Nr. 2/2006


Artiklid
Mis paneb eestlase elust rmu tundma?

Kas raha eest saab testi nne osta? Vastus oleks vaid natukene!

Iga inimene on oma nne sepp, tleb populaarne eesti vanasna, vihjates vanade eestlaste pragmaatilisele (vi ehk isegi protestantlikule) maailmavaatele, et hte ja ainsat nnevalemit pole olemas ning et see, kas ja kuidas saada nnelikuks, on iga inimese enda ktes.

nn on midagi, mille prast on elu elamist vrt: Iga inimene elab nne tttu, ei mitte t ega ju tttu, tleb teine vanasna, ja siin saab tmmata otsese paralleeli Aristotelese paganliku petusega, kelle arvates pdleb iga inimene selle poole, mis tema jaoks on hea. Loomuprane tung tingibki selle, et iga inimese sooviks on olla nnelik. Aristotelese jaoks ei thista nn vi nnelikkus inimese hingeseisundit, vaid hoopiski inimesele loomupraseid tegevusi neid, millega inimene kige paremini toime tuleb ning mis vimaldavad tal seelbi elada tisvrtuslikku ja rahuldust pakkuvat elu. nn kitsamas thenduses, rmu vi naudingu nol, oleks kindlasti sellise elu kaastulem, kuid mitte eesmrk omaette.

Kuigi Inglise filosoofi Jeremy Benthami Sissejuhatus moraaliprintsiipidesse (Introduction to the Principles of Morals, 1789) seadis utilitaarse phimtte kik on hea, mis suurendab inimeste nne Lne vrtusmaailma alustalaks, on nne uurimine pshholoogia uurimisvahenditega suhteliselt hiline nhtus. Ajaloo vltel on valdav osa pshholoogide energiast kulunud inimese hinge tumedama poole uurimisele, pdes mista ja seletada erinevate vaimuhaiguste, meeleoluprobleemide ja kitumishirete teket. Siiski on ka nne uurimises toimunud viimastel aastakmnetel oluline lbimurre, mis lubab pshholoogidel ndseks vita, et nad teavad, mida on inimesel vaja, et nnelik olla.


Positiivne pshholoogia

Prast seda, kui Martin Seligman (Pennsylvania likool, USA) vttis 1998. aastal le Ameerika Pshholoogide Assotsiatsiooni (APA) presidendi ametikoha, oli tema aastase ametiaja peamiseks eesmrgiks ja missiooniks tutvustada nii maailma suurima ja mjuvimsama pshholoogide henduse liikmetele kui ka laiemale avalikkusele uut uurimissuunda pshholoogias, mida ta nimetas positiivseks pshholoogiaks. Positiivse pshholoogia ellukutsumise eesmrk oli suunata pshholoogide thelepanu vaimuhaigustelt ja hdadelt elu pikselisematele klgedele ehk sellele, mis muudab elu tisvrtuslikuks ning paneb inimesed oma elust rmu tundma. Positiivse pshholoogia uurimisobjektideks on seega positiivne kogemus (heaolu, optimism, positiivsed emotsioonid), positiivsed iseloomujooned (julgus, psivus, suhtlemisoskus, suuremeelsus, tarkus, tulevikku suunatus) ja positiivsed institutsioonid (need, mis toetavad altruistlikku kitumist, tolerantsust, viisakust ja laste paremat kasvatamist). Seligmani algatusel hakkasid toimuma positiivse pshholoogia iga-aastased konverentsid, kuid tutvustuskampaania avalgiks vib siiski pidada 2000. aastat, mil ilmus APA hlekandja American Psychologist millenniuminumber, mis oli tervenisti positiivsele pshholoogiale phendatud.

Viimase viie aasta jooksul on positiivse pshholoogia teemadel ilmunud arvukalt nii teaduslikke kui ka populaarteaduslikke artikleid ja raamatuid. Veelgi enam, 2006. aastal neb ilmavalgust uus teadusajakiri The Journal of Positive Psychology, mis sarnaselt kuus aastat varem loodud ajakirjale The Journal of Happiness Studies phendub ini-meste heaolu teaduslikule uurimisele ja nneliku elu edendamisele. Nii vib elda, et Seligmani initsiatiiv leidis pshholoogide seas viljaka pinnase ning on viimase viie aasta jooksul teinud lbi muljetavaldava esiletusu.

