas politoloogia on teadus? Mis on selle vrtus, millega politoloogid tegelevad? Milline on hea politoloogia? Milliste ksimustega on mtet tegeleda?

Mind huvitavad teadusfilosoofia ja ksimused meetodist. Mni ndal tagasi arutasime hes doktoriseminaris nn perestroikaliikumist politoloogias. Selle liikumise taga on grupp peamiselt Ameerika politolooge, kes viis-kuus aastat tagasi gedalt kritiseerisid seda distsipliini, selles valitsevaid arusaamu ja mjuka Ameerika Politoloogia Assotsiatsiooni (APSA) tegevust. Radikaalsemad kriitikud tlesid isegi, et APSA poolt juhitud politoloogia meenutab keskaegset katoliiklust, kus sakramentide vline vorm muutus olulisemaks kui voorusliku elu elamine. Tehnilisus varjab sisuthjust, phirhk on sellel, kuidas testida mnd meetodit, mudelit vi lhenemist.

Ma ei ole selle kriitikaga tiel mral nus, ent mitmed tstatatud ksimused on minu meelest olulised. Kindlasti on politoloogias tarbetut keeruliseks ajamist, n- linnukese prast publitseerimist, ka elevandiluust tornis istumist. Paradigmasid on palju, vaieldakse selle le, kuidas politoloogiat teha. Sestap tundub mulle, et politoloogias on vaja hsti palju kriitilist meelt. Samas ei tohiks see kriitilisus olla enda vi teiste tegevust halvav.


Kirjeldage lhidalt, millega Te teaduses tegelete. Miks see probleem Teid huvitab, miks on see oluline?

Mul kipub korraga ksil olema mitu teemat. ks valdkond, mis mind huvitab, on avalik arvamus ja vimu legitiimsuse ksimus. Mul on Eesti Teadusfondi poolt toetatud projekt, mille eesmrk on uurida reĎiimitoetust kolmes Balti riigis siirdeperioodi vltel. Teisisnu uurin Eesti, Lti ja Leedu elanike hinnanguid poliitilisele ssteemile ja selle komponentidele ning pan aru saada, kuidas on hinnangud aja jooksul muutunud ja millest need sltuvad. ks lhenemine vidab, et rahulolu sltub sellest, kui hsti ssteem toimib. Teine lhenemine tleb, et suhtumine vimu ja vimukandjatesse peegeldab laiemaid kultuurilisi norme. Oluline roll on ka sellel, millised on inimeste ootused ja arusaam heast valitsemisest. Mul on kasutada andmestik, mis hlmab perioodi 19932004. See on osa laiemast ksitluste sarjast nimega New Democracies Barometer, mida juhib professor Richard Rose Aberdeeni likoolist. Iseranis huvitavaks ksimuseks on siinkohal muidugi venekeelse elanikkonna hoiakud. Vene keelt knelevate elanike hulgas on toetus poliitilisele reĎiimile oluliselt madalam, ent samas on riikidevahelised erinevused suuremad kui erinevused rahvusgruppide vahel.

Olen uurinud ka idaeurooplaste hoiakuid Euroopa Liidu suhtes ja mtisklenud selle le, kuidas demokraatia saaks ja peaks toimima riikidelesel tasandil. Hiljutine Euroopa phiseaduse liivajooksmine Prantsuse ja Hollandi referendumite tulemusena on hea nide sellest, kui suur vib olla avaliku arvamuse mju. Mikrotasandi arengutel vivad olla ulatuslikud tagajrjed makrotasandil. Avaliku arvamuse mju sltub suuresti siseriiklikust institutsionaalsest korraldusest, mis on liikmesriigiti vga erinev. Referendumid muudavad valijaskonna n- vetoiguslikuks mngijaks.

Euroopa integratsiooni teemaga olen ka laiemalt tegelenud. Kirjutasime T politoloogia osakonna rahvusvaheliste suhete professori Eiki Bergiga koos artikli, kus vidame, et Euroopa Liidu vlispiiri poliitika on vastuoluline segu erinevatest eesmrkidest ja lhenemistest (regionaalpoliitilised eesmrgid, julgeolekuksimused, uute naabrite positiivne hlvamine). Paljutahulisus ja vastuolulisus on suuresti seletatav Euroopa Liidu institutsioonide ja poliitikate ajaloolise kujunemisega, mille tulemuseks on institutsionaalne killustatus, erinevad poliitikategemise kogukonnad ja puudulik omavaheline koordinatsioon.


Te ppisite vlismaal. Kus? Kui kaua? Kuidas sattusite vlismaale? Millise kogemuse saite vlismaal ppimise ajal?

Olen ppinud USA-s Arizona likoolis erinevatel aegadel kokku ligi viis aastat. Minult on tihti ksitud, et kuidas ma sattusin sellisesse ebatavalisse paika Tucsoni linna Luna-Arizonas, mis asub Mehhiko piiri lhedal keset Sonora krbe ja kaktusevlju, ja kus on ometigi suur, 35 000 ppuriga likool tipptasemel teaduskeskustega. ppides Tartu likoolis teisel kursusel politoloogiat, kandideerisin Sorose stipendiumile ja sain vimaluse veeta aasta vahetuslipilasena USA-s. likooli ei saanud ise valida. Kui mulle teatati, et sain stipi ja lhen Arizonasse, siis ainus asi, mida selle osariigi kohta teadsin, oli see, et seal asub Suur Kanjon.

