Vastab filosoof Roomet Jakapi.

ROOMET JAKAPI (1973) on lõpetanud Tartu Ülikooli usuteaduskonna 1995, õppides kõrvalainena ka filosoofiat. TÜ filosoofiaosakonna magistrantuuri (1995–1997) lõpetamisel anti Roomet Jakapile filosoofiamagistri kraad ning ta astus sama ülikooli doktorantuuri. Aastail 2000–2001 oli Roomet Jakapi Oxfordi Ülikooli Wadhami kolledzhi külalisüliõpilane, 2002 kaitses ta Tartu Ülikoolis filosoofiadoktori kraadi. Septembris 2001 asus ta tööle Tallinna Tehnikaülikooli humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituuti, kõigepealt teaduri ja septembrist 2002 vanemteadurina. Märtsis 2003 sai temast Tartu ülikooli teadur ja septembrist 2005 – vanemteadur.

Mis ajendas Teid valima teadlase karjääri?

Vältimatu eelmärkusena peaks püstitama küsimuse: kas filosoof on teadlane või mitte? Vastus sõltub sellest, kuidas filosoofiat ja teadust määratleda. Aga see on omaette keerukas teema. Igatahes olen valinud filosoofi elukutse akadeemilises keskkonnas, mis eeldab (humanitaar)teadlasele esitatavate nõuete ja vastavate mängureeglite järgimist. Selle valiku tagapõhi on mulle enesele ainult osaliselt ilmne. Nähtavasti mängivad siin oma rolli teatud isikuomadused ja vaated. Mu elutunnetus on olnud pigem ulmeline kui olmeline. See välistas juba varakult n-ö asised ja praktilised eriala- ja elukutsevalikud. Teatud mõttes ma ei valinudki teadlasekarjääri: lihtsalt kulgesin loomupäraselt mööda akadeemilist rada. Ükski alternatiiv ametnikuseisusest müügimeherõõmudeni mind paelunud pole.

Hämmastus ja vaimustus neist kujundeist ja seoseist, mida filosoofia esile toob või loob, sai alguse gümnaasiumi lõpuklassis. See ei tähenda, et aegade jooksul oleksin huvitunud vaid filosoofiast ja üksnes sellega tegelenud. Ühekülgsus ja elukaugus võivad olla tõsiseks ohuks teaduri heaolule ja tervisele.

Kuidas olete rahul valitud eriala ja tegevusalaga?

Olen rahul, kahtlemata. Esiteks on see suur privileeg, et saan filosoofiaga tegeleda professionaalselt ja elada n-ö akadeemilises sfääris. Mõnegi mõtleja jaoks on see ülikooli- ja teaduseraamistik pigem piirav ja pärssiv. Minu jaoks aga üldjoontes mitte. Filosoofia kui tegevusala on küll kütkestav, aga ilma igasuguse välise sunduseta sellesse jätkuvalt süveneda ei jaksaks. Erinevalt paljudest teadusdistsipliinidest on filosoofia pigem individuaalne tegevusala ja põhimõtteliselt võimaldab iseseisvat viljelemist, õhtul pärast päevatööd või hommikul puu all mediteerides. Ent, nagu öeldud, mulle meeldib elada keset academia’t. Muu hulgas võimaldab see mul endal oma töö- ja vaba aega korraldada.

Teiseks on see ala, millega tõesti tegeleda tahan. Kui vähegi võimalik, ei vaheta ma seda tulusamate, aga reeglina nõmedamate elatise teenimise viiside vastu. Võib-olla on mul lihtsalt vedanud, et tänu lähedaste ja tööandjate toele ei ole ma pidanud end oimetuks rabama rohkearvuliste kõrvaltöödega – (intellektuaalsete) soolakottide laadimisega. Kolmandaks – naudin üldjuhul nii uurimist-kirjutamist kui ülikoolis õpetamist, rääkimata konverentsidel osalemisest. Nauding hakkab muidugi tuhmuma kohe, kui koormus liiga suureks läheb.

Kirjeldage lühidalt, millega teaduses tegelete. Miks see probleem Teid huvitab, miks on see oluline?

Laias laastus tegelen 17.–18. sajandi (Briti) filosoofia uurimisega. Veelgi laiemalt: mind huvitab kogu tollane õhtumaine mõttemaailm, selle järkjärguline teisenemine, muu hulgas sekulariseerumine. Iseäranis pakub mulle huvi filosoofilist, religioosset ja teaduslikku laadi ideede ning suundumuste tihe läbipõimumine 17. sajandi teisel ja 18. sajandi esimesel poolel. Ühest küljest pandi uusajal alus paljudele mõttemallidele ja -konstruktsioonidele, milles elame tänase päevani, teisest küljest elasid vähemalt varasema uusaja suurkujud intellektuaalses õhustikus, mis erineb vägagi tänapäevasest kristlusejärgsest euroopalikust mõtteilmast.