Erinevalt paljudest teistest pshholoogia valdkondadest, ei ole positiivne pshholoogia jnud pelgalt teadlaste salajaseks mngumaaks. Suuresti tnu Seligmanile, kes lisaks hiilgavale teadlaskarjrile on olnud oma eriala suureprane populariseerija, on positiivne pshholoogia plvinud ohtralt meedia thelepanu. 2002. aasta septembris ilmunud Seligmani raamat Teline nn: uue positiivse pshholoogia kasutamine, et realiseerida oma potentsiaali kestva rahulolu saavutamiseks (Authentic happiness: Using the new positive psychology to realize your potential for lasting fulfillment), mille pealkiri (ja ka sisu) meenutab pi-gem eneseabipikut kui teaduslikku monograafiat, ti valdkonnale veelgi arvukamalt toetajaid ja huvilisi juurde raamatu ametlikul kodulehel (http:// www.authentichappiness.org) on videtavalt le 350 000 registreeritud kasutaja. 2005. aasta jaanuaris ilmus aga lemaailmse levikuga ndalaajakirja Time erinumber, mis oli tervenisti phendatud uuele nnelikkuse teadusele. Kas raha teeb nnelikuks? Kas rm on inimese geenides? Kas krgem haridustase vi intelligentsus sillutab tee nnele? Need on vaid mned ksimustest, millele Timei erinumbris ilmunud artiklid pdsid vastust leida.


Mis teeb inimese nnelikuks?

Misprast siis ikkagi mned inimesed on nnelikud ja teised mitte? Kas on olemas universaalne nne valem? Siin tuleb mrkida, et positiivne pshholoogia ei tekkinud sugugi thjale kohale, vaid oli loogiliseks jtkuks paljude uurijate aastakmnetepikkusele tle. heks olulisemaks sammuks nnelikkuse uurimise vallas on olnud nnelikkuse mratlemine ja mtmine subjektiivse heaolu nol. Subjektiivse heaoluna ksitletakse emotsionaalseid ja kognitiivseid hinnanguid, mida inimesed oma elule annavad, ehk teisisnu kike seda, mida tavakasutuses nneks vi rahuloluks nimetatakse. Juhtivaks uurijaks selles vallas on aastakmneid olnud Ed Diener Illinoisi likoolist (USA), kelle ameerika ajakirjandus Dr nnelikkuseks (Dr Happiness) on ristinud. Dieneri ja tema kolleegide ksitluse kohaselt on subjektiivsel heaolul kaks komponenti: tunnetuslik ja emotsionaalne.

Tunnetuslik ehk kognitiivne komponent sisaldab inimeste hinnangut sellele, kuivrd nad oma eluga vi spetsiifiliste eluvaldkondadega, nagu niteks abielu, t, materiaalne olukord, ldiselt rahul on vi kuivrd thendusrikast ning eesmrgiprast elu nad elavad. Emotsionaalne ehk afektiivne komponent viitab aga inimeste kalduvusele kogeda sagedamini positiivseid ja harvemini negatiivseid emotsioone.

Varem arvati, et subjektiivne heaolu sltub peamiselt vlistest teguritest. Uurimused aga nitasid, et erinevad demograafilised nitajad, nagu niteks sissetulek, tervislik seisund, haridustase ning abieluseis, omavad suhteliselt vikest mju inimeste subjektiivsele heaolule. Kogutud andmed nitavad, et inimese hinnang oma subjektiivsele heaolule on ajas llatavalt stabiilne, langedes vi tustes igale inimesele iseloomulikule tasemele ka prast olulisi vi ootamatuid elusndmusi. Iseloomulik baastase sltub kahest peamisest isiksuseseadumusest neurootilisusest ja ekstravertsusest. Kige neurootilisuse tasemega inimesed kalduvad kogema rohkem negatiivseid emotsioone, samas kui ekstravertsematel inimestel on lekaalus positiivsed emotsioonid. Kuna on leitud, et oma eluga rahulolu hinnangutes lltuvad inimesed ennekike sellest, mil mral nad on kogenud positiivseid ja negatiivseid emotsioone, vibki elda, et positiivsete ja negatiivsete emotsioonide tasakaal mrab suuresti ra selle, kuivrd nnelikud ja rahulolevad inimesed on.

