Vastab politoloog Piret Ehin.

PIRET EHIN (1976) on lõpetanud 1998. aastal cum laude Tartu Ülikooli bakalaureusekraadiga politoloogias. Ta on saanud USA Arizona Ülikoolis 2000. aastal magistri- ja 2002. aastal doktorikraadi politoloogias ning töötanud samas aastail 1998–2001 ka teaduri ja õppetöö assistendina. Septembrist 2002 kuni 2004. aasta lõpuni oli Piret Ehin Tartu Ülikooli Euroopa Kolledzhi asedirektor ning projektipõhiselt ka Eesti Välispoliitika Instituudi teadur. Alates jaanuarist 2005 on ta TÜ politoloogia osakonna vanemteadur. 2002. aastal anti talle Rein Taagepera politoloogiaauhind artikli eest ajakirjas European Journal of Political Research.

Mis ajendas Teid valima teadlase karjääri?

Ma ei tea, kas olengi seda kunagi teadlikult valinud. Üks samm viib teiseni, ja ühel hetkel märkad, et oledki oma õpingute produkt. Teadlaseks olemine ei ole minu jaoks olnud omaette eesmärk, tõtt-öelda ei olnudki mul ülikooli ajal selget kujutlust, mida oma haridusega pärast peale hakata. Küllap jätkasin õppimist, kuna see meeldis mulle, ja lõpuks olengi jäänud ülikooli juurde, sest akadeemiline elu meeldib ja sobib mulle – vähemalt võrdluses mitmete teiste võimalike ametite ja olemisviisidega.

Tagantjärele võib muidugi eristada mõningaid otsustavaid hetki. Olin läinud teisele poole maakera magistrantuuri ja kahe aasta möödudes kõhklesin, kas pikendada Ameerikas olemist ning jääda doktorantuuri. Rein Taagepera soovitas taguda rauda, kuni see kuum on. Olen talle selle toonase nõuande eest tänulik – kui oleksin Eestisse tagasi tulnud ning püüdnud doktorit teha töö ja muude tegemiste kõrvalt, oleks kindlasti kulunud palju rohkem aega.

Ka doktorantuuri järel ei olnud veel sugugi selge, et kavatsengi edaspidi teadust teha. Vastupidi, mul oli tunne, et olen veetnud liiga palju aega raamatute taga. Tahtsin tegeleda millegi praktilisega, näha n-ö tegelikku elu, mõtlesin erinevate riigiametite peale. Siis aga tuli huvitav pakkumine, mis võimaldas ühendada akadeemilise maailma ja praktilist laadi tegevuse. Töötasin kolm aastat Tartu Ülikooli Euroopa KolledĎis, neist kaks asedirektorina. See oli põnev aeg – pärast individualistlikku doktoritöö kirjutamise perioodi oli huvitav tegeleda laiemate institutsionaalsete asjadega. Keskendusin uute õppekavade ja välistudengitele suunatud programmide väljaarendamisele, samal ajal lugesin loenguid ja kirjutasin granditaotlusi. Sain palju parema pildi sellest, mida ülikool organisatsioonina endast kujutab ja kuidas toimib.

Aga mingil hetkel tundsin selgelt, et olen liiga killustunud erinevate ülesannete vahel ja sain aru, et kui tahan akadeemilisel rajal jätkata, tuleb teha selgemad valikud. Liiga paljusid asju korraga ei ole võimalik hästi teha. 2005. aasta algusest töötangi Tartu Ülikooli politoloogia osakonnas vanemteadurina, tegelen oma teadusteemadega ja õpetan.

Kuidas olete rahul valitud eriala ja tegevusalaga?

Mulle meeldib minu eriala, aga mul on sellega seoses olnud ka mitmeid kahtlusi ja küsimusi. Mida rohkem olen politoloogia kui distsipliini kohta teada saanud, seda vastakamad on olnud minu mõtted. Kas politoloogia on teadus? Mis on selle väärtus, millega politoloogid tegelevad? Milline on hea politoloogia? Milliste küsimustega on mõtet tegeleda?

Mind huvitavad teadusfilosoofia ja küsimused meetodist. Mõni nädal tagasi arutasime ühes doktoriseminaris nn perestroikaliikumist politoloogias. Selle liikumise taga on grupp peamiselt Ameerika politolooge, kes viis-kuus aastat tagasi ägedalt kritiseerisid seda distsipliini, selles valitsevaid arusaamu ja mõjuka Ameerika Politoloogia Assotsiatsiooni (APSA) tegevust. Radikaalsemad kriitikud ütlesid isegi, et APSA poolt juhitud politoloogia meenutab keskaegset katoliiklust, kus sakramentide väline vorm muutus olulisemaks kui voorusliku elu elamine. Tehnilisus varjab sisutühjust, põhirõhk on sellel, kuidas testida mõnd meetodit, mudelit või lähenemist.

