Nr. 2/2006


Artiklid
Kuidas mta Eesti teadust

he riigi teadust hinnates ei saa piirduda vaid artiklite koguarvuga. Tuleb hinnata ka kvaliteeti, mille pis heaks nitajaks on tsiteeringud.

Mis kasu on avastusest vi geniaalsest ideest, mis jb lebama uurija lauasahtlisse? Mitte midagi! Seeprast ongi kolleegide teavitamine saadud tulemustest teadusetegemise lahutamatu osa.

Kolleegid kas kinnitavad vi lkkavad need tulemused mber. Tulemustest teavitamiseks on mitmeid vahendeid, kuid kige thusamad neist on teadusajakirjad. Maailma suurim teadusinformatsiooni andmebaas ISI Web of Science (WoS) jlgib seda, millised artiklid ilmuvad maailma 9500 juhtivas teadusajakirjas ja millistele allikatele need artiklid omakorda viitavad. Igal aastal lisandub sellesse andmebaasi 1,1 miljonit uut artiklit, milles viidatakse 23 miljonile varem ilmunud tle. WoS ise koosneb kolmest tsiteerimisindeksist Science Citation Index Expanded, Social Sciences Citation Index ja Arts & Humanities Citation Index, mis katavad vastavalt loodus- ja tppisteaduste, sotsiaalteaduste ja humanitaaria valdkonda kuuluvaid ajakirju.

Bibliomeetria

Pole mingi ime, et tnu andmebaasi suurusele ja esinduslikkusele on teadlased hakanud andmebaasi ennast uurima samade meetoditega, millega uuritakse loodust, et vlja selgitada teaduse tegemise arvulisi seadusprasusi. Kuid WoS on teadlastele kasulik ka uurimist kavandamisel. Samuti teaduse administraatoritele, kes peavad otsustama, kuidas on otstarbekas kasutada teadusele eraldatud raha.

Teadust tulemuslikkust ja kvaliteeti saab hinnata mitmete nitajate phjal. Teadust vib niteks hinnata teadusliku viljakuse (publikatsioonid), mjukuse (viited tdele), tunnustuste (Nobeli jt preemiad) vi siis praktiliste rakenduste (patendid ja litsentsid) phjal. Kuigi kski neist nitajatest ei oma absoluutset prioriteeti, on bibliomeetrilised nitajad vhemalt alusuuringute puhul mitte ksnes kige lihtsamad kasutada, vaid ka kige usaldusvrsemad.

Milline on Eesti panus maailma teadusesse? Kindlalt saab vita, et panus on viimase 15 aastaga pidevalt kasvanud. Niteks 1990. aastal avaldasid Eestis ttavad teadlased ajakirjades, mida jlgib WoS, natuke alla 300 artikli, mis oli ligikaudu vrdne Ltist ja Leedust prit publikatsioonide arvuga. 2004. aastal oli pilt aga selline: Leedul 899, Eestil 795 ja Ltil vaid 377 artiklit. Suhtarvudes on jrjekord muidugi teine: miljoni elaniku kohta on Eestil 666, Leedul 234 ja Ltil 164 publikatsiooni. Eesti ja Leedu enam kui kahekordne kasv on mrkimisvrne isegi siis, kui arvestada, et indekseeritavate artiklite maht ise on viimase 15 aasta jooksul umbes 30 protsendi vrra kasvanud. Pildi sellest, kuidas on muutunud Eesti teaduse osakaal WoS-i kolmes indeksis, annab artiklile lisatud joonis. (Huviline leiab joonise trkinumbrist.)

Eesti teadlaste loodus-ja tppisteaduste ning sotsiaalteaduste alaste publikatsioonide arvu kasv on olnud pris thus, judes vastavalt 0,07 ja 0,05 protsendini maailmas ilmuvatest artiklitest nendes valdkondades. Humanitaaria viksemas osakaalus ja paigalseisus on osaliselt sdi humanitaarindeksi AHCI vildakus, mis ei soosi Euroopat ja vikerahvaste kultuure.

