Nr. 2/2006


Intervjuud
Mikroobidele olen jnud truuks seniajani

Vastab bakterioloog Veljo Kisand.

VELJO KISAND (1970) on lpetanud Tartu likooli bioloogia erialal 1992. Saanud samas doktorikraadi 1998. Oli 19992001 jreldoktor Umea likoolis Rootsis ning 20022004 jreldoktor Marie Curie stipendiaadina Oldenburgi likoolis Saksamaal. 19931998 ttas Vrtsjrve Limnoloogiajaamas laborandi ja teadurina. Alates 2005. aasta mrtsist on Tartu likooli tehnoloogiainstituudi vanemteadur.


Mis ajendas Teid valima teadlase karjri?

Alguse sai kik ilmselt lapseplveromantikast. Ujutasin poisikesena tihti puutkke vees, vanemaks saades voolisin neid ja sttisin purjeid peale. Sellest sai hoogu mereteemaliste raamatute lugemine, need haarasid mind ka oma loodus- ja ajalookirjeldustega. Hingephja tekkis tasapisi helesinine unistus sita uurimislaevaga merd ning tegeleda seniavastamata mereorganismide uurimisega. Tookord oskasin melda just suurematest loomadest, tublisti innustust andis latimeeria kinnipdmise lugu. Paradoksaalne on see, et merd ennast, st Lnemerd, mis polegi ju pris meri, ngin noorukina harva. Ookeani rde judsin esimest korda alles lipilasplves.

Kooliajal kitis mind jrjest enam keemia, kuigi esmane huvi tekkis pigem kooliprogrammivliste alade vastu. Keskkoolis tegelesin tsisemalt mustvalge fotograafiaga, ka selle laboratoorse poolega mulle meeldis ilmutitega katsetada.

Prast keskkooli oli minu jaoks sna loomulik valik astuda Tartu likooli bioloogiat ppima. Ideaalselt sobis mulle ka see, et alma materis valitses akadeemiline ja palju vrskema huga maailm kui stagnatsiooniaegses keskkoolis. Ka likooli sisseastumise aasta 1988 lisas kigele omajagu vrvi. Mul lks hsti ka selle poolest, et minu kursusel oli palju inimesi, kelle kindlaks sooviks oli teha teadust, seetttu oli hkkond vga motiveeriv. Siiski, pris esimestel kursustel ma teaduse tegemise juurde ei judnud. Mereuuringutega toimusid sel ajal Eestis suured muudatused. Niteks hakkas tolleaegne Eesti Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudi Tartu merelabor hoopis jgedega tegelema. Kolmandal kursusel, mil tuli spetsialiseeruda ja alustada teaduslikku uurimistd, hakkasin ma Vrtsjrve Limnoloogiajaamas Tiina Ngese juhendamisel tegelema vees elavate mikroorganismidega. Mikroobidele olen jnud truuks seniajani.


Kuidas olete rahul valitud eriala ja tegevusalaga?

Ma ei ole veel kordagi tsiselt kahetsenud eriala ja tegevusala valikut. Minu jaoks on see olnud optimaalseim valik, hteaegu nii hobi kui ka t. Meeldib, et puutun kokku loodusega, samas on pris palju mu tegevusest seotud laborikatsetega. Teadus on teatavas mttes looming ning sellistel aladel on perfektset tule-must, vhemalt iseenda jaoks, alati raske saavutada. Aga ma ei saa ka vita, et teadlastel oleks kuidagi eriliselt raske eneseteostust leida. Mis tahes t tegija vib rahul olla, kui tehtu hsti vlja tuli, seevastu mni teine on samas olukorras ikka rahulolematu. Kige hullem on muidugi see, kui oma t tulemustest ldse ei hoolita.


Te tiendasite end vlismaal. Kus, kui kaua? Kuidas sattusite vlismaale? Millise kogemuse saite vlismaal ttamise ajal?

Teadusmaailmas on ldlevinud tava, et prast kraadi omandamist tiendatakse end mnes teises teadusasutuses, vikeriikide elanikele thendab see enamasti vlisriigi teadusasutust. Kontakte otsisin ma ise, aktiivselt konverentsidel kies. Paar aastat enne doktorikraadi saamist tekkis kontakt rootslastega, algselt kirjavahetuse teel, hiljem kohtusime paaril konverentsil ning arutasime koostplaane. Kuna pakkumine oli kindel ning huvitav, siis 23 ndalat prast doktorit kaitsmist Tartus olin juba Rootsis. Ligi kolm aastat ttasin Ume likooli mikrobioloogia instituudis, kus koloogiaga tegelejaid oli kll vhe, kuid see-eest sain palju kasu koostst molekulaar- ja rakubioloogidega. Tnu koostle Ume likooli mereuurimise keskuse teadlastega kisin ka vlitdel merel.

