Polli Aianduse Instituudi vanemteadur Toivo Univer uurib astelpajusortide keemilise koostise sõltuvust kasvukoha mullastikust ja klimaatilistest tingimustest, eesmärgiga selgitada viljade õlisisalduse ja koostise muutusi ning bioaktiivsete ainete akumulatsiooni.

Eestis üha suuremat populaarsust omandava astelpaju sordid erinevad nii vilja morfoloogiliste karakteristikute kui ka keemilise koostise poolest. Selle kultuuri viljelemisel on aga kujunenud üheks sõlmprobleemiks saagi koristamine. Käsitsi korjamisel on tööjõudlus väike, vaid 8–12 kg inimese kohta päevas. Masinkorje puhul oleneb tööjõudlus aga peamiselt astelpaju sordist. Uurijate üheks eesmärgiks ongi määratleda, millised astelpaju sordid on masinkorjeks sobivaimad. Nendeks on “Botanitsheskaja”, Trofimovskaja”, “Botanitsheskaja ljubitelskaja” ja “Otradnaja”. Mainitud sortide masinaga koristamisel on tööviljakus 34–43 kg tunnis. Korjatud marjad on aga prahised, need sisaldavad 3–8 protsenti lehti ja oksakesi, mistõttu saak vajab järelpuhastamist. Alternatiivseks võimaluseks on koristada astelpaju raputamise teel. Hando Kruuv konstrueeris originaalse marjaraputi HK-2, mida katsetatakse Rõhu katsejaamas.