Nr. 2/2006


Intervjuud
Filosoofi teadlasekarjr

Vastab filosoof Roomet Jakapi.

ROOMET JAKAPI (1973) on lpetanud Tartu likooli usuteaduskonna 1995, ppides krvalainena ka filosoofiat. T filosoofiaosakonna magistrantuuri (19951997) lpetamisel anti Roomet Jakapile filosoofiamagistri kraad ning ta astus sama likooli doktorantuuri. Aastail 20002001 oli Roomet Jakapi Oxfordi likooli Wadhami kolledzhi klalislipilane, 2002 kaitses ta Tartu likoolis filosoofiadoktori kraadi. Septembris 2001 asus ta tle Tallinna Tehnikalikooli humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituuti, kigepealt teaduri ja septembrist 2002 vanemteadurina. Mrtsis 2003 sai temast Tartu likooli teadur ja septembrist 2005 vanemteadur.

Mis ajendas Teid valima teadlase karjri?

Vltimatu eelmrkusena peaks pstitama ksimuse: kas filosoof on teadlane vi mitte? Vastus sltub sellest, kuidas filosoofiat ja teadust mratleda. Aga see on omaette keerukas teema. Igatahes olen valinud filosoofi elukutse akadeemilises keskkonnas, mis eeldab (humanitaar)teadlasele esitatavate nuete ja vastavate mngureeglite jrgimist. Selle valiku tagaphi on mulle enesele ainult osaliselt ilmne. Nhtavasti mngivad siin oma rolli teatud isikuomadused ja vaated. Mu elutunnetus on olnud pigem ulmeline kui olmeline. See vlistas juba varakult n- asised ja praktilised eriala- ja elukutsevalikud. Teatud mttes ma ei valinudki teadlasekarjri: lihtsalt kulgesin loomupraselt mda akadeemilist rada. kski alternatiiv ametnikuseisusest mgimehermudeni mind paelunud pole.

Hmmastus ja vaimustus neist kujundeist ja seoseist, mida filosoofia esile toob vi loob, sai alguse gmnaasiumi lpuklassis. See ei thenda, et aegade jooksul oleksin huvitunud vaid filosoofiast ja ksnes sellega tegelenud. heklgsus ja elukaugus vivad olla tsiseks ohuks teaduri heaolule ja tervisele.


Kuidas olete rahul valitud eriala ja tegevusalaga?

Olen rahul, kahtlemata. Esiteks on see suur privileeg, et saan filosoofiaga tegeleda professionaalselt ja elada n- akadeemilises sfris. Mnegi mtleja jaoks on see likooli- ja teaduseraamistik pigem piirav ja prssiv. Minu jaoks aga ldjoontes mitte. Filosoofia kui tegevusala on kll ktkestav, aga ilma igasuguse vlise sunduseta sellesse jtkuvalt sveneda ei jaksaks. Erinevalt paljudest teadusdistsipliinidest on filosoofia pigem individuaalne tegevusala ja phimtteliselt vimaldab iseseisvat viljelemist, htul prast pevatd vi hommikul puu all mediteerides. Ent, nagu eldud, mulle meeldib elada keset academiat. Muu hulgas vimaldab see mul endal oma t- ja vaba aega korraldada.

Teiseks on see ala, millega testi tegeleda tahan. Kui vhegi vimalik, ei vaheta ma seda tulusamate, aga reeglina nmedamate elatise teenimise viiside vastu. Vib-olla on mul lihtsalt vedanud, et tnu lhedaste ja tandjate toele ei ole ma pidanud end oimetuks rabama rohkearvuliste krvaltdega (intellektuaalsete) soolakottide laadimisega. Kolmandaks naudin ldjuhul nii uurimist-kirjutamist kui likoolis petamist, rkimata konverentsidel osalemisest. Nauding hakkab muidugi tuhmuma kohe, kui koormus liiga suureks lheb.


Kirjeldage lhidalt, millega teaduses tegelete. Miks see probleem Teid huvitab, miks on see oluline?

Laias laastus tegelen 17.18. sajandi (Briti) filosoofia uurimisega. Veelgi laiemalt: mind huvitab kogu tollane htumaine mttemaailm, selle jrkjrguline teisenemine, muu hulgas sekulariseerumine. Iseranis pakub mulle huvi filosoofilist, religioosset ja teaduslikku laadi ideede ning suundumuste tihe lbipimumine 17. sajandi teisel ja 18. sajandi esimesel poolel. hest kljest pandi uusajal alus paljudele mttemallidele ja -konstruktsioonidele, milles elame tnase pevani, teisest kljest elasid vhemalt varasema uusaja suurkujud intellektuaalses hustikus, mis erineb vgagi tnapevasest kristlusejrgsest euroopalikust mtteilmast.