Ma ei ole selle kriitikaga täiel määral nõus, ent mitmed tõstatatud küsimused on minu meelest olulised. Kindlasti on politoloogias tarbetut keeruliseks ajamist, n-ö linnukese pärast publitseerimist, ka elevandiluust tornis istumist. Paradigmasid on palju, vaieldakse selle üle, kuidas politoloogiat teha. Sestap tundub mulle, et politoloogias on vaja hästi palju kriitilist meelt. Samas ei tohiks see kriitilisus olla enda või teiste tegevust halvav.

Kirjeldage lühidalt, millega Te teaduses tegelete. Miks see probleem Teid huvitab, miks on see oluline?

Mul kipub korraga käsil olema mitu teemat. Üks valdkond, mis mind huvitab, on avalik arvamus ja võimu legitiimsuse küsimus. Mul on Eesti Teadusfondi poolt toetatud projekt, mille eesmärk on uurida reĎiimitoetust kolmes Balti riigis siirdeperioodi vältel. Teisisõnu – uurin Eesti, Läti ja Leedu elanike hinnanguid poliitilisele süsteemile ja selle komponentidele ning püüan aru saada, kuidas on hinnangud aja jooksul muutunud ja millest need sõltuvad. Üks lähenemine väidab, et rahulolu sõltub sellest, kui hästi süsteem toimib. Teine lähenemine ütleb, et suhtumine võimu ja võimukandjatesse peegeldab laiemaid kultuurilisi norme. Oluline roll on ka sellel, millised on inimeste ootused ja arusaam heast valitsemisest. Mul on kasutada andmestik, mis hõlmab perioodi 1993–2004. See on osa laiemast küsitluste sarjast nimega New Democracies Barometer, mida juhib professor Richard Rose Aberdeeni Ülikoolist. Iseäranis huvitavaks küsimuseks on siinkohal muidugi venekeelse elanikkonna hoiakud. Vene keelt kõnelevate elanike hulgas on toetus poliitilisele reĎiimile oluliselt madalam, ent samas on riikidevahelised erinevused suuremad kui erinevused rahvusgruppide vahel.

Olen uurinud ka idaeurooplaste hoiakuid Euroopa Liidu suhtes ja mõtisklenud selle üle, kuidas demokraatia saaks ja peaks toimima riikideülesel tasandil. Hiljutine Euroopa põhiseaduse liivajooksmine Prantsuse ja Hollandi referendumite tulemusena on hea näide sellest, kui suur võib olla avaliku arvamuse mõju. Mikrotasandi arengutel võivad olla ulatuslikud tagajärjed makrotasandil. Avaliku arvamuse mõju sõltub suuresti siseriiklikust institutsionaalsest korraldusest, mis on liikmesriigiti väga erinev. Referendumid muudavad valijaskonna n-ö vetoõiguslikuks mängijaks.

Euroopa integratsiooni teemaga olen ka laiemalt tegelenud. Kirjutasime TÜ politoloogia osakonna rahvusvaheliste suhete professori Eiki Bergiga koos artikli, kus väidame, et Euroopa Liidu välispiiri poliitika on vastuoluline segu erinevatest eesmärkidest ja lähenemistest (regionaalpoliitilised eesmärgid, julgeolekuküsimused, uute naabrite positiivne hõlvamine). Paljutahulisus ja vastuolulisus on suuresti seletatav Euroopa Liidu institutsioonide ja poliitikate ajaloolise kujunemisega, mille tulemuseks on institutsionaalne killustatus, erinevad poliitikategemise kogukonnad ja puudulik omavaheline koordinatsioon.

Te õppisite välismaal. Kus? Kui kaua? Kuidas sattusite välismaale? Millise kogemuse saite välismaal õppimise ajal?

Olen õppinud USA-s Arizona Ülikoolis erinevatel aegadel kokku ligi viis aastat. Minult on tihti küsitud, et kuidas ma sattusin sellisesse ebatavalisse paika – Tucsoni linna Lõuna-Arizonas, mis asub Mehhiko piiri lähedal keset Sonora kõrbe ja kaktusevälju, ja kus on ometigi suur, 35 000 õppuriga ülikool tipptasemel teaduskeskustega. Õppides Tartu Ülikoolis teisel kursusel politoloogiat, kandideerisin Sorose stipendiumile ja sain võimaluse veeta aasta vahetusüliõpilasena USA-s. Ülikooli ei saanud ise valida. Kui mulle teatati, et sain stipi ja lähen Arizonasse, siis ainus asi, mida selle osariigi kohta teadsin, oli see, et seal asub Suur Kanjon.

Pärast vahetusüliõpilase aastat tulin Tartusse tagasi ja lõpetasin siin bakalaureuse astme. Kuna politoloogia oli Tartus toona veel uus ja kujuvõttev eriala, oli minu jaoks üsna selge, et võimalusel tuleks magistrantuuri minna välismaale. Et Arizona oli juba tuttav koht, juhtuski nii, et naasin 1998. aasta sügisel sinna. Eestisse tulin tagasi 2002. aastal, kui doktorikraad kaitstud.