Viimase kolmekmne aasta uuringud on nidanud, et enamus isiksuse seadumusi, aga ennekike neurootilisus ja ekstravertsus, on suuresti prilikud. Erinevate uurimuste kohaselt on ligikaudu 5060 protsenti ekstravertsuse ja neurootilisuse individuaalsetest erinevustest vimalik seletada prilikkusega. Nii vib elda, et ka inimese nne- vi heaolutundest ligi pool on geenide poolt ette mratud. Seligmani snul vibki iga inimese puhul rkida teatud ettemratud nnelikkuse vi rahulolu baastasemest, mida inimesed saavad teatud mral langetada vi tsta. Samas on vga ebatenoline, et inimeste nnelikkuse vi rahulolu tase nende baastasemega vrreldes kosmilistesse krgustesse tuseks vi musta sgavikku vajuks. ks tegur, mis rahulolu baastaset oluliselt allapoole vib viia, olevat ttus.

Rahulolu baastaseme idee nuab aga edasist empiirilist kinnitust. 2005. aasta algul ilmunud ts uurisid Frank Fuijta ja Ed Diener eluga rahulolu esinduslikul Saksa valimil 17 aasta jooksul, leides, et rahulolu baastaseme idee leiab vaid mdukat kinnitust. Vrreldes niteks kehakaalu, vererhu ja isiksuse nitajatega, muutusid inimeste eluga rahulolu hinnangud 17 aasta jooksul mrkimisvrselt, olles oma stabiilsuselt ligikaudu samal tasemel niteks sissetulekute stabiilsusega.

2002. aasta Nobeli majanduspreemia laureaat Daniel Kahneman on viimastel aastatel samuti pranud suuremat thelepanu tervise ja heaolu teemadele. 2004. aasta detsembris ilmus Kahnemani ja tema kolleegide sulest artikkel juhtivas teadusajakirjas Science, milles nad vitsid, et igapevaselt kogetud positiivsed emotsioonid ja enesega rahulolu on ennekike mjutatud isiksuse- ja temperamendijoonte ning konkreetse olukorra poolt, samas kui ldiste demograafiliste nitajate, nagu niteks haridus, abieluseis ja sissetulek, mju inimeste igapevasele rahulolule on vga vike. Nii on inimesed enesega ja oma eluga vhem rahul, kui nad on depressioonis, saavad sel ebapiisavalt magada vi tunnevad t juures suurt pinget mingi asi kiiresti valmis teha. Samas kui sellel, milline on nende sissetulek vi kas nad on abielus, ei ole nende rahulolu hinnangutele peaaegu mitte mingit mju.

See, kuivrd nnelikuks inimene ennast peab, pole seega ksheselt isiksuseomaduste poolt ra mratud. Seligmani, Dieneri ja teiste uurimused nitavad, et nnelikumad inimesed on need, kellel on lhedased suhted oma pereliikmete ja/vi spradega, kes mdavad ennast omaenda mdupuu jrgi, mitte aga selle jrgi, mida teised teevad vi mis teistel on, ning kes teavad ja oskavad keskenduda oma iseloomu tugevatele ja parimatele omadustele. Seega on positiivse pshholoogia heks lipukirjaks saanud vooruste ja tugevate iseloomujoonte rhutamine, mille hulka kuuluvad muu hulgas lhedased ja soojad inimsuhted.


Kas raha eest saab nne osta?

