Nr. 2/2006


Intervjuud
Uuringu keskmes pulli seemnerakkude viljastamisvime

Vastab veterinaar Triin Hallap.

Triin Hallap (1974) on lpetanud Eesti Maalikooli veterinaarmeditsiini erialal 1999. Seejrel asus tle sama likooli sigimisbioloogia osakonda teadurina. 2000. aastal oli tiendppel Rootsi Pllumajandusteaduste likooli snnitusabi ja gnekoloogia instituudis ning tegi ka oma doktorit samas instituudis, olles EM doktorant.

Mis ajendas Teid valima teadlase karjri?

Kik sai alguse sellest, kui meid tudengitena viidi ekskursioonile Eesti Pllumajanduslikooli sigimisbioloogia osakonda ning tutvustati sealseid teadlasi ja nende td embrosiirdamise alal. See tundus nii huvitav, et vtsin kokku julguse ja palusin end praktikale vtta. Hiljem jrgnes t samas osakonnas. Osalesin embrosiirdamise uurimisgrupi ts ning omandasin veise kehavlise viljastamise meetodid. Emotsioon, mis valdas, nhes mikroskoobi all organismi sgavuses toimuvaid protsesse, mis on paljale silmale nhtamatud ning millele enamik inimesi oma elu jooksul kunagi ei mtle, oli sedavrd tugev, et innustas otsima raamatutest ja teadusartiklitest vastuseid mitmetele ksimustele.


Kuidas olete rahul valitud eriala ja tegevusalaga?

Seni olen valitud tegevusalaga vga rahul, just seetttu, et see on pakkunud vimalusi pidevaks enesearendamiseks ning, vaatamata selle spetsiifilisusele, on silinud vimalus valida jtkamiseks erinevaid suundi, ttada kas pedagoogina, teadlasena, praktikuna vi siis ametnikuna.


Kirjeldage lhidalt, millega Te teaduses tegelete. Miks see probleem Teid huvitab, miks on see oluline?

Tdemus, et sigimisbioloogia puhul on suuresti tegemist avastamata maaga, kus vastused paljudele miks ja kuidas ksimustele veel andmata, lisas li tulle. Aja mdudes kasvas igapevatst vlja idee kasutada kehavlist viljastamist kui alternatiivset vimalust pullisperma viljakuse testimisel. Siiani toimub noorpullide viljakuse hindamine testseemenduste abil, s.o seemendatakse vhemalt 1000 emaslooma he pulli kohta. Minu uuringute eesmrgiks on viljakuse testimiseks kiirema ning odavama laboratoorse meetodi leidmine. ks vimalus on lehmade seemendamise asendamine munarakkude viljastamisega katseklaasis ning tulemuse hindamine munarakkude viljastumise ja arenema hakanud embrote jrgi.

Tehnika kiire areng on vimaldanud tiustada ka seemnerakkude ehk spermide viljastusvimega seotud parameetrite mtmist ning hindamist nagu niteks liikuvus, liikumiskiirus ja liikumise iseloom, membraanide terviklikkus ja morfoloogia. Ndisaegsete vahenditega on vimalik hinnata ka mitmeid sperma kvaliteedinitajaid heaegselt, ja seda kiirusega le tuhande spermi sekundis. See muudab hindamise kiireks ja tunduvalt objektiivsemaks kui traditsioonilised mikroskoobi abil hindamised. Ent enne, kui kski uudsetest meetoditest viks asendada praegu kasutusel olevaid, on vajalik kindlaks teha nende seos pullide tegeliku viljakusega ehk siis seemendustulemustega.

Kuna teadlaste karjriredelil jrgneb magistrikraadile doktorikraad, siis kujuneski sellest ideest alus minu doktorippe projektile. nnelikul kombel olid meie osakonnal juba varasemast ajast head koostkogemused Rootsi pllumajandusteaduste likooli embro- ja spermalaboriga Uppsalas ja nii veenis mind juhendaja lle Jaakma projekti eksperimentaalset osa lbi viima valdavalt Rootsis. Phjus selleks oli traditsiooniline: Eestis puudus veel ndisaegne aparatuur seemnerakkude liikumist iseloomustavate suuruste kompuuteranalsiks ning nende omaduste uurimiseks sobiv voolutstomeeter. nnestus leida ka t Rootsi-poolne rahastaja kuninglik metsanduse- ja pllumajanduse akadeemia, kes konkursi korras toetas viit noort igast Balti riigist. Neljast doktorippele kulunud aastast kolm veetsingi suures osas Rootsis. Viimasel, artiklite ning vitekirja kirjutamisele kulunud aastal olin Eestis. Artiklitele kulusid paraku ka suvepuhkused, sest esimesed kogemused teadusartiklite kirjutamises tulid visalt. Samuti ilmnes, et pullisperma kvaliteedi hindamise protsess munarakkude katseklaasis viljastamise teel on mjutatav ka paljude teiste faktorite poolt peale sperma kvaliteedi ning seega kommertstingimustes kasutamiseks mitteklbulik.