Magistri- ja doktoriõpingud USA-s olid intensiivsed. Tuttavate ja sõprade jutust olen aru saanud, et Euroopas on doktorandid teatud mõttes vabamad – igaüks tegeleb oma tööga, kohtub juhendajaga. USA-s aga tuleb kõigepealt läbida mahukas aineprogramm, sooritada erialaeksamid kahes politoloogia põhivaldkonnas, milleks minu puhul olid rahvusvahelised suhted ja võrdlev poliitika, ning alles siis jõutakse töö kirjutamise ja kaitsmiseni. Meetodile pandi suurt rõhku, üsna kiiresti hakati meilt ootama, et kirjatööd, mida kursuste raames esitame, annaksid välja heatasemelises ajakirjas publitseeritavate artiklite mõõdu. Võib-olla kõige olulisem, mida sealt sain, on tunne, et orienteerun distsipliinis, et tunnen selle meetodeid ning oskan ja julgen põhimõtteliselt mis tahes uurimisteema kallale minna.

Kas Eestis on kerge teadlasena tegutseda? Milline on Teie kokkupuude siinsete teaduse rahastamise kanalitega?

Mulle tundub, et siinsed võimalused järjest paranevad ja et enam-vähem kõik normaalseks töötegemiseks vajalik on olemas. Suur asi on see, et Tartu Ülikoolil on elektroonilised andmebaasid, kus teadusajakirjades ilmunud artiklid on täistekstina saadaval.

Peamine probleem on aeg. Küsimus, kuidas kõige paremini jagada aega õpetamise, teaduse tegemise ja igasuguste administratiivsete ülesannete vahel, on muidugi paljudele tuttav. Aga mulle tundub, et Eestis on see probleem teravam kui mujal, ja seda kahel põhjusel. Esiteks – Eesti väiksusest tulenevalt on meil politoloogiaga tegelevaid inimesi vähe. Siit tuleb surve muutuda generalistideks – iga inimene peab katma üpris laia valdkonda, õpetama erinevatel teemadel, osalema mitmetes eri projektides. Spetsialiseeruda on raske, selleks tuleb osata “ei” öelda. Teiseks – meie ühiskond muutub kiiresti ja haridusteadusstruktuurid koos sellega. Ülikoolis käib kange arendustegevus, luuakse uusi õppekavu ja -süsteeme. See kõik võtab aega ja energiat – tihtipeale ka nendelt, kes eelistaksid tegeleda teadusega.

Teaduse rahastamisest rääkides hindan heaks Teadusfondi grandisüsteemi, mis ei ole ülearu bürokraatlik. Võrdlusena võin tuua ühe Euroopa Liidu kuuenda raamprogrammi projekti, milles osalen. Selle projektiga kaasnev bürokraatia on mind küll kohati ahastama pannud.

Projektis osaleb 50 partnerit. Komisjon loodab mastaabiefekti, aga sääraste konsortsiumite moodustamisele ja haldamisele kulub tohutu aeg ning energia, tulemuseks on äärmiselt keeruline mitmetasandiline struktuur. Osalejatel kulub väga palju aega isegi selleks, et kõikidest reeglitest aru saada ja igasuguseid vorme täita.

Projektipõhine teadusetegemine on tänapäeval paratamatu, aga sellega kaasnevad oma ohud. Lugesin hiljuti Äripäevast artiklit, mis kõneles sellest, et paljud eurofondidest toetust saanud ettevõtted on tänaseks üpris viletsas seisus. Toetused võivad taotlejale kogunisti kahjuks tulla – eelkõige siis, kui kaldutakse kõrvale eesmärkidest, püüdes sobitada oma tegevust erinevate rahastamisvõimalustega. Samasugune oht on ka teaduses. Tegemist ei pruugigi olla oportunismiga halvas mõttes – küllap on üsna inimlik, et lugedes paikapandud prioriteetidest, kipume neidsamu prioriteete nägema omaenda tegevuses.

Kuidas näete oma tegevust kümne aasta pärast?

Loodan, et olen akadeemilisele tööle truuks jäänud. Ma ei välista lühemaid ja pikemaid viibimisi välismaal, ent põhimõtteliselt tahaksin elada ja töötada Eestis. Sooviksin, et need mõtted, mida olen mõelnud, ja vastused küsimustele, mida olen uurinud, oleksid kirja pandud ja et neist oleks kellelegi kasu. Samal ajal soovin, et elu, mida siis elan, pakuks kõigele muule lisaks ka intellektuaalset vabadust – et oleks aega lugeda just seda, mis parasjagu huvi pakub.

LOE VEEL

Ehin, P. Determinants of Public Support for EU Membership: Data from the Baltic Countries. European Journal of Political Research, 2001, 40: 31–56.

Ehin, P. “Political support in the Baltic states, 1993-2004.” Journal of Baltic Studies (ilmumas 2006)

Berg, E.; Ehin, P. What kind of border regime? Towards a differentiated and uneven border strategy. Cooperation and Conflict (ilmumas 2006).

Ehin, P. ; Willerton, J. Baltic Diversity and Russian Power Interests: Policy Differentiation in an Era of Change. Soviet and Post-Soviet Review, 1998, 25 (3): 245–264.