Briti pshholoogid Adrian Furnham ja Helen Cheng ksisid mitmesaja Briti noore inimese kest, mis teeb inimese nnelikuks. Kes on nnelikumad, kas need, kes on teistest tervemad vi hoopiski need, kellel on palju spru? Kas inimesed on nnelikumad, kui neil on kena vlimus, terav mistus ja palju raha? Huvitaval kombel langes enamik tavainimeste vastuseid kllalt hsti kokku pshholoogide poolt leituga: tavaarvamuse kohaselt on nnelikud inimesed need, kes on emotsionaalselt stabiilsed, kel on head lhedased sbrad, armastavad vanemad ja krge positiivne enesehinnang. Uurimuses osalenud meessoost vastajate jaoks teeb inimese nnelikuks aga see, kui ta on fsiliselt atraktiivne, keskmiselt intelligentsem ja materiaalselt paremini kindlustatud.

Seega pole kik inimesed nus vanade eestlaste phimttega, et sada spra omm inb kui sada ruublit rahha. Kas raha eest saab testi nne osta? Vastus oleks natuke! Pshholoogias kesoleval hetkel domineeriva arvamuse kohaselt ei tee raha inimesi ldiselt nnelikumaks. Ed Dieneri ja kolleegide uurimused on nidanud, et need inimesed, kes kuuluvad ajakirja Forbes edetabeli kohaselt 400 rikkaima inimese hulka, pole sugugi nnelikumad kui Masai karjapidajad Keenias. Kas suur loteriivit toob igavese nne? Vastus on jllegi eitav: loteriivit vib tekitada hetkelise nnejoovastuse, kuid pikemas perspektiivis pole loteriivitjad sugugi nnelikumad kui tavainimesed ega isegi mitte nnelikumad kui nnetuse tagajrjel halvatuks jnud inimesed. Seletusi sellele, miks heaolu ja rikkus omavahel seotud ei ole, on mitmeid. ks seletus on selles, et inimene kohaneb rikkusega kiiresti, isegi kui see on suur, ning seeprast ei mjuta see kuigi palju tema loomuprast heaolu. Sotsiaalse vrdluse teooria kohaselt muutub koos rikkuse kasvuga ka see rhm, kellega inimene end vrdleb ning seetttu ei tunne keegi ennast kunagi piisavalt rikkana.

Siiski, siiski! Natuke nne saab rahaga osta kll. nn ja rahulolu ei pruugi sltuda inimese materiaalselt olukorrast juhul, kui ta on terve. Kuid kui tervis kest lheb, vib paksem rahakott eluga rahulolu ja elukvaliteeti oluliselt mjutada. Ajakirjas Psychological Science 2005. aastal ilmunud artiklis nitas Michigani likooli (USA) meditsiini- ja pshholoogiaprofessor Peter Ubel koos kolleegidega, et need inimesed, kes enne tsist haigestumist olid majanduslikult paremal jrjel, tundsid prast haigestumist vhem kurbust ja ksindust ning olid mrgatavalt krgema rahulolu tasemega, kui need, kes haigestumise eel olid majanduslikult viletsamal jrjel. Seega, teatud juhtudel vib parem materiaalne tagatis pakkuda suuremat kindlustunnet ning seelbi ka suuremat eluga rahulolu.

Subjektiivne heaolu ja materiaalne jukus on seotud ka erinevate kultuuride likes: Erasmus Rotterdami likooli (Holland) professor Ruut Veenhoven, lemaailmse nnelikkuse andmebaasi autor, on leidnud jrjekindlalt, et mida rikkam rahvas, seda krgem on subjektiivse heaolu tase. Ehk teisipidi, mida vaesem riik, seda vhem on selle elanikud nnelikud ja oma eluga rahul. Kuna rikkamates riikides domineerib enamasti demokraatlik riigikord, austatakse inimigusi, inimestel on pikem eluiga, siis pole taoline seos muidugi llatav. Kuigi on tehtud hulgaliselt katseid rikkust muudest sotsiaaldemograafilistest nitajatest lahutada, pole ebapiisavate valimite ja erinevate nitajate omavaheliste seoste tttu lplikku selgust rikkuse ja heaolu seletuses senimaani leitud. sna kindel on aga see, et seos rikkuse ja heaolu vahel on tugevam vaesemates riikides. Veenhoveni seletus taolistele tulemustele tugineb inimeste baasvajaduste rahuldamise teooriale: vaesemates riikides vi madalama sissetuleku puhul on sissetulek ja raha thtsad, kuna need aitavad paremini rahuldada inimeste baasvajadusi. Kui kht on thi ja toasooja eest ei jua maksta, pole ka ruumi nnele. On aga inimesel eluks kik hdavajalik olemas, ei too jukuse edasine kasv automaatselt suuremat nnetunnet ja rahulolu kaasa.


