Nr. 2/2006


TF-i toel tehtud uurimuste rakendusi

Eesti keele vrsimdu kirjeldamiseks
Mihhail Lotman Tartu likooli semiootikaosakonnast uuris Eesti vrsi silbilisrhulist rtmikat 19. sajandi lpust kuni 20.
  • Loe lähemalt...

  • Dnaamiliselt ohutu sidukiiste
    Turvav kinnitub kahes punktis istmeraami klgedele, kolmas kinnituspunkt asub tavaliselt siduki korpusel. Kuna nt bussi keskel ei saa turvavd kinnitada bussi korpuse klge, tuleb turvarihm kinnitada istme seljatoe laosale, kus on kolmas kinnituspunkt.
  • Loe lähemalt...

  • Keava muinasaja linnusel
    Teadusfondi grandiprojekti Keava Pikese Ksi raames viidi Tartu likooli professori Valter Langi juhendamisel aastatel 20012004 esmakordselt lbi hulk arheoloogilisi ja paleokoloogilisi uuringuid Harjumaa muistse lunaosa thtsaimas keskuses Keavas.
  • Loe lähemalt...

  • Tasaste naastudega rehvid
    Tehnikalikooli materjalitehnika instituudi pulbermetallurgia laboris on professor Jakob Kbarsepa juhtimisel loodud materjal uudse konstruktsiooniga tasaste naastudega rehvide valmistamiseks.
  • Loe lähemalt...

  • Estonia klaver heliseb ha paremini
    Pea kogu AS ESTONIA klaverivabriku toodang makse Ameerika hendriikides.
  • Loe lähemalt...

  • Kinnitus Hubblei konstandile
    Tartu Observatooriumi vanemteadur Jaan Pelt on olnud edukas astronoomia vaatlusridade statistilise analsi vallas.
  • Loe lähemalt...

  • Kneleja-spetsiifilised tunnused knesignaalis
    Teadusfondi grandiprojektis Kneleja-spetsiifilised tunnused knesignaalis kasutati BABEL-i andmebaasi salvestusi 70 knelejalt ning tehti tiendavaid knesalvestusi kolmekmne BABEL-i andmebaasi salvestamisel osalenud diktoriga. Salvestati ka eestlaste soomekeelset knet ja venelaste eestikeelset knet ning koostati programmid erinevate spektraalsete tunnuste automaatseks analsiks.
  • Loe lähemalt...

  • Marjad ktte raputiga
    Polli Aianduse Instituudi vanemteadur Toivo Univer uurib astelpajusortide keemilise koostise sltuvust kasvukoha mullastikust ja klimaatilistest tingimustest, eesmrgiga selgitada viljade lisisalduse ja koostise muutusi ning bioaktiivsete ainete akumulatsiooni.
  • Loe lähemalt...

  • Parim kaup emaskalad
    Eesti Maalikooli kalakasvatuse osakonna juhataja Tiit Paaver hindas vrdlevalt vikerforelli ja karpkala tugusid ning valis Eesti tingimuste jaoks sobivad vormid.
  • Loe lähemalt...

  • Andmebaas metsateadlastele
    Eesti Maalikooli doktorant Allan Sims on loonud metsanduslike takseermudelite andmebaasi FORMOD.
  • Loe lähemalt...

  • Saja tuhande puu mtmisandmed
    Aastail 19952005 rajasid Maalikooli metsanduse ja maaehituse instituudi metsakorralduse osakonna ttajad Eesti Teadusfondi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel metsa kasvukigu psiproovitkkide vrgustiku.
  • Loe lähemalt...

  • Karjridesse lepikud
    Tallinna likooli koloogia instituudi teadur Margus Pensa nitas plevkivikarjride rekultiveerimistde kuluanalside phjal, et bioloogilise mitmekesisuse seisukohast on kige otstarbekam jtta karjripuistangud looduslikule uuenemisele.
  • Loe lähemalt...

  • husaaste mju rabamnnikutele
    koloogia instituudi osakonnajuhataja Valdo Liblik tegi kindlaks, et Kirde-Eesti krge husaastatuse mju rabamnnikutele ilmneb lokaalselt.
  • Loe lähemalt...

  • Kliimamuutuste mjuritest Eestis
    Tartu likooli geograafia instituudi teadurid uurisid Jaak Jaaguse ke all atmosfri tsirkulatsiooni Eestis.
  • Loe lähemalt...

  • Sagenevate tormide tagajrjed
    Tallinna likooli koloogia instituudi teadur Are Kont uuris viimase 50 aasta ilmastiku statistikat.
  • Loe lähemalt...

  • Fotosntees armastab punast valgust
    Viks arvata, et fotosnteesis on juba ammu kik avastatud, mis avastamist vrib. Aga vta npust!
  • Loe lähemalt...

  • Foononeid purskavad kristallid
    Mnedes tahkistes, niteks inertgaasikristallides, vib lokaalsete vnkeergastuste interaktsioon kristalli teiste vnkumistega vrreldes eriti tugev olla, phjustades llatavaid nhtusi.
  • Loe lähemalt...

  • Eksperiment kinnitas uut teooriat
    Fsikateoreetik Martti Raidal (KBFI) nitas, et leptonite ja kvarkide massimaatriksite hinemise tulemus on mratud mitte masside absoluutvrtustega, vaid nende segunemisnurkadega.
  • Loe lähemalt...

  • Jahenemine soojenemise vastu
    Globaalsete kliimamuutuste oht on muutnud atmosfriaerosooli uurimise kuumaks probleemiks.
  • Loe lähemalt...

  • Uued vimalused sdame uuringuks
    Tehnikalikooli elektroonikainstituudis on professor Mart Mini ke all loodud mikroelektroonsed vahendid sdame ning siirdorganite monitooringu jaoks.
  • Loe lähemalt...

  • Trammid tkindlamaks
    Tehnikalikooli elektriajamite ja juelektroonika instituudis on professor Juhan Laugise juhendamisel moderniseeritud 22 Tallinna trammi veoajameid.
  • Loe lähemalt...

  • Tartu tnavavalgustus kontrolli all
    Professor Mart Mini ke all ttati mobiilse andmeside ning Interneti baasil vlja Tartu tnavavalgustuse tsentraalse juhtimise ja kontrolli telemaatikassteem.
  • Loe lähemalt...
  •