Kuigi artiklite arvu pidev kasv on rmustav, jb Eesti teadus 2004. aastal oma viljakuselt maha Soomest umbes kaks ja pool korda, ning seda isegi siis, kui vtta arvesse rahvaarvu ligi neljakordne erinevus. Niteks Island on Eestist rahvaarvu poolest ligi viis korda viksem, kuid avaldas 2004. aastal 541 knealusel tasemel artiklit, mis jb vaid natuke alla Eesti teadlaste panusele. Phjamaade tasemele judmiseks peaksid Eesti teadlased seega senisest vhemalt kaks-kolm korda rohkem artikleid avaldama.

heks Eesti teaduse edukuse phjuseks on kindlasti koost teiste riikide teadlastega. Viimase kmne aastaga (1995november 2005) on Eestis tegutsevad teadlased avaldanud 6965 WoS-i andmebaasis kajastuvat artiklit, kusjuures enamik neist on kirjutatud koos kolleegidega teistest maadest. Maad, kust kige sagedamini prinevad meie teadlaste kaasautorid, on esitatud trkinumbri tabelis.

Eesti autorlusega artiklitest 64,8 protsenti on kirjutatud koosts 11 olulisema partneriga. Lisaks on veel 690 kirjutist ehk ligikaudu kmnendik artiklitest, mille kaasautorid prinevad Kanadast, Poolast, Ltist, Leedust, Shveitsist, Belgiast, Ungarist ja Austriast. See nitab sna ilmekalt, et teadus on rahvusvaheline ettevtmine ja Eesti on ennast rahvusvahelises koostvrgustikus sna kindlalt sisse seadnud.

Kuid he riigi teadust hinnates ei saa piirduda vaid artiklite koguarvuga. Tuleb hinnata ka kvaliteeti, mille pris heaks, kuid mitte ainsaks, nitajaks on tsiteeringud. Tsiteeringud iseloomustavad seda, kuidas teaduslikud ideed on teiste uurijate poolt vastu vetud. Niteks Venemaa on tnu oma suurusele WoS-is avaldatud artiklite ldarvu ja neile tehtud viidete poolest maailma 145 tippriigi seas vastavalt 8. ja 14. kohal. Ent artiklite mjukuse poolest viidete arv he artikli kohta alles 120-s!

Teadust kvaliteedi hindamiseks sobib kige paremini ISI Essential Science Indicators, mis riigi panuse hindamisel vtab aluseks 50 protsenti selle riigi mjukamatest publikatsioonidest viimase kmne aasta jooksul (1. jaanuar 1994 31. detsember 2004). Hea uudis on see, et Eesti suudab letada olulisuse knnise 20-s valdkonnas 22-st, milleks kogu teadus selles andmebaasis (vlja arvatud humanitaaria) on jagatud. Halb uudis on aga, et kahes valdkonnas pllumajandus- ja majandusteaduses ei kni Eestis tehtud uurimist veel olulisuse knniseni. Ka teadusvaldkondade pingerida, mis lhtub Eesti kohast maailma riikide mjukuse pingereas (eelviimane tulp), on esitatud artiklile lisatud tabelis (vt trkinumbrit).

Mjukuselt, mida mdetakse artiklite ja viidete omavahelise suhtearvuga, on Eesti teadustest kige krgemal kohal materjaliteadus, mis on maailma riikide seas oma valdkonnas mjukuselt viies. Eesti farmakoloogia-toksikoloogia on maailmas mjukuselt 14. kohal. Selle valdkonna mjukuselt esimene riik maailmas on aga hoopis Lti! Ltlased on avaldanud sna vhe artikleid, kuid enamik neist on osutunud selles valdkonnas hsti tsiteerituks.

Positiivne on kindlasti see, et vrreldes niteks kolme aasta taguse olukorraga, on Eesti teadus kigis 20 valdkonnas kasvanud nii mahus kui kvaliteedis. Selle muutuse tagajrjel on Eesti teaduse summaarne mjukustegur tusnud 5,0-lt 6,3-ni, mis on oluliselt krgem Venemaa nitajast (3,2), kuigi jb alla Soomele (10,5) ja Rootsile (11,1). Viimane tulp vastavas tabelis nitab seda, milline on olnud valdkonna mjukuse kasvutegur. Selle jrgi on mjukus kasvanud kige rohkem materjaliteaduses (60 protsenti) ja kige vhem astronoomias (8 protsenti), kus tase oli juba varasemalt piisavalt krge. Geoloogia pole kogu pingereas muidugi viimane, kuna 145 teadusriigi seas on 77. koht tubli saavutus.