Kui tuua üks kujukas näide: veel 18. sajandi esimesel poolel, st juba Newtoni ajastul, arutlesid mõnedki astronoomid tõsimeeli põrgu asukoha üle universumis, pakkudes välja erinevaid teaduslik-filosoofilis-religioossele argumentatsioonile tuginevaid lahendusi. See ei ole mingi üksildane kurioosne fakt teaduse ajaloo ebaolulistelt äärealadelt. Sest põrguotsimise kõrval oli ridamisi teisigi tänapäeval kummalisena tunduvaid probleeme, mida tollased teaduslikku mõtteviisi esindavad autoriteetsed tegelased (Newton, Boyle jpt) mõnikord lahendada püüdsid. Millal ikkagi maailm loodi? Kuidas seletada 1. Moosese raamatus kirjeldatud suure veeuputuse tekkimist? Millest koosnevad surnuist ülestõusnute kehad? Säärased küsimused ja probleemid eeldavad kristliku maailmapildi omaksvõttu, eelkõige arusaama, et Piiblis seisab kirjas tõde. Ja küsimus on selles, kuidas seda tõde mõista ja tõlgendada. Kuid nende probleemide lahendamisel kasutati teaduslikku laadi arutlusviise ja tugineti teaduslikku laadi teadmistele. Ning järelikult ei olnud vähemalt esialgu nn teadusliku teadmise ja religioosse uskumise vahel mingit ilmset ega olemuslikku vastuolu, kuigi hiljem on püütud nõnda väita ja ühtlasi teaduse ajalugu niisugustest piinlikest peatükkidest puhtaks pesta.

Esmapilgul võib ju muiata varasema uusaja eurooplase ja tema maailmapildi üle, tunda rahulolu sellest, kui targad me nüüd oleme, kui palju teame, kui turvaliselt oleme meie, nüüdisaja inimesed, kaitstud üdini ekslike ja rumalate ettekujutuste eest. Kuid mõtlemise ajalugu õpetab, et ühe ajastu intellektuaalset valgust hinnatakse aastasadu hiljem tihtipeale abituks või kurjaks pimeduseks.

Mõttelooline rekonstrueerimistegevus aitab mõista, kes ja kus me oleme praegu, kuidas me siia, oma laialt aktsepteeritud (kinnis)ideede ja (eel)arvamuste rägastikku oleme sattunud, ja viimaks sedagi, mis võiks edasi juhtuda. Pean filosoofia ajaloo – ja laiemalt mõtlemise ajaloo – detailset ja tõsist uurimist mõttekaks ja ka nüüdisfilosoofia seisukohalt oluliseks tegevuseks. Kitsamas plaanis olen spetsiaalselt ja põhjalikult tegelenud iiri filosoofi George Berkeley (1685–1753) ja inglase John Locke’i (1632–1704) filosoofia tõlgendamisega. Mitmedki Locke’i ja Berkeley filosoofilised seisukohad ja argumendid on mõningal määral modifitseerituna rakendatavad ka tänapäeval. Aga mul on hulk teisigi lemmikuid uusajast, nt Peter Browne, William Whiston, Nicolas Malebranche, kelle ideede kohta olen üht-teist kirjutanud.

Te täiendasite end välismaal. Kus? Kui kaua? Kuidas Te sattusite välismaale? Millise kogemuse saite välismaal õppimise ajal?

Magistriõpingud ja doktoriõpingute algus möödusid mul Tartu Ülikoolis. Professor Ülo Matjuse, Tõnu Luige ja Madis Kõivu juhendamisel tegin ära suure osa eeltööst doktoriväitekirja kirjutamiseks. Aastail 1998–2003 täiendasin end erinevate Eestis välja pakutud ja jagatud stipendiumide toel Viini (3 kuud), Karlsruhe (3 kuud), Oxfordi (1 õppeaasta) ja Cambridge’i Ülikooli (1 kuu) juures. Ajalises plaanis pole seda teab mis palju, aga sisulises ja üldharivas mõttes on neil viibimistel hindamatu väärtus. Tõsi, Viinist ei leidnud ma endale juhendajat. See-eest oli seal päris hea raamatukogu, kus hoolega ürikuid lugesin. Ja muidugi ooper! Imeline, keiserlikult kaunis linn.

Karlsruhesse sattusin seetõttu, et seal elas ja töötas üks väheseid Berkeley-asjatundjaid Saksamaal, Wolfgang Breidert. Tema õpetussõnad ja kommentaarid mu tööle sisendasid lootust, et ettevõetud uurimistööd on võimalik teostada. Oxford andis mulle, loodetavasti vähemalt osaliselt põhjendatud, enesekindluse ja teatavad oskused, ilma milleta ei saa rahvusvahelises filosoofiadiskursuses tõsiseltvõetavalt osaleda. Selle eest võlgnen tänu eelkõige oma juhendajale, professor Michael Ayersile, tema hoolivale ja soosivale suhtumisele ning suunavatele ja valgustavatele kommentaaridele, mis tegid võimalikuks minu astumise rahvusvahelisele filosoofiaareenile. Ja viimaks, Cambridge’is õnnestus mul doktor Mark Goldie juhendamisel oma uurimisvaldkonda mõnevõrra laiendada.