Mis teeb eestlase nnelikuks?

2002. aasta sgisel viidi Eestis lbi ulatuslik uurimus, mis vimaldab hinnata, kuivrd on Eestis elavad inimesed oma eluga rahul ja millised on olulisemad tegurid, mis nende eluga rahulolu mjutavad. Nimetatud uurimus, mida rahastasid nii Eesti Teadusfond kui Tartu likooli pshholoogia osakond, kandis pealkirja Uurimus kultuuridimensioonidest ja sotsiaalsete suhete phivormidest Eesti kultuuris. Uurimuses osales kokku 1753 inimest, uuringu valim moodustati kihistatult maakondade ja suuremate linnade likes. Iga valimi kihis moodustati juhuvaliku teel antud linna/maakonna 1574-aastaste elanike suhtes proportsionaalselt esinduslik valim. Vastanute keskmine vanus oli 43,8 eluaastat (SD = 17,5), uurimuses osalenutest olid 57 protsenti naised. Valimi moodustas ja ksitluse viis lbi AS Emor. Uurimuses kasutusel olnud ankeet sisaldas kokku 250 ksimust, millest ks oli standardne ksimus, mida kasutatakse rahulolu ja nnelikkuse uuringutes le kogu maailma: Kike kokkuvttes, kuivrd rahul Te oma eluga ldiselt olete? Sellele ksimusele tuli vastata viiepallisel skaalal, mille hes otsas oli vga rahul ja teises ldse mitte rahul.

Kas Eestis ollakse oma eluga rahul? Veidi le poole vastajatest olid oma eluga kas rahul vi vga rahul. See tulemus kordab protsendipealt 2003. aasta novembris Eestis lbi viidud Eurobaromeetri (EB 60.1/CCEB 2003.4) uuringut, mille kohaselt oli Eesti elanike eluga rahulolu Euroopa Liidu praeguse 25 liikmesmaa seas kige madalam. (Uuringus osalenud riikidest jid Eestist tahapoole veel vaid Rumeenia ja Bulgaaria.) Kigist vastanutest olid oma eluga vga rahul 51 inimest ehk vaid kolm protsenti vastanutest! Viis protsenti vastanutest ei olnud oma eluga sugugi rahul, 67 vastajat (4 protsenti) ei osanud vastust anda.

Millised on siis need olulised tegurid, mis eestlaste rahulolu hinnanguid mjutavad? Esimese sammuna uurisin, kas ja kuivrd on eestlaste eluga rahulolu seotud erinevate vliste teguritega (nagu niteks vanus, sugu, rahvus, kodakondsus, haridus, abieluseis, amet ning sissetuleku suurus), mida varasemates mujal maailmas lbi viidud uurimustes on ksitletud. Seejrel analsisin, mil mral on eluga rahulolu hinnangud seotud isiksuse omaduste, enesehinnangu, individualistlike-kollektivistlike hoiakute ja sotsiaalse kapitaliga. Leitud seoste phjal sooritasin regressioonanalsi (vttes arvesse ka erinevate nitajate omavahelised seosed), eesmrgiga vlja selgitada eluga rahulolu parimad ennustajad nii vliste kui isiksuslike tegurite hulgast.