Vaadates knealust tabelit, torkab kohe silma see, et artiklite ja viidete arv on valdkonniti vga erinev. Nii see tepoolest ka on. Niteks selleks, et 2000. aastal ilmunud artikkel juaks 2005. aasta augustis WoS-is he protsendi kige tsiteeritumate artiklite tippu, oli matemaatikas vaja, et seda artiklit oleks tsiteeritud 23 korda, tehnikateadustes aga 31 korda. Molekulaarbioloogias ja geneetikas judis tsiteeritavuse tippu vaid selline artikkel, millele oli viidatud vhemalt 217 korda. Immunoloogias oli selleks vaja koguda 155 ja neuroteadustes 129 viidet. Seega tuleb valdkondade vrdlemisel arvestada publikatsioonide ja tsiteeringute ldarvu valdkondlikke erinevusi.

Eesti autorite osalusel kirjutatud kmne enam tsiteeritud artikli loetelu on samuti kesolevale kirjutisele lisatud, ja nagu vib viitamise ldise intensiivsuse erinevustest jreldada, on suurem osa esikmne artiklitest molekulaarbioloogilise, meditsiinilise vi neuroteadusliku sisuga. Kuid absoluutsete tsiteerimisklassikutega neid tid muidugi vrrelda ei saa. Niteks on maailmas viimase paarikmne aasta kige sagedamini tsiteeritud P. Chomszynski ja N. Sacchi artikkel aastast 1987 Single-step method of RNA isolation by acid guanidinium thiocyanate phenol chloroform extraction. Analytical Biochemistry, mis kirjeldab meetodit, kuidas vlja eraldada RNA-d. Toda td oli 2005. aasta 4. novembri seisuga tsiteeritud 54 510 korda.

Hiljuti tuli Jorge Hirsch California likoolist vlja teravmeelse ettepanekuga mta teadlase mjukust lihtsa H-indeksi abil. H-indeks nitab seda, milline on mingi teadlase suurim arv artikleid N, mida on tsiteeritud vhemalt n korda. Niteks kui teadlasel on ilmunud 10 artiklit, mida igahte on viidatud 10 vi enam arv korda, siis on selle teadlase H-indeks 10. Fsikute seas on kige suurem H-indeks superstringide ja M-teooria loojal Edward Wittenil, kes on avaldanud 110 artiklit, mida on le 110 korra viidatud. Teadaolevalt kige krgem H-indeks 191 on aga neurofarmakoloogil Solomon Snyderil John Hopkinsi likoolist. Arvatakse, et korralikus likoolis professoriks saamiseks piisab reeglina, kui H-indeks on le kmne.

Ent phimtteliselt saab H-indeksit kasutada ka riigi teaduse edukuse hindamiseks. Niteks viimase kmne aasta jooksul WoS-is indekseeritud artiklite phjal on Eesti teaduse H-indeks 62: on ilmunud 62 td, mida on viidatud 62 vi enam korda. Lti H-indeks on 46 ja Leedul 54. Samas on meist neli korda viksema Islandi H-indeks 79, mis nitab, et kuigi nad avaldavad meist vhem artikleid, on need kaalukamad. Selleks, et vrdlusest Lti ja Leeduga mitte liiga hoogu sattuda, tasub vaadata pigem phja poole. Niteks Soome viimase kmne aasta H-indeks on kogunisti 201.

Niisiis on Eesti teadusel veel sna suur kasvuruum, kuigi viimasel 15 aastal on areng olnud kiire. Kindlasti on kiires kasvus oma osa Eesti Teadusfondil, kes on soosinud sellist teadust, mis ritab avastada midagi uut ja kasulikku ning lubaks kaasa rkida maailma teaduses.


KMME ENAM TSITEERITUD EESTI AUTORLUSEGA ARTIKLIT AJAVAHEMIKUST 1991 NOVEMBER 2005

Arv nitab viidete arvu seisuga 4. november 2005.

Eestiga seotud autorid on toodud poolpaksus kirjas.

350 Forette, F.; Seux, M. L.; Staessen, J. A.; Thijs, L.; Birkenhager, W. H.; Babarskiene, R.; Babeanu, S.; Bossini, A.; Gil-Extremera, B.; Girerd, X.; Laks, T.; Lilov, E.; Moisseyev, V.; Tuomilehto, J.; Vanhanen, H.; Webster, J.; Yodfat, Y., & Fagard, R. (1998). Prevention of Dementia in Randomised Double-Blind Placebo-Controlled Systolic Hypertension in Europe (Syst-Eur) Trial. Lancet, 352(9137): 13471351.