Prast vahetuslipilase aastat tulin Tartusse tagasi ja lpetasin siin bakalaureuse astme. Kuna politoloogia oli Tartus toona veel uus ja kujuvttev eriala, oli minu jaoks sna selge, et vimalusel tuleks magistrantuuri minna vlismaale. Et Arizona oli juba tuttav koht, juhtuski nii, et naasin 1998. aasta sgisel sinna. Eestisse tulin tagasi 2002. aastal, kui doktorikraad kaitstud.

Magistri- ja doktoripingud USA-s olid intensiivsed. Tuttavate ja sprade jutust olen aru saanud, et Euroopas on doktorandid teatud mttes vabamad igaks tegeleb oma tga, kohtub juhendajaga. USA-s aga tuleb kigepealt lbida mahukas aineprogramm, sooritada erialaeksamid kahes politoloogia phivaldkonnas, milleks minu puhul olid rahvusvahelised suhted ja vrdlev poliitika, ning alles siis jutakse t kirjutamise ja kaitsmiseni. Meetodile pandi suurt rhku, sna kiiresti hakati meilt ootama, et kirjatd, mida kursuste raames esitame, annaksid vlja heatasemelises ajakirjas publitseeritavate artiklite mdu. Vib-olla kige olulisem, mida sealt sain, on tunne, et orienteerun distsipliinis, et tunnen selle meetodeid ning oskan ja julgen phimtteliselt mis tahes uurimisteema kallale minna.


Kas Eestis on kerge teadlasena tegutseda? Milline on Teie kokkupuude siinsete teaduse rahastamise kanalitega?

Mulle tundub, et siinsed vimalused jrjest paranevad ja et enam-vhem kik normaalseks ttegemiseks vajalik on olemas. Suur asi on see, et Tartu likoolil on elektroonilised andmebaasid, kus teadusajakirjades ilmunud artiklid on tistekstina saadaval.

Peamine probleem on aeg. Ksimus, kuidas kige paremini jagada aega petamise, teaduse tegemise ja igasuguste administratiivsete lesannete vahel, on muidugi paljudele tuttav. Aga mulle tundub, et Eestis on see probleem teravam kui mujal, ja seda kahel phjusel. Esiteks Eesti viksusest tulenevalt on meil politoloogiaga tegelevaid inimesi vhe. Siit tuleb surve muutuda generalistideks iga inimene peab katma pris laia valdkonda, petama erinevatel teemadel, osalema mitmetes eri projektides. Spetsialiseeruda on raske, selleks tuleb osata ei elda. Teiseks meie hiskond muutub kiiresti ja haridusteadusstruktuurid koos sellega. likoolis kib kange arendustegevus, luuakse uusi ppekavu ja -ssteeme. See kik vtab aega ja energiat tihtipeale ka nendelt, kes eelistaksid tegeleda teadusega.

Teaduse rahastamisest rkides hindan heaks Teadusfondi grandissteemi, mis ei ole learu brokraatlik. Vrdlusena vin tuua he Euroopa Liidu kuuenda raamprogrammi projekti, milles osalen. Selle projektiga kaasnev brokraatia on mind kll kohati ahastama pannud.

Projektis osaleb 50 partnerit. Komisjon loodab mastaabiefekti, aga sraste konsortsiumite moodustamisele ja haldamisele kulub tohutu aeg ning energia, tulemuseks on rmiselt keeruline mitmetasandiline struktuur. Osalejatel kulub vga palju aega isegi selleks, et kikidest reeglitest aru saada ja igasuguseid vorme tita.

Projektiphine teadusetegemine on tnapeval paratamatu, aga sellega kaasnevad oma ohud. Lugesin hiljuti ripevast artiklit, mis kneles sellest, et paljud eurofondidest toetust saanud ettevtted on tnaseks pris viletsas seisus. Toetused vivad taotlejale kogunisti kahjuks tulla eelkige siis, kui kaldutakse krvale eesmrkidest, pdes sobitada oma tegevust erinevate rahastamisvimalustega. Samasugune oht on ka teaduses. Tegemist ei pruugigi olla oportunismiga halvas mttes kllap on sna inimlik, et lugedes paikapandud prioriteetidest, kipume neidsamu prioriteete ngema omaenda tegevuses.


Kuidas nete oma tegevust kmne aasta prast?

Loodan, et olen akadeemilisele tle truuks jnud. Ma ei vlista lhemaid ja pikemaid viibimisi vlismaal, ent phimtteliselt tahaksin elada ja ttada Eestis. Sooviksin, et need mtted, mida olen melnud, ja vastused ksimustele, mida olen uurinud, oleksid kirja pandud ja et neist oleks kellelegi kasu. Samal ajal soovin, et elu, mida siis elan, pakuks kigele muule lisaks ka intellektuaalset vabadust et oleks aega lugeda just seda, mis parasjagu huvi pakub.


LOE VEEL

Ehin, P. Determinants of Public Support for EU Membership: Data from the Baltic Countries. European Journal of Political Research, 2001, 40: 3156.

Ehin, P. Political support in the Baltic states, 1993-2004. Journal of Baltic Studies (ilmumas 2006)

Berg, E.; Ehin, P. What kind of border regime? Towards a differentiated and uneven border strategy. Cooperation and Conflict (ilmumas 2006).

Ehin, P. ; Willerton, J. Baltic Diversity and Russian Power Interests: Policy Differentiation in an Era of Change. Soviet and Post-Soviet Review, 1998, 25 (3): 245264.