Tulemused nitasid, et eluga rahulolu hinnangutega olid oluliselt ja ksteisest sltumatult seotud neurootilisus (ks viiest philisest isiksuseomadusest), vanus, sotsiaalne kapital (indeks, mis nitab kuivrd inimene osaleb erinevate vabatahtlike organisatsioonide ts ja kuivrd usalduslikud on ta suhted teiste inimestega), sissetulek, talane staatus (tlkijad vastandina neile, kes ei tta), kodakondsus ning meelekindlus (teine viiest philisest isiksuseomadusest).

Kik koos moodustavad need seitse tunnust nne valemi, mis seletab ligikaudu 22 protsendi inimeste eluga rahulolu hinnangute variatiivsusest. Seda pole kll vga palju, kuid just see ks neljandik-viiendik vib olla selleks, mis elamisvrset elu klbmatust eristab. Kige thtsam ennustaja on neurootilisus: mida emotsionaalselt stabiilsem inimene, seda enam on ta oma eluga rahul ning mida tasakaalutum ta on, seda enam nib talle, et tal on phjust oma elu le nuriseda. Seega ei erine Eestis elav inimene muust maailmast: esikohal on loomuprane kalduvus kogeda vi mitte kogeda negatiivseid emotsioone. Erinevalt mujal lbi viidud uurimustest, ei olnud eluga rahulolu hinnangutes mraval kohal positiivsete emotsioonide kogemine ehk ekstravertsuse mr. Nii vib elda, et Eestis on nnelik eelkige see inimene, kes suudab vltida negatiivseid emotsioone, kuid ta ei pea olema pidevalt rmus. Natuke on kll oluline see, et ta oleks korralik, jrjekindel ja pdlik omadused, mis mravad ra meelekindluse.

Jrgmiseks oluliseks teguriks oli vanus: noored inimesed Eestis on mrgatavalt nnelikumad kui vanemad inimesed. Kui jagada vastajad viie aasta kaupa vanuserhmadesse, on selgelt nha, et kige enam on oma eluga rahul 1519-aastased, sealt edasi lheb aga eluga rahulolu kuni 3539 eluaastani jrjepidevalt allamge. Alates 3539 eluaastast jb rahulolu praktiliselt samale tasemele, vike langus toimub vahemikus 5559 eluaastat ning kerge tus viimases vanuserhmas, 7074 eluaastat. Tenoliselt ei ole siinjuures siiski tegemist puhtalt vanuseliste iserasustega, vaid hoopiski aastakigu erinevustega rahulolu tasemes. Taolise interpretatsiooni kasuks rgib muu hulgas asjaolu, et Rootsis aastatel 19982000 lbi viidud analoogse esindusliku uurimuse kohaselt inimeste rahulolu ja nnetunne vanuse kasvuga hoopiski tusis.

Kuigi eluga rahulolu sltus sissetulekust (mida suurem oli raha hulk, mille vastaja ja/vi vastaja perekond ksitlusele eelneval kuul ktte sai, seda krgem oli eluga rahulolu hinnang), oli sellest olulisem roll sotsiaalsel kapitalil. Mida rohkem inimesed usaldavad teisi inimesi, arvavad, et enamik on ausad, tunnevad huvi poliitika vastu ja osalevad vabatahtlike organisatsioonide ts, seda enam on nad oma eluga rahul. Seega vib elda, et hiskondlik elukas, kellena Aristoteles inimest mratles, pole eestlastes (ja teistes, kes siin elavad) veel pris kaduma linud.

Nagu Tammsaare ajal, nii toob t ka praegu inimestele armastust ja nne. Kikide teiste hulgast olid oma eluga kige vhem rahul ttud ja need, kes ei ole vimelised ttama invaliidsuse tttu. Ttegijate seas mngib ametikoht siiski kllalt mravat osa: spetsialistid ja juhid on oma eluga mrgatavalt enam rahul kui niteks lihttlised ja teenindajad.

Vhemal, kuid siiski olulisel mral on rahulolu hinnangud seotud ka kodakondsusega: oma eluga on vhem rahul need, kellel puudub kodakondsus (nn vlismaalase passi omanikud).