Plaane, kuhu edasi minna ja mida teha, oli kmmekond, detailsemate projektide kirjutamiseni judsin umbes viie puhul, millest kige paremaks tulemuseks oli Euroopa Komisjoni Marie Curie stipendium ttamiseks Saksamaal. Kohe prast Rootsist naasmist siirdusingi kolmeks aastaks Saksamaale Oldenburgi, umbes Tartu-suurusesse linna Alam-Saksimaal Bremeni klje all. Oldenburgi likooli juures tegutseb ks Saksamaa olulisemaid mereuurimise keskusi merekeemia ja -bioloogia instituut. Koost sealsete keskkonnakeemikutega oli kasulik ja huvitav.

Minu jaoks oli t vlismaal selles mttes oluline, et sain jrje peale meetodite ning teemadega, millega oli tol ajal Eestis raske tegeleda. Samuti oli hea tdeda, et inimesed ja probleemid on igal pool paljuski sarnased. Lhiajalistel konverentsidel ei kohta oma kolleege pris tavalises keskkonnas ja seetttu ei saa tpset pilti nende ttingimustest ning sellest, kuidas on tgrupid les ehitatud ja kuidas tehakse omavahel kstd, kuidas jagatakse aparatuuri ja muid vahendeid, samuti sellest, kuidas juhendatakse tudengeid vi kuidas lahendatakse inimestevahelisi probleeme. Igapevaselt koos ttades kujuneb tielikum pilt. Teadusasutustes, kus viibisin, puutusin kokku paljude inimestega, kellel olid erinevad kultuuritaustad, arusaamad elust ning nende endi missioonist elus. Minu tdemus on aga selline, et hoolimata oma vga erinevast kultuurilisest pagasist moodustavad teadlased le maailma pris htse ning sarnaselt mtleva koosluse.


Kirjeldage lhidalt, millega Te teaduses tegelete. Miks see probleem Teid huvitab, miks on see oluline?

Bakterid on kll mikroskoopilised, aga looduses vist kige levinumad elusorganismid. Arvukuselt neile ligilhedast ei ole.

Veekogud, eelkige maailmameri, on ks philisi mikroorganismide elukeskkondi, keskmiselt on hes milliliitris vees ligi miljon bakterit, lisaks teised mikroobid. Viks arvata, et kuna mikroorganismid on vikesed, siis nende biomass, st materjal, mis on mikroobides, on vrreldes suurte organismidega thine. Aga paradoksaalsel kombel see nii ei ole. Kui teha ligilhedasi arvutusi, siis letab bakterite biomass kogu Maal leiduva taimse materjali massi le kmne korra. Ainuksi juba sellest teadmisest on lihtne jreldada, et mikroobid on maakeral toimuvates protsessides liolulised. Milline on aga nende mitmekesisus, seda ei tea keegi.

Bakterite ja arheade mitmekesisus avaldub peamiselt nende ainevahetuse mitmekesisuses. Ei ole eluslooduse osalusel toimuvat protsessi, mille lbiviimiseks nad vimelised poleks. Paljud aineringete protsessid aga toimuvadki ainult nende vahendusel, enamasti need, mis kulgevad vaba hapniku osaluseta. Muidugi ei tee hte tpi pisikud kike, biosfris ringlevaid aineid keerutavad ringi paljud erinevate omadustega mikroobid, mis on omavahel sidusas vrgustikus. Kui selle vrgustiku he lliga toimub muutus, siis vib see mjutada kogu vrgustikku. Kui veekogudes esinevad mingid suuremad koloogilised muutused (inimese jaoks vljenduvad need tihti probleemides vi lausa kokatastroofides), siis on mikroobide osalus neis enamasti mrav tegur.

Huvitaval kombel ei ole heterotroofsed veebakterid pelgalt lagundajad (laguahelas osalejad). Nad on olulised ka toiduahela algusllina, seda peaaegu et vrdselt fotosnteesivate organismidega. Suur osa vetikate fotosnteesil toodetust vabaneb orgaaniliste ainete kujul vette, ilma et seda keegi toiduna tarbiks. Lahustunud orgaanilist ainet tarbivad aga eelkige bakterid ning baktereid svad juba teised, krgemad organismid. Seega sltub niteks ka kalade kasv veekogus otseselt bakteritest. Selles mttes funktsioneerib veekosseem veidi teisiti kui maismaaline, kus taimed on loomadele toiduks ning jgid lhevad tagasi laguahelasse.

Oma teaduslikku tegevust alustasingi ma selle uurimisega, kui olulised on erinevates jrvedes elutsevad bakterid toiduahelate algusllina. Selle teemaga seotult on philiseks uurimisobjektiks olnud ja on jtkuvalt Vrtsjrv, mis on mikroobide seisukohalt pris huvitav ja erilinegi. Eriliseks teeb selle jrve algloomade, peamiselt ripsloomade (ainuraksed mikroorganismid) mitmekesisus, arvukus ja oluline roll toiduvrgustikus. Teist analoogset veekogu, mida oleks lhemalt uuritud, minu teada terves maailmas polegi. Praeguseks on tekkinud Vrtsjrve limnoloogia keskuse juures alustanud noorema generatsiooni teadlastest meeskond Helen Agasild, Kersti Kangro, Helen Tammert, Ilmar Tnno, Priit Zingel , kes suudab mikroorganismide rolli mis tahes veekogus uurida maailmatasemel.

