Seekordses ajakirjanumbris on põhiliselt juttu ilmaruumist ja inimesest.

Inimese elu siin maamunal on nõnda keeruliseks muutunud, et selle hoomamiseks kipub maapealsest vaatest väheseks jääma. Nii ongi ühinenud Euroopa, teiste hulgas siis ka Eesti, saatnud ilmaruumi Galileo-süsteemi esimese katselise satelliidi, mis peaks aitama meil oma elu korraldada. Nagu väidab Artu Ellmann, on see esimene kord iseseisva Eesti ajaloos, kus meie maksuraha otseselt kosmosetehnoloogia arendamisesse jõuab. Kiikame ka kaugemasse ilmaruumi, sest Indrek Kolka avab meie jaoks x-taevaakna ja selgitab muu hulgas, et igasugu eksootiliste objektide kõrval on x-allikaks näiteks Kuu ja komeedid. Ilmaruumile on pühendatud ka mitmed lühilood. Andi Hektori sõnul on selle põhjuseks eeskätt WMAP-satelliit, mis hiljuti oma kolme aasta jooksul kogutud info avaldas. Kuna seda oli juba pikalt oodatud, siis ongi füüsikas viimastel kuudel liikunud palju sellega ja ilmaruumiga üldisemalt seotud uudiseid. Rääkimata muidugi asjaolust, et ilmaruum ongi üks huvitav asi.

Aga huvitav asi on ka inimene ise. Seda numbrit kokku pannes hakkas mulle tunduma, et näiteks meie teadmine kindral Laidoneri tegemiste ning oletused tema mõtete-hoiakute kohta on ehk mõneti kindlamadki kui tänane teaduslik arusaamine sellest, kuidas see inimkeha ja -mõtlemine kui niisugused üleüldse toimivad. Oleme viimastel aastatel kuulnud rohkesti räägitavat, mida kõike geenide tundmaõppimine meil teha ei võimalda. Nüüd järsku selgub, et ei saa ikka paljalt geenide põhjal öelda ei seda, missugune tablett kellegi jaoks kõige paremini sobib või kuidas kohv kellelegi mõjub. Elu on osutunud taas kord keerulisemaks, kui arvatud. Nagu tõendavad ka seni nurjunud katsed luua tehisintellekti. Sest nagu selgub, on inimmõtlemine midagi enamat kui võime kiiresti arvutada.

Veel hiljuti arvasid teadlased sedagi, et inimene peab elus läbi ajama üksnes nende ajurakkudega, mis talle sündides kaasa on antud. Alles viimasel ajal on jõutud veendumusele, et ajurakke tekib elu jooksul ikkagi juurde, ning leitud, et inimene saab oma aju ja mõtlemisvõimet treenida märksa suuremas ulatuses, kuni seni arvatud. Ajugümnastika aitab ennetada dementsust, Alzheimeri tõbe ja muid seesuguseid haigusi. Põhjanaabrite Tiede pakkus veebruaris välja neli konkreetset nippi, mis aitavad inimesel oma aju treenida. Need on soovitused, mida võiks julgelt jagada igale n-ö puhta spordi tegijalegi: piisavalt puhkust, sest õpitu kinnistub magades; parajal määral kehalist aktiivsust, sest see kiirendab ajurakkude uuenemist ja kasvamist; dopinguks sobib kõige paremini vana hea kohv, aga mitte üle kahe tassi päevas; ning piisaval määral arendavaid ajuharjutusi, sest harjutamine teeb meistriks. Ja kuigi ajugümnastikaks sobib hästi igasugune mõttetegevus, ülesannete ja ristsõnade lahendamine ning isegi uute tantsusammude õppimine, arvame meie Horisondis, et parimal viisil treenib teie aju ja sealseid ühendusi ikkagi Horisondi lugemine.