Kui tuua ks kujukas nide: veel 18. sajandi esimesel poolel, st juba Newtoni ajastul, arutlesid mnedki astronoomid tsimeeli prgu asukoha le universumis, pakkudes vlja erinevaid teaduslik-filosoofilis-religioossele argumentatsioonile tuginevaid lahendusi. See ei ole mingi ksildane kurioosne fakt teaduse ajaloo ebaolulistelt realadelt. Sest prguotsimise krval oli ridamisi teisigi tnapeval kummalisena tunduvaid probleeme, mida tollased teaduslikku mtteviisi esindavad autoriteetsed tegelased (Newton, Boyle jpt) mnikord lahendada pdsid. Millal ikkagi maailm loodi? Kuidas seletada 1. Moosese raamatus kirjeldatud suure veeuputuse tekkimist? Millest koosnevad surnuist lestusnute kehad? Srased ksimused ja probleemid eeldavad kristliku maailmapildi omaksvttu, eelkige arusaama, et Piiblis seisab kirjas tde. Ja ksimus on selles, kuidas seda tde mista ja tlgendada. Kuid nende probleemide lahendamisel kasutati teaduslikku laadi arutlusviise ja tugineti teaduslikku laadi teadmistele. Ning jrelikult ei olnud vhemalt esialgu nn teadusliku teadmise ja religioosse uskumise vahel mingit ilmset ega olemuslikku vastuolu, kuigi hiljem on ptud nnda vita ja htlasi teaduse ajalugu niisugustest piinlikest peatkkidest puhtaks pesta.

Esmapilgul vib ju muiata varasema uusaja eurooplase ja tema maailmapildi le, tunda rahulolu sellest, kui targad me nd oleme, kui palju teame, kui turvaliselt oleme meie, ndisaja inimesed, kaitstud dini ekslike ja rumalate ettekujutuste eest. Kuid mtlemise ajalugu petab, et he ajastu intellektuaalset valgust hinnatakse aastasadu hiljem tihtipeale abituks vi kurjaks pimeduseks.

Mttelooline rekonstrueerimistegevus aitab mista, kes ja kus me oleme praegu, kuidas me siia, oma laialt aktsepteeritud (kinnis)ideede ja (eel)arvamuste rgastikku oleme sattunud, ja viimaks sedagi, mis viks edasi juhtuda. Pean filosoofia ajaloo ja laiemalt mtlemise ajaloo detailset ja tsist uurimist mttekaks ja ka ndisfilosoofia seisukohalt oluliseks tegevuseks. Kitsamas plaanis olen spetsiaalselt ja phjalikult tegelenud iiri filosoofi George Berkeley (16851753) ja inglase John Lockei (16321704) filosoofia tlgendamisega. Mitmedki Lockei ja Berkeley filosoofilised seisukohad ja argumendid on mningal mral modifitseerituna rakendatavad ka tnapeval. Aga mul on hulk teisigi lemmikuid uusajast, nt Peter Browne, William Whiston, Nicolas Malebranche, kelle ideede kohta olen ht-teist kirjutanud.


Te tiendasite end vlismaal. Kus? Kui kaua? Kuidas Te sattusite vlismaale? Millise kogemuse saite vlismaal ppimise ajal?

Magistripingud ja doktoripingute algus mdusid mul Tartu likoolis. Professor lo Matjuse, Tnu Luige ja Madis Kivu juhendamisel tegin ra suure osa eeltst doktorivitekirja kirjutamiseks. Aastail 19982003 tiendasin end erinevate Eestis vlja pakutud ja jagatud stipendiumide toel Viini (3 kuud), Karlsruhe (3 kuud), Oxfordi (1 ppeaasta) ja Cambridgei likooli (1 kuu) juures. Ajalises plaanis pole seda teab mis palju, aga sisulises ja ldharivas mttes on neil viibimistel hindamatu vrtus. Tsi, Viinist ei leidnud ma endale juhendajat. See-eest oli seal pris hea raamatukogu, kus hoolega rikuid lugesin. Ja muidugi ooper! Imeline, keiserlikult kaunis linn.

Karlsruhesse sattusin seetttu, et seal elas ja ttas ks vheseid Berkeley-asjatundjaid Saksamaal, Wolfgang Breidert. Tema petussnad ja kommentaarid mu tle sisendasid lootust, et ettevetud uurimistd on vimalik teostada. Oxford andis mulle, loodetavasti vhemalt osaliselt phjendatud, enesekindluse ja teatavad oskused, ilma milleta ei saa rahvusvahelises filosoofiadiskursuses tsiseltvetavalt osaleda. Selle eest vlgnen tnu eelkige oma juhendajale, professor Michael Ayersile, tema hoolivale ja soosivale suhtumisele ning suunavatele ja valgustavatele kommentaaridele, mis tegid vimalikuks minu astumise rahvusvahelisele filosoofiaareenile. Ja viimaks, Cambridgeis nnestus mul doktor Mark Goldie juhendamisel oma uurimisvaldkonda mnevrra laiendada.