Rootsis ja Saksamaal hakkasin uurima, mis saab sellisest orgaanilisest ainest, mis ei ole tekkinud veekogudes, vaid on lahustunud vlja mullast ning kantakse veekogudesse. Need ained (ldnimetusega humiinained) on erilised selle poolest, et nad on keemiliselt ebamrase koostisega ning ei lagune kuigi lihtsalt. Koguseliselt satub humiinaineid veekogudesse aga sna palju. Mis nendest saab ja millist rolli bakterid etendavad nende lagundamisel, pole siiani veel pris selge, kuigi praeguse arusaamise jrgi mngivad bakterid olulist osa. Leidsime, et humiinainete lagundamine kiireneb nende kandumisel mageveest riimvette (vhese soolasisaldusega mere- ja magevee segu). See ei sltu mikroobse koosluse erinevustest.

Tnu mitmete organismide geenide ning nd juba tervete genoomide jrjendamisele on viimastel aastatel ha enam aru saadud, et mikroorganismide geneetiline ja fenotbiline varieeruvus on tohutu ning et ainult vheste n- traditsiooniliste mudelorganismide igaklgsest uurimisest alati ei piisa, et lpuni mista philisi rakubioloogilisi mehhanisme. ha enam prataksegi ldrakubioloogia uurimisel thelepanu looduslikule mitmekesisusele. Seni on keskkonna mikroorganismide geneetilise varieeruvuse uurimine kige rohkem mjutanud evolutsiooniliste probleemide lahendamist ning uurimismeetodite arengut. Tulemuseks on niteks kolmeharuline elupuu: bakterid, arhead ja eukaroodid.

Keskkonna bakterite geneetilise ning fenotbilise mitmekesisuse uurimine ongi praegusel hetkel ks minu philisi uurimisteemasid. Geneetilise mitmekesisuse tingivad nukleiinhapete jrjestuste erinevused, fenotp vljendub bakterite puhul peamiselt selles, milline on nende ainevahetuse tp ning milliseid ensme nad kasutavad oma elutegevuses, samuti nende ldisemad fsioloogilised erinevused.

Tegelen ka veidi pragmaatilisemate teemadega, nimelt alustasime veebakterite antibiootikumidevastase resistentsuse leviku ning ulatuse uurimist, et selgitada, kas ja kui palju levib resistentsus inimese poolt kasutusele vetud antibiootikumide vastu looduses.


Kas Eestis on kerge teadlasena tegutseda? Milline on Teie kokkupuude siinsete teaduse rahastamise kanalitega?

Eestis ei ole oluliselt raskem tegutseda kui kusagil mujal maailmas. Teadusega tegelemiseks on vajalikud mitmed tegurid, millest enamik on Eestis olemas. Raha ei ole alati see kige peamine (mingi rahastamise baastase peab muidugi olema). Olulisem on teaduskeskkond, ka ldine olukord riigis ning teadusesse suhtumine hiskonnas. Rahajagamine on muidugi alati hsti kuum teema, olgu see siis teaduse rahastamine, riigieelarve tegemine vi lapsele taskuraha suuruse mramine. Eestis ei ole vga palju teaduse rahastamise allikaid, vimalused viksid mitmekesisemad olla.

Eesti Teadusfond on minu kogemuste jrgi ks lbipaistvamaid ja loogilisemaid ssteeme, see oli esimene ja edukas katse muuta teaduse rahastamist projektiphiseks. Teadusfondi rahastatud projektides olen vhem vi rohkem osalenud selle fondi loomisest peale. Kuna ma vahepeal pikalt ei ttanud Eestis, siis on mul pris oma projekt alles aastast 2005.

Kuidas nete oma tegevust kmne aasta prast?

Ma loodan, et tegutsen endiselt teaduses. Minu eriala ja sellega seotud alad arenevad praegu kiiresti, kogu maailmas on huvi nende teemade vastu vga suur. Seetttu ei paista ohtu, et see suund niipea ammenduks ja tekiks vajadus hakata tegelema millegi teadusvlisega.

Samas sltuvad mu valikud paljuski sellest, milline on olukord maailmas tervikuna. Mnedki globaalsed protsessid muudavad ootused vimalike arengute suhtes ettevaatlikuks. Keegi ei oska tpselt prognoosida, milline on maailm kmne aasta prast kergem on ennustada, millal tuleb jrgmine jaeg.

Kas minu tegevus on kmne aasta prast mne Eesti teadusasutusega seotud vi mitte, ei julge ennustada. Olen siiani ikka arvanud, et tuleks kitsamat tegevusala ning sellega seoses ka tkohta iga 510 aasta tagant vahetada, et asjadele ning probleemidele uue nurga alt vaadata. Hetkel on ttingimused head ning kolleegid vga meeldivad, ksil on oma tgrupi loomine. Selles valguses tundub mulle, et ehk tegelen kmne aasta prast veel peaaegu samade teemade lpetamisega, mille alustamisega olen tegev praegu.