301 Rigler, R.; Mets, U.; Widengren, J., & Kask, P. (1993). Fluorescence Correlation Spectroscopy With High Count Rate and Low-Background Analysis of Translational Diffusion. European Biophysics Journal With Biophysics Letters, 22(3): 169175.

287 Ntnen, R.; Lehtokoski, A.; Lennes, M.; Cheour, M.; Huotilainen, M.; Iivonen, A.; Vainio, M.; Alku, P.; Ilmoniemi, R. J.; Luuk, A.; Allik, J.; Sinkkonen, J., & Alho, K. (1997). Language-Specific Phoneme Representations Revealed by Electric and Magnetic Brain Responses. Nature, 385(6615): 432434.

281 Timmusk, T.; Palm, K.; Metsis, M.; Reintam, T.; Paalme, V.; Saarma, M., & Persson, H. (1993). Multiple Promoters Direct Tissue-Specific Expression of the Rat Bdnf-Gene. Neuron, 10(3): 475489.

272 Pooga, M.; Soomets, U.; Hallbrink, M.; Valkna, A.; Saar, K.; Rezaei, K.; Kahl, U.; Hao, J. X.; Xu, X. J.; Wiesenfeld-Hallin, Z.; Hokfelt, T.; Bartfai, A., & Langel, . (1998). Cell Penetrating Pna Constructs Regulate Galanin Receptor Levels and Modify Pain Transmission in Vivo. Nature Biotechnology, 16(9): 857861.

243 Karelson, M.; Lobanov, V. S., & Katritzky, A. R. (1996). Quantum-Chemical Descriptors in Qsar/Qspr Studies. Chemical Reviews, 96(3): 10271043.

222 Sturzbecher, H. W.; Brain, R.; Addison, C.; Rudge, K.; Remm, M.; Grimaldi, M.; Keenan, E., & Jenkins, J. R. (1992). A C-Terminal Alpha-Helix Plus Basic Region Motif Is the Major Structural Determinant of P53 Tetramerization. Oncogene, 7(8): 15131523.

220 Adami, H. O.; Bergstrom, R.; Mohner, M.; Zatonski, W.; Storm, H.; Ekbom, A.; Tretli, S.; Teppo, L.; Ziegler, H.; Rahu, M.; Gurevicius, R., & Stengrevics, A. (1994). Testicular Cancer in 9 Northern European Countries. International Journal of Cancer, 59(1): 3338.

200 Richards, M.; Macaulay, V.; Hickey, E.; Vega, E.; Sykes, B.; Guida, V.; Rengo, C.; Sellitto, D.; Cruciani, F.; Kivisild, T.; Villems, R.; Thomas, M.; Rychkov, S.; Rychkov, O.; Rychkov, Y.; Golge, M.; Dimitrov, D.; Hill, E.; Bradley, D.; Romano, V.; Cali, F.; Vona, G.; Demaine, A.; Papiha, S.; Triantaphyllidis, C.; Stefanescu, G.; Hatina, J.; Belledi, M.; Di Rienzo, A.; Novelletto, A.; Oppenheim, A.; Norby, S.; Al-Zaheri, N.; Santachiara-Benerecetti, S.; Scozzari, R.; Torroni, A., & Bandelt,

J. (2000). Tracing European Founder Lineages in the Near Eastern MtDNA Pool. American Journal of Human Genetics, 67(5): 12511276.

190 Harro, J.; Vasar, E., & Bradwejn, J. (1993). CCK in Animal and Human Research on Anxiety. Trends in Pharmacological Sciences, 14(6): 244249. ∆


LOE VEEL

Jri Allik. The quality of science in Estonia, Latvia, and Lithuania after the first decade of independence. Trames, 2003, 7 (57/52), 4052.


JRI ALLIK (1949) on lpetanud Tartu likooli pshholoogia erialal 1973. Pshholoogiakandidaat 1976. PhD (pshholoogia, Tampere likool) 1991. Soome Teaduste Akadeemia vlisliige 1997. Alates 1973 Tartu likooli teadur, vanemteadur, juhtivteadur, dotsent, professor (1992), osakonnajuhataja, dekaan. 19931996 Eesti Teadusfondi sotsiaalteaduste ekspertkomisjoni esimees. Alates 2003 Eesti Teadusfondi sotsiaalteaduste ekspertkomisjoni ja teadusfondi nukogu esimees. Eesti Vabariigi teaduspreemia sotsiaalteaduste alal 1998 ja 2005.



Jri Allik