Kas Eestis on kerge teadlasena tegutseda? Milline on Teie kokkupuude siinsete teaduse rahastamise kanalitega?

Kui tohib, siis sõnastan need kaks küsimust ühena ümber: kas Eestis on võimalik end teadlasena ära elatada ja oma uurimistegevuse jaoks rahalist toetust hankida? Arvan, et on võimalik ära elatada, niikaua kui teadlase tegevus püsib rahvusvaheliselt tunnustatud ja kohapeal heakskiidetud tasemel. Välismaistes eelretsenseeritavates ajakirjades avaldatud teadusartiklid on muutunud omalaadseks valuutaks, mille eest saab kaudselt osta vabanenud töökohti, välislähetusi, raamatuid, lõppkokkuvõttes ka liha ja kala ja riideid. Teadurina tunnetan seda selgelt ja pidevalt. Kindlustamaks oma jätkuvat akadeemilist eksistentsi, püüan olla produktiivne.

Eesti teadlasel on oma ametiposti(de)l muidugi mitmesuguseid probleeme. Näiteks, riigisiseselt jagatavad teadusraha summad on reeglina äärmiselt piiratud. Humanitaarvaldkondade mätta otsast vaadates tundub olukord kurvapoolne. Olen mitu aastat olnud Teadusfondi humanitaarteaduste ekspertkomisjoni liige. See tähendab, et olen tegelenud granditaotluste retsenseerimise organiseerimise ja vastavate rahasummade jagamisega oma kolleegidele. 2005. aastal ei laekunud filosoofia valdkonnas ühtegi uut taotlust. Summad on väikesed. “Teadusvõistkonna” moodustamine ja taotluse kirjutamine on küllalt vaevarikas tegevus.

Teema täitjana osalen ühes Teadusfondi grandis ja ühes sihtfinantseeritavas teadusteemas. Näib, et humanitaarvaldkondades kaasneb sihtfinantseerimisega sageli veider, mõnes mõttes paradoksaalne olukord. Ainult tänu sellele, et teemade piirid on hägused ja laialivalguvad, on võimalik enam-vähem normaalselt edasi töötada. Seos tegeliku teadustegevuse ja seda kajastava aruandluse vahel on problemaatiline. Teadlased, kes ei oska oma töö sisu bürokraatia keelde tõlkida ega bürokraatlikus vääringus atraktiivseks muuta, jäävad rahata. Siit nähtub teinegi suur probleem: bürokraatia õitseajal jääb teadlasel üha vähem aega erialaseks uurimistegevuseks. Kolmas mure on see, et ülikooli palgal olevate teadlaste töölepingud on tavaliselt võrdlemisi lühiajalised.

Kuidas näete oma tegevust kümne aasta pärast?

Kui siinkohal mõeldakse erialast tegevust, siis näen seda laias laastus samasugusena nagu praegu. Ainult vastutust on rohkem, tööd on rohkem, paberimajandust on rohkem. Näen, kuidas juba nelja-viie aasta pärast nõuavad projektid, aruanded, koosolekud, komisjonid ja muu taoline nii palju aega ja vaeva, et oma erialaga ka sügavuti ja tõsiselt tegeleda on päris raske. Sisu osutub teisejärguliseks, isegi ebaoluliseks. Loevad kergestimõõdetavad tulemused. See on suund, kuhu me üheskoos purjetame. Samas on lootust, et jõukuse kasvades ühiskonnas tervikuna leitakse rohkem raha ka sääraste kasutute, aga huvitavate ja oluliste asjade jaoks nagu filosoofia. Nii või teisiti soovin tegutseda loova osakesena rahvusvahelises akadeemilises maastikus, mitte vaimuaguli igavesti tunnustamata isemõtlejana, kes küll peab end geeniuseks, aga kardab asjatundjatega kohtuda.

Kui teadustegevus on loominguline tegevus ja teadlane on loominguline inimene, siis ei tohiks teda paberimajanduse, enesereklaami ja rahanuiamisega liialt koormata. Sehkendamine pärsib kreatiivsust. Võib-olla oleks tänapäeva teadlasel või vähemalt teadlasgrupil vaja professionaalset mänedĎeri-asjaajajat, kes aitab projekte kirjutada, hoolitseb oma kliendi imago eest ning teab, kust ja kuidas uurimuse teostamiseks raha küsida. Tõsi, osa juhtivteadlastest on ka oskuslikud rahataotlejad ja asjaajajad, ent usun, et nemadki sooviksid kulutada suurema osa oma väärtuslikust ajast sisulise töö peale.

LOE VEEL

Roomet Jakapi. Konnatiigis konutades. Eesti Päevaleht, 27. aprill 2004.

Roomet Jakapi. Sokratese valuoiged teadusmasinas. Sirp, 28. mai 2004.