Teadusfondi grandiprojekti Keava – “Päikese Käsi” raames viidi Tartu Ülikooli professori Valter Langi juhendamisel aastatel 2001–2004 esmakordselt läbi hulk arheoloogilisi ja paleoökoloogilisi uuringuid Harjumaa muistse lõunaosa tähtsaimas keskuses – Keavas.

Nende töödega selgitati välja piirkonna asustuslugu alates 4.–3. sajandist eKr, mil rajati esimesed põllud ja karjamaad ning ehitati kindlustused Võnnumäel, kuni 13. sajandi alguseni, kui pärast pikemat piiramist hävitati lõplikult 5.–6. sajandi paiku rajatud Keava linnus. Linnamäe ümbrusse kujunes alates hiljemalt 7.–8. sajandist ulatuslik avaasula, mis jäeti maha 11. sajandi algul. Seejärel on asula viidud linnamäest kaugemale, sinna, kus on tänapäevase Linnaaluste küla tuumik. Muinasaja viimastel sajanditel kujunes välja ka Keava linnusepiirkond, mis arvatavalt koosnes kuni neljast muinasvakusest kokku kuni 150 adramaaga.
Välitöödel avastatud salajane vallialune väravakäik rekonstrueeriti endisaegsel kujul 2005. aastal.