Kas Eestis on kerge teadlasena tegutseda? Milline on Teie kokkupuude siinsete teaduse rahastamise kanalitega?

Kui tohib, siis snastan need kaks ksimust hena mber: kas Eestis on vimalik end teadlasena ra elatada ja oma uurimistegevuse jaoks rahalist toetust hankida? Arvan, et on vimalik ra elatada, niikaua kui teadlase tegevus psib rahvusvaheliselt tunnustatud ja kohapeal heakskiidetud tasemel. Vlismaistes eelretsenseeritavates ajakirjades avaldatud teadusartiklid on muutunud omalaadseks valuutaks, mille eest saab kaudselt osta vabanenud tkohti, vlislhetusi, raamatuid, lppkokkuvttes ka liha ja kala ja riideid. Teadurina tunnetan seda selgelt ja pidevalt. Kindlustamaks oma jtkuvat akadeemilist eksistentsi, pan olla produktiivne.

Eesti teadlasel on oma ametiposti(de)l muidugi mitmesuguseid probleeme. Niteks, riigisiseselt jagatavad teadusraha summad on reeglina rmiselt piiratud. Humanitaarvaldkondade mtta otsast vaadates tundub olukord kurvapoolne. Olen mitu aastat olnud Teadusfondi humanitaarteaduste ekspertkomisjoni liige. See thendab, et olen tegelenud granditaotluste retsenseerimise organiseerimise ja vastavate rahasummade jagamisega oma kolleegidele. 2005. aastal ei laekunud filosoofia valdkonnas htegi uut taotlust. Summad on vikesed. Teadusvistkonna moodustamine ja taotluse kirjutamine on kllalt vaevarikas tegevus.

Teema titjana osalen hes Teadusfondi grandis ja hes sihtfinantseeritavas teadusteemas. Nib, et humanitaarvaldkondades kaasneb sihtfinantseerimisega sageli veider, mnes mttes paradoksaalne olukord. Ainult tnu sellele, et teemade piirid on hgused ja laialivalguvad, on vimalik enam-vhem normaalselt edasi ttada. Seos tegeliku teadustegevuse ja seda kajastava aruandluse vahel on problemaatiline. Teadlased, kes ei oska oma t sisu brokraatia keelde tlkida ega brokraatlikus vringus atraktiivseks muuta, jvad rahata. Siit nhtub teinegi suur probleem: brokraatia itseajal jb teadlasel ha vhem aega erialaseks uurimistegevuseks. Kolmas mure on see, et likooli palgal olevate teadlaste tlepingud on tavaliselt vrdlemisi lhiajalised.

Kuidas nete oma tegevust kmne aasta prast?

Kui siinkohal meldakse erialast tegevust, siis nen seda laias laastus samasugusena nagu praegu. Ainult vastutust on rohkem, td on rohkem, paberimajandust on rohkem. Nen, kuidas juba nelja-viie aasta prast nuavad projektid, aruanded, koosolekud, komisjonid ja muu taoline nii palju aega ja vaeva, et oma erialaga ka sgavuti ja tsiselt tegeleda on pris raske. Sisu osutub teisejrguliseks, isegi ebaoluliseks. Loevad kergestimdetavad tulemused. See on suund, kuhu me heskoos purjetame. Samas on lootust, et jukuse kasvades hiskonnas tervikuna leitakse rohkem raha ka sraste kasutute, aga huvitavate ja oluliste asjade jaoks nagu filosoofia. Nii vi teisiti soovin tegutseda loova osakesena rahvusvahelises akadeemilises maastikus, mitte vaimuaguli igavesti tunnustamata isemtlejana, kes kll peab end geeniuseks, aga kardab asjatundjatega kohtuda.

Kui teadustegevus on loominguline tegevus ja teadlane on loominguline inimene, siis ei tohiks teda paberimajanduse, enesereklaami ja rahanuiamisega liialt koormata. Sehkendamine prsib kreatiivsust. Vib-olla oleks tnapeva teadlasel vi vhemalt teadlasgrupil vaja professionaalset mnedĎeri-asjaajajat, kes aitab projekte kirjutada, hoolitseb oma kliendi imago eest ning teab, kust ja kuidas uurimuse teostamiseks raha ksida. Tsi, osa juhtivteadlastest on ka oskuslikud rahataotlejad ja asjaajajad, ent usun, et nemadki sooviksid kulutada suurema osa oma vrtuslikust ajast sisulise t peale.


LOE VEEL

Roomet Jakapi. Konnatiigis konutades. Eesti Pevaleht, 27. aprill 2004.

Roomet Jakapi. Sokratese valuoiged teadusmasinas. Sirp, 28. mai 2004.