Pe hinnata siiski just seda spermide populatsiooni, mis in vivo oleks vimeline judma munarakuni ning seda viljastama, lisas projektile uue aspekti hindasime spermat sulatusjrgselt ja ka peale nn swim-up protseduuri. Viimase kigus kasutatakse ra spermide vime ujuda nendega kontaktis oleva vedeliku pinnale ning prast tunniajalist inkubeerimist kogutakse lahuse pindmisesse kihti liikunud spermid, imiteerides sel moel emasorganismis toimuvat (st spermide liikumine emakakaela, emaka ja munajuhade kaudu munarakuni). Selgus, et swim-upi teel selekteeritud populatsioonis olevatel spermidel on oluliselt paremad omadused kui sgavklmas olnud sulatusjrgselt hinnatud spermal. Samuti korreleerusid just peale selekteerimist mdetud sperma kvaliteedinitajad seemendustulemustega. Kuna meetod pole keerukas, on tenoline selle kasutamine seemendusjaamades, juhul kui katsed suurema pullide populatsiooniga viivad analoogsete tulemusteni.

Oli ka oluline kindlaks teha, kas sperma kvaliteet muutub pulli vanuse tustes, sest kuna eespool mainitud testseemenduste tulemuste kogumiseks kulub 34 aastat, vivad nii saadud tulemused osutuda vrtusetuteks juhul, kui vanuse tustes toimuvad sperma kvaliteedis olulised muutused. Eksperimentides kasutasime kuue he ja nelja aasta vanuse Rootsi punast tugu ja kuue kolme, viie ja seitsme aasta vanuse Eesti holsteini tugu pulli sgavklmutatud spermat. Saadud tulemused nitasid vanusest tingitud oluliste erinevuste puudumist sperma kvaliteedi osas, olenemata pullide tust.


Millise kogemuse Te saite vlismaal ppimise ajal?

Vlismaalt saadud kogemused vib kohe kindlasti liigitada kahte ossa. Esiteks kogemus elamisest ja ttamisest rahvusvahelises keskkonnas ning teiseks erialased kogemused tst laborites, kus selleks on loodud ideaalilhedased tingimused. Kumbagi neist ei saa teisest olulisemaks pidada. Usun, et maailma kige erinevamatest nurkadest prit teadlastega slmitud kontaktid muudab psivaks just asjaolu, et me kik elasime oma kodudest ja lhedastest eemal ning seega olid meie paljud mured hesugused, olgu siis kodu Tais, Uruguays, Filipiinidel vi Eestis. Tihe lbikimine kikide vlisdoktorantide vahel tuli kasuks ka erinevate kultuuride mistmisele, mille kinnituseks on Tai roogadega tienenud retseptikogu ja palju hieroglfidega purke ja pudeleid ning lehti ja vrseid klmikus. Justkui iseenesest tekkis ka spruskond eestlastest kaaskannatajatest, kes vrsil olid ppinud-ttanud pike-mat vi lhemat aega. Ka nende abile sai alati loota, kas siis kodumaale pakkide saatmisel vi eluaseme leidmisel. Samuti olid hised koosistumised mnusad.

Vlislikoolis ppimine andis ka vimaluse kandideerida mitmetele stipendiumitele, mis on meldud konverentsidel osalemiseks. See omakorda andis hea kogemuse suhtlemiseks rahastamisallikatega.


Kas Eestis on kerge teadlasena tegutseda? Milline on Teie kokkupuude siinsete teaduse rahastamise kanalitega?

Kuna mu doktoripe alles lppes, siis otsene kokkupuude rahastamise allikatega Eestis on veel vike. Siiani olen osalenud uuringutes, mis haakuvad minu juhendaja lle Jaakma teemaga, samuti Teadusfondi grandiprojektides ning andnud omapoolse panuse taotluste ja aruannete kirjutamisse. Kuna teema on oluline loomakasvatuspraktika seisukohalt, siis on meie tulemustest huvitatud ka tuaretajad. Seetttu on meid sperma kui uurimismaterjaliga varustanud Eesti tuloomakasvatajate histu, samuti kunstliku seemenduse jaam Skaras, Rootsis.

Doktorikraadi kaitsesin mullu novembris ja praegu jtkan td Eestis. See vib esialgu raskeks kujuneda, sest kogu edasiseks uurimistks vajalikku aparatuuri Maalikoolil veel ei ole. Meil on tehtud pris suured plaanid, kuidas jtkata isasloomade viljakuse tundmappimist ning viia uurimistulemused ka praktikutele sobival kujul seemendusjaama igapevasesse rutiini.

Kuidas nete oma tegevust kmne aasta prast?

Vga raske on ennustada nii palju ette, kuid usun, et jn truuks valitud erialale. Kindlasti tegutsen edasi ppejuna. Samas, kuna eksisteerib reaalne aretajate poolne huvi sperma kvalteediuuringute vastu, mis on viinud ndisaegse aparatuuri soetamisele, loodan doktorit teemaga ka jtkata, hlmates mrksa suuremaid katseloomade gruppe. Samuti usun, et koost kolleegidega vlismaal mitmete hisprojektide nol vib tulevikus jtkuda.