Mitte vhem knekad ei ole tegurid, mis ei kuulu nne valemisse. Niteks pole mingit vahet meeste ja naiste eluga rahulolul. Polnud ka olulist vahet eestlastel ja teistel rahvustel, kes Eestis elavad, seda juhul, kui arvesse vtta vastajate kodakondsus. Kuigi need, kes on saanud vhemasti teatud aja likoolis kia (st lpetamata krgharidusega), ning krgkooli lpetanud on madalama haridustasemega inimestest nnelikumad, muutuvad need erinevused ebaolulisteks teiste oluliste tegurite arvesse vtmisel. Samuti ei pea elust naudingu tundmiseks tingimata Tallinna kolima. Elust tuntakse hoopis suuremat mnu Hiiumaal ning mitmes muus Eestimaa paigas.


Kokkuvtteks

Eluga rahulolu uuringud Eestis pstitavad kaks philist ksimust.

Miks eestlased ja teised Eestis elavad rahvused on nii vhe oma eluga rahul?

Kas Eestis nnelikult elamiseks on olemas oma eriline valem?

Vrreldes niteks Taani ja Rootsiga, kus 2003. aasta sgisel oli oma eluga rahul vi vga rahul vastavalt 96 ja 93 protsenti vastanutest, nib elu Eestis sna trstitu. Torkab muidugi silma, et eluga rahulolu on ldse madalam Euroopa Liidu uutes ja vaesemates liikmesmaades. Kige lihtsam seletus on selles, et Eesti koos teiste mahajjatega pole veel judnud postmaterialistlikusse faasi, kus raha eest enam nne juurde osta ei saa. Seda vimalust kinnitab Eesti asend Ronald Ingleharti maailma vrtusteuuringu (World Values Survey) kaardil: Eesti inimene peab ikka veel vitlust turvalisuse ja ellujmise eest ning tal pole aega ega vahendeid, mida kulutada enese tiendamisele ja avaldamisele, mis on vajalik selleks, et olla nnelik. nneks nitavad uuemad uuringud, et vrreldes kahe-kolme aasta taguse seisuga on eestlaste rahulolu siiski mnevrra kasvanud. Nagu siintoodud diagrammilt nha, oli 2004. aasta sgisel oma eluga rahul vi vga rahul 70 protsenti elanikest. Sellest, et rahulolu hppeline tus (he aastaga 17 protsenti!) polnud mtmisviga, annavad tunnistust 2005. aasta kevadel lbi viidud eurobaromeetri (EB 63) ksitluse tulemused, mille kohaselt oli oma eluga rahul vi vga rahul 67 protsenti Eesti elanikest. Need tulemused annavad lootust, et Eestist on tasapisi saamas elamisvrsem ja nnelikum paik. Kuigi Eesti elanikud pole teiste eurooplaste ja phjaameeriklastega vrreldes eriti nnelikud, on nneliku elu valem siiski ldiselt sarnane teiste maade omaga. Eluga rahulolu juured on eelkige inimeses endas: inimesed, kes vldivad negatiivseid emotsioone ja kalduvad usaldama teisi inimesi, on eluga rohkem rahul, kui need, kes vihastavad ja on teiste inimeste suhtes vaenulikud. Tavatu tundub aga see, et Eesti ekstraverdid need, kes kogevad valdavalt positiivseid emotsioone ei ole oma eluga rohkem rahul. Ainult kordusuuringud suudavad selgitada, kas tegemist on juhuse vi sstemaatilise Eestile iseloomuliku eripraga.


ANU REALO (1971) on lpetanud Tartu likooli 1993. Ttab vanemteadurina Tartu likooli pshholoogiaosakonnas. PhD 1999. Kesoleva artikli kirjutamise ajal viibis klalisuurijana mainekas Hollandi teaduskeskuses The Netherlands Institute for Advanced Studies in Humanities and Social Sciences (NIAS). Viimase kaheksa aasta jooksul avaldanud ligikaudu 40 teaduslikku td. Koos kolleegidega toimetanud kaks eestikeelset raamatut, Isiksusepshholoogia (2003) ja Eesti ja eestlased teiste rahvuste peeglis (2004).



Anu Realo